Avalehele | Kontakt | Teabenõue | RSS | Sisukaart

Eesti | Inglise |

Üleujutused

Käitumisjuhised üleujutuse korral

TAUSTINFORMATSIOON

Veemassil on suur jõud. Üleujutus võib kaasa tuua suuri kahjustusi, kuna vesi on raske ja tohutult liikuv, saades hoogu juurde paisude, tammide ja teiste takistuste ületamisest. Üks kuupdetsimeeter vett kaalub üks kilo ja üks kuupmeeter üks tonn.

Mis on üleujutus?

Kui tulekahjud välja arvata, on üleujutused kõige tavalisemad ja laialdasemad looduskatastroofid maailmas. Enamasti kutsuvad üleujutusi esile tugevad ja pikaajalised vihmasajud.

Üleujutuse põhiliike on kaks:

siseveekogude üleujutused, mida põhjustab jõgede kõrge veeseis või tammide purunemine;

mere tekitatud üleujutused, mida põhjustavad tavaliselt maavärinad või tormituuled.

Üleujutus võib tekkida kiiresti või aeglaselt. Enamasti areneb üleujutus pikema perioodi jooksul (rohkem kui ööpäev). Suured ja kiired üleujutused on väga ohtlikud. Äkiliste ja kiirete üleujutuste põhjuseks võivad olla suuremad tormid, maavärinad, samuti veetammide purunemine. Sellised üleujutused toovad kaasa väga palju hävingut.

Kiire ja äkilise üleujutusega võivad kaasneda puude, jää ja prügi massiline liikumine, mis seab ohtu inimesed ja nende vara. Harvad ei ole olukorrad, kus vesi „pühib” minema hooneid. Üle 60 cm veetõus viib väga lihtsalt auto veevooluga kaasa. Äkilised ja kiired üleujutused võivad tekkida minutitega.

TÄHELEPANU! Parim kaitse üleujutuse vastu on lahkuda kodust ohutumasse kohta.

TEGUTSEMINE ÜLEUJUTUSE KORRAL

ENNE ÜLEUJUTUST

Hangi võimalikult täpne ilmaprognoos ning ole hästi informeeritud veetaseme muutumisest.

Uuri, millise veetaseme korral sinu majapidamine on ohus. Veekoguäärsetel elanikel on soovitatav paigaldada randa/kaldale kõrgusmärgid (selgesti nähtavad kaugelt). Kui avastad, et veetase tõuseb ohtlikult kiiresti, teavita sellest naabreid, kohalikku omavalitsust ja päästeasutust.

Väljaspool ruume:

Selgita välja ohud, mis võivad kaasneda üleujutusega:

kariloomadele
loomasöödale (silo- ja põhupallid)
küttepuudele
lahtistele esemetele (aiamööbel jne)
sõiduvahenditele
paatidele jm ujuvvahenditele

Võimalusel ehita veetõkkeid, kasutades liivakotte, sõrestikke jne, et kaitsta veetõusu eest oma majapidamist.

Hea ja lihtsa veetõkke ehitamiseks saab kasutada puidust laadimisaluseid (rahvasuus euroalused). Laadimisalused paigaldatakse (ca 45 kraadise nurga all) üksteise kõrvale selliselt, et tekiks vajalik barjäär, mida toestatakse puidust või metallist tugijalgadega või toetatakse vastu hoone seina (barjääri kõrgus on sõltuvalt kaldest 95 - 65 cm). Barjäär kaetakse veekindla vastupidava kile või presentkattega. Võrreldes liivakottide paigaldamisega on töömaht oluliselt väiksem. Üks laadimisalus on võrdne 50 liivakoti paigaldamisega (üks liivakott on 30 kg ehk kokku 1,5 tonni).

Ruumides:

Teisalda oma vara: mööbel, elektririistad, olmeelektroonika, väärisesemed, riided jm kodune vara võimaliku uputuse piirkonnas maapinnast kõrgemale korrusele.

