Äikesetormid

Käitumisjuhised tormi korral

• Briti saarestikku ründab aastas ligikaudu 100 tsüklonit.
• Aastas tekib maakeral ligikaudu 45 000 äikesepilve.
• Välgu löök tabab tavaliselt kõrgeid kohti ja objekte – puid, torne, kivirahne, metallist konstruktsioone ning tekitab tugevaid häireid ja kahjustusi elektroonikaseadmetes.
• Igas sekundis tabab maad umbes sada välgulööki ja igal aastal hukkub välgulöögi tagajärjel mitu tuhat inimest.
• Kõige ohvriterohkemas rahesajus hukkus 246 inimest ja 1600 karilooma.
• Kõige rängemaid tagajärgi on trombid (tornaadod) põhjustanud Bangladeshis. 1989. aastal tappis tromb ligikaudu 1100 inimest.
• Välgud ei ole tavaliselt pikemad kui 20 – 30 meetrit. Tugevate äikesehoogude ajal tekivad taevasse välgud, mille pikkus võib ulatuda kuni 6000 meetrini.

• taskulamp koos tagavarapatareidega;
• portatiivne raadio (patareidega) koos tagavarapatareidega;
• mobiiltelefon;
• esmaabivahendid;
• vajalikud ravimid (nende tarvitamise korral);
• söök ja jook;
• söögiriistad (konserviavaja, nuga jne);
• sularaha ja/või krediitkaart;
• ilmastikutingimustele vastavad riided ja jalanõud (soovitavalt vettpidavad).

• Veendu, et lahtised ja lenduvad esemed (aiamööbel, telgid jne) on turvalises kohas või tugevalt kinnitatud. Vii kergemad esemed siseruumidesse.
• Sule korralikult kõik uksed, aknad ja luugid.
• Kuula kohalikku raadiojaama (patareitoitega), et olla kursis kõige uuema informatsiooniga tormi kohta.
• Ära kasuta elektrilisi majapidamisriistu või tavatelefone, kuna välk võib levida mööda juhtmeid ja kaableid (võimalusel eemalda seadmed vooluringist).
• Eemalda antennikaabel televiisorist.
• Väldi vannitoa ja kraanide kasutamist, kuna metalltorud ja vesi juhivad hästi elektrit.

• Püüa varjuda autosse või hoonesse.
• Lagedal väljal, kus puudub võimalus varjuda, ole kükakil, suru põlved kokku, pane pea põlvede vahele ning võta kätega ümber jalgade kinni (sellisel juhul välk suure tõenäosusega inimest ei taba).
• Ära heida pikali (välk võib maasse löömisel tekitada pinge pea ja jalgade vahel – tuhandeid volte).
• Hoidu kogunemistest väljakul, tänaval või õues (rahvahulga tabamise tõenäosus on suurem kui üksiku inimese puhul).
• Ära varju puude alla, metallist mastide ja aedade lähedale, sest siin võib välk tabada kergemini kui lagedal väljal.
• Mägedes või kõrgetel kaljudel olles püüa võimalikult ruttu alla tasandikule tulla.
• Äikese korral ära hoia käes vikatit, labidat, kirvest, reha või muud metallist tööriista, kuna raud tõmbab välku väga hästi külge.
• Hoia eemale veekogudest (välk tabab sagedamini tiikide ja kaevude läheduses olevaid objekte).

• Maanteel sõites veendu sõidu ohutuses (ettevaatust murduvate puude ja okstega ning muude takistustega, mis võivad sattuda teele või kukkuda  sõiduvahendile).  
• Vali nähtavusele ja ilmastikutingimustele vastav sõidukiirus. Tugevate vihma- või rahehoogude ja tormi korral peata auto teeserval ning lülita sisse liiklusvahendi ohutuled.
• Väldi sõitmist üleujutatud teelõikudel.
• Trombiohu korral
• Kui võimalik, tuleks peituda keldrisse või hoonesse, võimalikult kaugele välisseintest ja akendest.
• Kui olete lagedal alal, hinnake keeristormi liikumise suunda ja jookske keerise eest kõrvale. Natuke maad trombist eemal võib valitseda täielik tuulevaikus. Ohutu trombi läheduses siiski ei ole. Keeristorm võib äkki suunda muuta, ohtlikud on ka keerisest välja lendavad esemed.
• Kui aga lagedal maastikul trombi teelt kõrvale põigata ei õnnestu, leidke enda tarvis kraav või madalam koht, heitke kõhuli või põlvitage, suruge pea rinnale ning katke kätega, hoidke maa ligi. Kui saate, haarake kinni väikesest puust või põõsast.

• Ära unusta abistada oma naabreid ja teisi inimesi, kes võivad vajada erilist hoolt ja abi – invaliide, vanureid jt piiratud teovõimega inimesi.
• Osuta vigastatuile esmaabi. Kui keegi on saanud välgutabamuse, anna koheselt esmaabi ning helista viivitamatult hädaabinumbrile 112. Põletushaavade järgi on võimalik kindlaks teha välgu sisenemise ja väljumise kohad kehapinnal. Kui löök on põhjustanud südame- ja hingamistegevuse seiskumise, alusta kuni kiirabi saabumiseni koheselt elustamise ABC-ga (ava hingamisteed, tee kunstlikku hingamist ning kaudset südamemassaaži).
• Teavita asjaosalisi riknenud kaablitest ning juhtmetest.
• Teavita asjaosalisi hävinenud või riknenud asjadest. Kahjustustest teata nii ruttu kui võimalik oma kindlustusfirmale ja kohalikule võimuorganile. Hiljem on reaalse kahju ulatust raskem tõestada. Muinsuskaitse all olevate majade omanikud peavad kahjustustest teavitama ka muinsuskaitseametit.
• Ettevaatust sõitmisel! Teedelolev prügi ning kahjustatud teelõigud teevad sõitmise ohtlikuks.