Avalehele | Kontakt | Teabenõue | RSS | Sisukaart

Eesti | Inglise |

Lumetormid

Käitumisjuhised lumetormi korral

TAUSTINFORMATSIOON

Suured lumetormid võivad olla surmavate tagajärgedega. Suurimad lumetormid on nõudnud sadu inimelusid ning tekitanud majandusele miljardite dollarite ulatuses kahjusid.

Kombinatsioon tugevast tuulest, ebatavalisest külmalainest ning rängast lumesajust võib tekitada elanikkonnale palju probleeme. Kõva pakase (-32 °C) püsimine 5 või enama päeva vältel võib kaasa tuua inimkaotusi, kommunikatsiooniliinide katkemisi, katuste sissevarisemisi lume raskuse tõttu, veetorustike külmumisi, raskendatud liikumist teedel või nende kinnituiskamist jne.

Lumesadu

Tugev lumesadu kestab tavaliselt kuni 12 tundi (sajuhulk on 20 mm ja üle selle). Tagajärjeks võivad olla liiklustakistused või liikluse seiskumine, piiratud nähtavuse tõttu ka liiklusõnnetused.

Ohtlik jäide

Ohtlik jäide – must jää, kiilasjää. Tagajärjeks võivad olla kommunikatsiooniliinide purunemine jäite raskuse all ning libedusest tingitud massilised liiklusõnnetused.

Et talvel libedaga autoga mitte hätta sattuda, tuleks endale selgeks teha talvesõidu mõningad kuldreeglid ning neid katsetada lagedal platsil või jäärajal. Talvel peab juht õppima tunnetama oma autot ning tee libedust. Alati tuleb arvestada teeoludega. Tee on libe, kui auto ei allu rooli pööramisele. Eriti siis, kui õhutemperatuur on nulli lähedal, võib auto pidurdamine ka lühikestel vahemaadel suuresti muutuda. Ohtlikumad kohad on madalamal asuvad lohud, nõod, aga ka sillad, kus õhuniiskus on suurem ja teekatte temperatuur võib olla madalam.

Tuisk

Tuisk on lume edasikandumine lumepinnalt tugeva puhangulise tuule mõjul, mille tagajärjel pööratakse ümber lumekihid, lumi kuhjatakse takistuste ümber kokku või puhutakse sealt ära.

Tugev tuisk on lumesadu, kus tuule kiirus on valdavalt üle 15 m/s 12 või enama tunni vältel. Tagajärjeks võivad olla liiklustakistused või liikluse seiskumine, piiratud nähtavuse tõttu ka liiklusõnnetused.

Olenevalt kõrgusest, kuhu tuul tõstab lume maapinnalt, eristatakse üld-, madal- ja pinnatuisku.

Üldtuisk – Üldtuisu puhul pole võimalik eristada, kas lumi langeb pilvedest või on tugeva tuulega maapinnalt üles tõstetud. Lume liikumine on kaootiline. Nähtavus on halb nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Nõrga üldtuisu puhul, tavaliselt selle alguses, võib kindlaks teha, et sajab lund.

Madal tuisk – madala tuisu puhul ei saja, lumi on tugeva tuulega maapinnalt üles tõstetud 2-3 m kõrgusele. Taevas ja pilved on nähtavad, s.t. vertikaalsuunas on nähtavus hea. Horisontaalsuunas on nähtavus halvenenud.

Pinnatuisk – pinnatuisu puhul kandub lumi tuulega edasi mööda maapinda. Lumekeerised võivad ulatuda 1,5-2 m kõrgusele, kuid nähtavust nad ei halvenda. Tihti esineb pinnatuisk selge taeva puhul, kuid ta võib olla ka koos lumesajuga.

TEGUTSEMINE LUMETORMI KORRAL

Kodus või tööl:

Hangi võimalikult täpne ilmaprognoos ning ole hästi informeeritud lumetormi liikumise kohta.