Vii uputuse piirkonnast kõrgemale õlid, lahustid, mürgised ained nagu putuka- ja taimemürgid, et vältida vete saastumist;

Keldrikorrusel eemalda võimalusel WC potid ja sule kanalisatsioonitorude avad ning kraani äravoolutorude avad puupunnidega, sest kanalisatsioon võib tagurpidi tööle hakata;

Ühenda lahti kanalisatsiooni juhitud vihmaveetorud

Kontrolli, et keldrikorrusele pole kinni jäetud kodu- või lemmikloomi. Vahetu ohu korral lülita maja elektrivõrgust välja.

Vajalikud vahendid hädaolukorraks või evakueerumiseks:

taskulamp koos tagavarapatareidega
portatiivne raadio (patareidega) koos tagavarapatareidega
mobiiltelefon
esmaabivahendid
vajalikud ravimid (nende tarvitamise korral)
söök ja jook
söögiriistad (konserviavaja, nuga jne)
sularaha ja/või krediitkaart
ilmastikutingimustele vastavad riided ja jalanõud (soovitavalt vettpidavad)
Valmista plaan hädaolukorraks (tõsise üleujutuse korral)
Juhul, kui pereliikmed ei ole koos (lapsevanemad on tööl ja lapsed on koolis), valmista ette plaan, kuidas pereliikmeid vajadusel kokku saada
Selgita välja kogunemispaik (sugulased, tuttavad), kuhu saab minna evakueerumise korral. Suuremate tormide korral korraldab kohalik omavalitsus elanikkonnale kogunemiskoha
Selgita välja, kuidas hankida operatiivset teavet üleujutuse kohta (kohalikud raadiojaamad, ilmateadete koduleheküljed jne)
Kodust lahkumisel lülita välja elekter ning teavita sellest kindlasti kohalikku omavalitsust

ÜLEUJUTUSE AJAL

TÄHELEPANU! Häda korral helista koheselt hädaabinumbril 112 ja kutsu abi.

Sõidukis:

Soovitavalt ära sõida läbi üleujutatud piirkonna. Võimalusel vali sihtpunkti sõitmiseks muu ohutum tee. Üleujutuste ajal on kõige rohkem inimesi uppunud autodes.

Kui sinu auto on jäänud üleujutatud teelõigul seisma, siis lahku autost viivitamatult ja otsi mõni ohutum ja kõrgem paik.

Väljaspool ruume:

Ära kõnni läbi üleujutatud ala, eriti voolavas vees. Ka väikese voolukiirusega vesi võib sind pikali paisata ning uppumisohtu seada.

Hoia eemale üleujutatud alajaamadest ning elektriseadmetest ja -kaablitest. Elektrilöök on sagedane hukkumise põhjus üleujutuse korral.

Kui viibid maastikul, otsi endale mõni ohutum ja kõrgem paik.

Ruumides:

Kui vesi tõuseb kiiresti ning hakkab tungima hoonetesse (eluruumidesse) enne, kui oled jõudnud evakueeruda, siis tagane teisele korrusele, pööningule või katusele. Võta kaasa hädaolukorraks vajalikud vahendid.

Ära püüa ujuda ohutumasse paika. Oota päästjaid, kes tulevad ise sinu juurde. Tee kõik selleks, et olla päästjatele nähtav:

tee häält
vilista (kasuta vilet)
näita valgust
märgista tänavapoolsed uksed või aknad (nt sõnumid „appi”, „vajame abi” jne)

PEALE ÜLEUJUTUST

Anna kannatanutele esmaabi!
Ära unusta abistada oma naabreid ja teisi inimesi, kes võivad vajada erilist hoolt ja abi – invaliide, vanureid jt piiratud teovõimega inimesi.
Peale veetaseme alanemist tuleb kohe asuda tegutsema, sest vesi rikub peaaegu kõiki materjale. Maja konstruktsioone, mööblit, tekstiili, vaipu jm tuleb hakata kuivatama nii ruttu kui võimalik, sest märgunud materjalid on heaks pinnaseks hallitusseente ja bakterite kasvule. Need võivad tekitada lisaks otsesele veekahjule nii terviseprobleeme kui ka vara pöördumatut riknemist.

