KUS JUHTUS?

Öelge aadress või võimalikult täpne teejuhatus!

Hädaabinumbrile 112 helistades öelge võimalikult täpselt oma asukoht:

• maakond,

• linn/alev, tänav, maja, korter,

• vald, küla.

Maapiirkonnast helistades tuleb ära kirjeldada:

• põhi- ja kõrvalmaanteed (teed),

• bussipeatuste asukohad,

• kilomeetripostid,

• olulised tähised (näiteks puud, majad, korstnad jms).

Näiteks Tallinn-Pärnu maantee 124-lt kilomeetrilt pöörata vasakule, sõita edasi kolm kilomeetrit, suure tamme juurest keerata paremale ja sõita veel 400 meetrit.

Teejuhatuse täpsusest sõltub abiandja kohalejõudmise kiirus. Teejuhatust koostades peab silmas pidama, et seda oleks võimalik ka pimedas järgida. Taoline teejuhatus peab olema käepärast, et hädaabikõnet sooritaval inimesel oleks seda võimalik Häirekeskusesse helistades kasutada. Näiteks kleepida teejuhatus esikusse peegli kõrvale või külmkapi külge, haigel vanainimesel võiks see olla öökapi peal jne.

Kui viibite hädaabikõnet tehes piirkonnas, mis ei ole Teile tuttav või looduses ja Te ei tea täpselt, kus asute, öelge päästekorraldajale viimane meeldejäänud orientiir, sellest orientiirist oletatav liikumisteekonna aeg või kaugus ja võimalusel (oskuste korral) suund. Selle järgi on päästekorraldajal võimalik kaardi abil kindlaks teha Teie asukoht.

Häirekeskusel on tehniline valmisolek kasutada GPS koordinaate abivajaja kiiremaks leidmiseks.

Häirekeskuse eelistus GPS koordinaatide edastamiseks on DEG/MIN/SEC.

GPS koordinaatide abil asukoha leidmine on ikka kõige mõttekam maapiirkondades. Seal jõuab abi kõige kiiremini kohale sel juhul, kui inimene oskaks esmalt öelda maakonna ja valla, mille territooriumil ta asub ning seejärel juba täpsed koordinaadid. Nii saab päästekorraldaja maakonna ja valla nime järgi läkitada teele kiirabi ning seejärel täpsustada koordinaatide abil abivajaja täpse asukoha.

Helistajale esitatud küsimuste põhjal selgitab päästekorraldaja välja, millise õnnetusega on tegemist, kus õnnetus toimus ning saadab välja abi kõige lähemast komandost ja/või lähima vaba kiirabibrigaadi.

112-le helistanutele vastab päästekorraldaja kas Tallinnas, Jõhvis, Elvas või Pärnus. Kui näiteks ühes neist töösaalidest on telefoniliinid hõivatud, siis suundub kõne automaatselt teise töösaali ehk toimub kõnede ülevool. Kõnede ülevoolust loe lähemalt artiklist Mis juhtub siis, kui Häirekeskuse liinid on hõivatud?

Seetõttu võib juhtuda, et Pärnust võetud hädaabikõne võtab vastu hoopis Tallinna päästekorraldaja. Sellest lähtuvalt tuleb sündmuskoha asukoha kirjeldamisel alati öelda ka maakond.