Hoolitse selle eest, et kütte- ja elektrisüsteemid oleksid töökorras ning valmis toimima ka elektrikatkestuste korral (nt varugeneraatorite ja mitme päeva küttevaru olemasolu). Valmistu halvimaks! Komplekteeri järgmised vajalikud vahendid hädaolukorraks või evakueerumiseks:

taskulamp koos tagavarapatareidega;
portatiivne raadio (patareidega) koos tagavarapatareidega;
mobiiltelefon;
esmaabivahendid;
vajalikud ravimid (nende tarvitamise korral);
söök ja jook;
söögiriistad (konserviavaja, nuga jne);
sularaha ja/või krediitkaart;
ilmastikutingimustele vastavad riided ja jalanõud.
Hoolitse koduloomade (koerad, kassid, kariloomad jne) eest ja vii nad võimalusel varjulisse kohta. Veendu, et loomad on korralikult söödetud ja joodetud. Hoolitse piisava toidu- ja joogivaru eest.

Sõidukis:

Kui sõitmine või reisimine lumetormiga osutub möödapääsmatuks, mõtle marsruut korralikult läbi ja jälgi ilmaprognoosi. Väldi üksinda sõitmist! Hoia oma kütusepaak täis, et vältida jää tekkimist kütusepaaki ja -voolikutesse. Jälgi, et masin oleks ette valmistatud talvistes tingimustes sõiduks. Võta kaasa järgmised vajalikud vahendid:

mobiiltelefon koos varulaadija ja -akuga;
tekid ja padjad;
taskulamp koos varupatareidega;
esmaabivahendid ja arsti poolt väljakirjutatud ravimid (allergiaravimid jne);
nuga;
kõrge energiasisaldusega sööki (mitte kiiresti riknevat);
sooje riideid lisaks;
tualettpaber;
väike anum ja veekindlad tikud (võimalusel saab lumest vett sulatada);
liivakott või muu puisteaine (kinnijäämise korral rataste haardumiseks);
labidas;
esiklaasi kraapija ja käsihari;
tööriistade komplekt;
pukseerimisköis;
akulaadimisjuhtmed;
joogivesi;
kompass ja teede atlas.

Valmista plaan hädaolukorraks (tõsise lumetormi korral). Juhul, kui pereliikmed ei ole koos (lapsevanemad on tööl ja lapsed on koolis), valmista ette plaan, kuidas pereliikmeid vajadusel kokku saada.

Selgita välja kogunemispaik (sugulased, tuttavad), kuhu saab minna evakueerumise korral. Suuremate tormide puhul korraldab kohalik omavalitsus elanikkonnale kogunemiskoha.

Selgita välja, kuidas hankida operatiivset teavet ilma kohta (kohalikud raadiojaamad, ilmateadete koduleheküljed jne).

Kodust lahkumisel lülita välja elekter ning teavita sellest kindlasti kohalikku omavalitsust.

LUMETORMI AJAL

Ruumides:

püsi ruumides ja väldi väljas liikumist;
tarbi kütet ökonoomselt. Kui temperatuur ruumides langeb liialt madalale, sule mittekasutuses olevad ruumid (tihenda uksed kaltsude ja rätikutega);
torustike külmumisohu vältimiseks mässi torud lisaisolatsiooniga (nt kaltsud, soojaisolatsioonimaterjalid jne). Võimalusel jäta kraanides vesi kergelt nirisema;
söö ja joo korralikult. Toit aitab organismil sooja toota. Joomine hoiab ära organismi veepuuduse;
riietu soojalt. Soovitavalt kanna avaraid ja kergeid riideid, et vältida higistamist ning ülekuumenemist.

Väljaspool ruume:

Külmumise vältimiseks kata kõik oma kehaosad hoolikalt ja soojalt. Otsi endale varjualune ning püüa hoida riided kuivana.

Vali ilmastikuoludele sobiv riietus:

avarad ja kerged riided (higistamise ning ülekuumenemise vältimiseks);
tuule- ja veekindlad riided;
soojad voodriga kindad (soovitavalt labakindad).
Väga madala temperatuuri korral kata oma nägu maskiga, et kaitsta oma kopse külma õhu eest.
Väldi ülepingutust. Külm ilm aitab kaasa südamekoormuse suurenemisele. Lumekoristamine, auto lükkamine või sügavas lumes kõndimine võivad põhjustada südamehäireid.
Hoidu organismi alajahtumisest ja külmumisest. Peamised kehaosad, kus tekivad külmakahjustused, on sõrmed ja varbad. Organismi üldine alajahtumine võib põhjustada neerude, kõhunäärme, maksa jt organite püsivaid kahjustusi. Halvimal juhul lõpeb see südameseiskumisega.
Liiguta oma kehaosi (käed, jalad, sõrmed jne) – see aitab parandada vereringet ning toota sooja.

