Eesti Päästemeeskond

Eesti Päästemeeskond (inglise keeles Estonian Disaster Relief Team - EDRT) on osa pääste- ja kriisireguleerimisvaldkonna väljaõppe, koolituse ja ettevalmistuse süsteemist, mille eesmärk on valmis olla ja reageerida ekspertide või suurema meeskonnaga rahvusvahelistele hädaolukordadele ning vajadusel toetada hädaolukordade lahendamist Eestis. Päästemeeskonna ettevalmistuse, varustuse ja valmisoleku tagamise eest vastutab Päästeamet.

Päästemeeskond lähetatakse missioonile rahvusvahelise abipalve alusel ning selleks moodustatakse iga üksiku missiooni tarbeks vastava ala spetsialistide grupp, kelle ülesandeks on viia läbi päästetöid vastavalt missioonile püstitatud eesmärkidele. Päästemeeskonna ettevalmistust ja missioonile lähetamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2001. a määrus nr 207 “Rahvusvahelistel päästetöödel osaleva meeskonna moodustamise, selle valmisoleku tagamise, päästetöödele lähetamise ja kulude katmise kord”.

Ajalugu

Päästemeeskonna loomise algne eesmärk oli luua meeskond, mis on võimeline edukalt reageerima mistahes õnnetusele Eestis ning vastavalt võimekusele ja võimalustele osalema rahvusvahelistel päästeoperatsioonidel. Ettevalmistused päästemeeskonna loomiseks algasid 1996. a sügisel ning meeskonna esimene ülesastumine toimus 1997. a juulis Islandil NATO/PfP õppusel “Cooperative Safeguard”. Edaspidi oli meeskonna ettevalmistamine ja arendamine aastaid seotud Eesti NATO-ga liitumisega ning sellest tulenevate eesmärkide täitmisega.

Alates 1997. a on päästemeeskond osalenud rohkem kui 20 rahvusvahelisel õppusel ja see on olnud suurepärane võimalus parima rahvusvahelise kogemuse omandamiseks ning aidanud luua väga hea meeskonnasisese koostöövaimu.

Siseriiklikult rakendati päästemeeskonna struktuure ja varustust esimest korda 1997. a Vihterpalu metsatulekahjul ja Kurkse õnnetuse päästetööde ajal. Viimane suurem kodumaine päästemeeskonna ülesanne oli kannatanute evakueerimine 2005. a jaanuaritormi üleujutuse ajal.

2002-2005.a. osalesid päästemeeskonna demineerimisüksuse liikmed koos pommikoertega Afganistanis läbiviidaval operatsioonil “Kestev vabadus”.

Päästemeeskonna esimene rahvusvaheline missioon toimus 2005. a jaanuaris, kui meditsiinirühm lähetati maavärinast ja tsunamist räsitud Indoneesiasse, Banda-Aceh’i. Sama aasta aprillist juunini osales päästemeeskond ÜRO välilaagri haldamisel tsunamijärgses Indoneesias, Calang’is. 2005.a oktoobris osales päästemeeskond ulatusliku maavärina tagajärgede likvideerimisel Pakistanis. Samast kuust kuni 2006. a oktoobrini osales päästemeeskond ÜRO välilaagri haldamisel Pakistanis, Batagram’is. 2007. a käis päästemeeskond abiks naabritel Lätis ning aitas tõkestada õlireostust Daugava jõel.

USAR-rühm NATO õppusel Ferghana 2003

Eesmärgid

Päästemeeskonna põhieesmärk on Eesti Vabariigi valmisoleku tagamine osalemiseks rahvusvahelistel pääste- ja humanitaarabioperatsioonidel ning seeläbi Eesti riigi esindamine ja tutvustamine rahvusvahelisel areenil.

Teisteks päästemeeskonna tegevuse olulised eesmärgid on:

· Eesti maine tõstmine rahvusvahelisel areenil, aidates kaasa abistaja riigi rolli kujundamisele;
· päästeteenistuse valmisoleku taseme tõstmine siseriiklike päästetööde läbiviimisel;
· pääste- ja meditsiinitöötajate professionaalsuse tõstmine reaalsetel missioonidel, õppustel ja täiendkoolitustel/kursustel omandatu ja edasiandmise kaudu;
· koostöö arendamine teiste riikide päästeteenistuste ja päästemeeskondadega.