Sõidukis:

Lumetormiga muutuvad sõiduolud väga keeruliseks. Peamisteks ohtudeks on halb nähtavus, libe ja raskesti läbitav tee ning liiklusummikud. Tugeva lumetormi korral võib väga kergesti kaotada orientatsiooni ning jääda lumetormi kätte lõksu.

Kui oled sõidukis lõksus, siis:

helista hädaabinumbrile 112 ja oota päästjaid;
säilita kütust (tarbi ökonoomselt).;
ava aeg-ajalt aken ja hinga värsket õhku (väldi süsihappegaasi mürgitust).

PÄRAST LUMETORMI

Ära unusta abistada oma naabreid, kes võivad vajada erilist hoolt ja abi – invaliide, vanureid jt piiratud teovõimega inimesi. Kui keegi on alajahtunud, alusta koheselt esmaabi andmist ning helista viivitamatult hädaabinumbrile 112. Kui alajahtumine on põhjustanud südame- ja hingamistegevuse seiskumise, alusta koheselt elustamisega (vabasta hingamisteed, tee kunstlikku hingamist ning kaudset südamemassaaži) kuni kiirabi saabumiseni. Kahjustustest teata nii ruttu kui võimalik oma kindlustusfirmale. Hiljem on reaalse kahju ulatust raskem tõestada. Muinsuskaitse all olevate majade omanikud peavad kahjustustest teavitama ka muinsuskaitseametit.

Esmaabi andmisel alajahtumise korral:

liiguta kannatanut ettevaatlikult;
vabastada kannatanu märgadest riietest (soojuse hoidmiseks pane kannatanule kuivad riided selga või mähi ta teki sisse);
võimalusel vii kannatanu sooja kohta (soovitavalt toatemperatuuril) ning alusta kannatanu aeglast ülessoojendamist, mitte kiiresti;
sügava alajahtumise korral tuleb soojendamist alustada seestpoolt väljapoole (soojade aurude sissehingamine või sooja vedeliku joomine aitab organismil üles soojeneda);
südameseiskumisel alusta viivitamatult elustamisega (vabasta hingamisteed, tee kunstlikku hingamist ja kaudset südamemassaaži vahekorras 2:15);
kui lokaalse alajahtumise puhul on perifeersed kehaosad (jäsemed) külmunud, siis selle esimeseks märgiks on valu (valu aitavad leevendada aktiivsed liigutused ning massaaž).

TÄHELEPANU! Sauna minemine on keelatud, kuna järsk temperatuuritõus võib olla organismile eluohtlik!

TÄHELEPANU! Ära pane käsi ega jalgu kuuma vette, kuna temperatuuri järsk muutus võib kahjustada kudesid!

Päästeteenistuste väljasõidud

09.02 16:40 Tartumaa, Tartu linn - GAASIAVARII

09.02 08:49 J?Gevamaa, J?Geva Kula - LIIKLUSÕNNETUS

08.02 13:49 Viljandimaa, Suure-Jaani Kula - LIIKLUSÕNNETUS

08.02 13:26 Parnumaa, Haademeeste Alevik - LIIKLUSÕNNETUS

07.02 08:24 Ida-Virumaa, Kohtla-Jarve linnaosa - GAASIAVARII

04.02 10:20 Laane-Virumaa, Kunda linn - LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS

03.02 18:31 Laane-Virumaa, Kunda linn - LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS

03.02 15:36 Parnumaa, Saarde Kula - TULEKAHJU

03.02 10:14 Parnumaa, Parnu linn - ÕNNETUS VEEKOGUL VŌI RAN.MEREL

02.02 20:05 J?Gevamaa, J?Geva Alevik - LIIKLUSÕNNETUS

30.01 09:57 Ida-Virumaa, J?Hvi linn - GAASIAVARII