Nende eesmärkide saavutamiseks:
· tagatakse 40-liikmelise (st eeldab 160-liikmelise reservi olemasolu) päästemeeskonna reservi valmisolek lähetamiseks rahvusvahelisele missioonile 24 tunni jooksul peale vastava korralduse saamist koos 2-nädalase iseseisva toimetulekuga kriisipiirkonnas;
· tagatakse meeskonna liikmete koolitus ja väljaõpe, nende varustamine isikliku varustusega ning vaktsineerimine ja regulaarne meditsiiniline kontroll;
· saavutatakse meeskonna ettevalmistamise ja varustamise tase, mis võimaldab osaleda pääste- ja humanitaarabioperatsioonidel kõrgel professionaalsel tasemel;
· luuakse meeskonna tööd puudutav õiguslik alus ja spetsialistide/meeskonnaliikmete andmebaas;
· töötatakse välja ja rakendatakse meeskonna alarmeerimissüsteem;
· töötatakse välja ja luuakse meeskonna varustuse haldamise ja hoidmise süsteem ning baas.

Võimekused

Päästemeeskonna reserv koosneb viiest rühmast:
· otsingu- ja päästerühm (U-SAR), mille koosseisu kuuluvad ka otsingukoerajuhid koertega, tehnilise otsingu grupp ja nööripäästegrupp;
· meditsiinirühm (MED), mis kujutab endast esmaabi, elupäästmiseoperatsioonideks ja operatsioonijärgseks patsiendi hooldamiseks võimelist välihaiglat;
· keemiarühm (NBC), mille koosseisu kuuluvad ohtlike ainete tuvastamise, keemiapääste ja degaseerimise grupid;
· toetusrühm (SUP), mille ülesandeks on meeskonna laagri püstitamine, side ja IT-lahenduste tagamine ning meeskonna olme eest hoolitsemine missioonil või õppusel;
· ekspertide grupp (EXP), mis korraldab ja juhib meeskonna tööd missioonil, õppusel ja igapäevases tegevuses. Ekspertide gruppi kuuluvad ka erioskustega spetsialistid, näiteks demineerijad ja hindamise-koordineerimise spetsialistid.

Päästemeeskonna reservi kuulus 30.09.2007 seisuga 121 pääste- ja meditsiiniasutuse jt avaliku ja erasektori asutuste töötajat.

Päästemeeskonna võimekused on registreeritud ÜRO elanikkonnakaitse keskregistris, Euroopa Liidu Elanikkonnakaitse mehhanismi andmebaasis ning NATO Euro-Atlantilises hädaolukordade koordineerimiskeskuses (EADRCC).

Meeskonnaga liitumine ja koolitus

Päästemeeskonna reserviga liituda soovija peab olema vähemalt 21-aastane ühte võõrkeelt valdav Eesti Vabariigi kodanik, kes omab keskharidust, vähemalt 3-aastast töökogemust, B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja tööandja kirjalikku nõusolekut osalemiseks päästemeeskonna töös ning ei ole kriminaalkorras karistatud.

Uutele päästemeeskonna liikmetele korraldatakse regulaarselt baaskursus, erialakursused ning õppused. Lisaks korraldatakse aastas vähemalt üks või kaks erialast täiendkoolitust igale rühmale, millele lisandub individuaalne ettevalmistus. Päästeamet püüab anda võimalikult paljudele meeskonna liikmetele võimaluse osaleda rahvusvahelistel koolitustel ÜRO, Euroopa Liidu või NATO koolitusprogrammide raames.

Parim koolitusmeetod on õppused ja harjutused. Praktiliste kogemuste ning juhtimismudelite harjutamise eesmärgil osaleb päästemeeskond regulaarselt suurtel rahvusvahelistel õppustel. See annab hea võimaluse testida kogu välismissiooniks vajaminevat teadmiste ja oskuste pagasit alates missiooni ettevalmistamisest ja lähetamisest, lõpetades meeskonna reaalse juhtimise ja kojupöördumisega.