Oluline tegevus

Üleujutuse all olnud piirkonda sisenedes tuleb olla ettevaatlik. Kummijalatsid ja -kindad kaitsevad elektrilöögi ohu eest ruumides, kus põrandal on veel veekiht. Vähimagi kahtluse korral võimalikust elektrilöögi ohust teata hädaabinumbrile 112.

Kontrolli gaasiseadmete korrasolekut (juhul, kui majas on kasutusel gaas). Kui on tunda gaasilõhna:

sule võimalusel gaasi juurdevool
tuuluta ruume akende ja uste avamisega
ära kasuta ruumis lahtist tuld ega elektrit
eemaldu ohtlikust piirkonnast
helista hädaabinumbrile 112

Tähtis on kiire tegutsemine. Üleujutuses kahjustada saanud tähtsad paberid ja dokumendid tuleb hallituskahjustuste vältimiseks võimalikult ruttu panna sügavkülmikusse. Hiljem on aega nende kuivatamise ja taastamisega tegeleda. Kui esemed või dokumendid on kahjustatud reoveega, siis tuleb tarvitusele võtta ka sanitaarettevaatusabinõud.

Märjad esemed on rasked ja haprad, seetõttu tuleb need ümberpaigutamiseks, kuivatamiseks või külmutamiseks asetada kindlale alusele. Kõiki üleujutuse poolt tekitatud kahjustusi tuleb kirjalikult dokumenteerida, pildistada või teha videofilm.

Kahjustustest teata nii ruttu kui võimalik oma kindlustusfirmale ja kohalikule võimuorganile. Hiljem on reaalse kahju ulatust raskem tõestada. Muinsuskaitse all olevate majade omanikud peavad kahjustustest teavitama ka muinsuskaitseametit.

Hoone

Veendu, et maja vee all olnud osad on terved. Vundamendi uurimisel pööra erilist tähelepanu selle nurkadele. Veendu, et vundamendi äärest pole vesi pinnast ära uhtunud. Pane tähele kõmmeldunud või üleskerkinud seinapaneele ja põrandaplaate. Uuri, kas põrandates pole auke, purunenud klaasi tükke või muid ohtlikke rususid.

Hallituse leviku piiramine ning hallituse eemaldamine.

Vesi ja reostus

Üleujutusest jäänud vesi võib olla saastatud reoveega või teiste saasteainetega, seetõttu tuleb (vähemalt esialgu) kanda taastamistöödel kummikindaid. Ka kraanist tuleva vee suhtes tasub algul tähelepanelik olla – kas pole muutunud selle maitse, värv või lõhn, mis annab tunnistust kaevu või muu veeallika reostumisest.

Töövahendid

Puhastus- ja taastustöödel võib vaja minna järgmisi vahendeid:

kummi- ja töökindad
tolmumask
kaitseprillid
tihedast materjalist tööriietus
panged, põrandalapp (narmashari), kühvel
tangid, haamer
mitmes suuruses prügikotid
kloori sisaldav pesuvalgendaja
nõudepesuvahend, mis ei sisalda ammoniaaki (ammoniaaki võivad sisaldada nõudepesumasina pesuvahendid. Kontrollida seda pesuvahendi pudeli sildilt. NB! Kunagi ei tohi segada kloori sisaldavat pesuvalgendajat ammoniaagiga. Tulemuseks on väga mürgine gaas)
suuremad kausid või anumad riidematerjalide loputamiseks
pesunöör riidematerjalide kuivatamiseks (seda läheb tunduvalt suuremas koguses vaja kui tavaliselt pesu kuivatamiseks)
veekindlad pikendusjuhtmed
sukelpumbad
märg/kuiv tööstuslik tolmuimeja
ventilaatorid
spetsiaalsed õhuniiskuse eemaldajad
puhurid, soojendajad
patareidel töötav raadio jm

Päästeteenistuste väljasõidud

09.02 16:40 Tartumaa, Tartu linn - GAASIAVARII

09.02 08:49 J?Gevamaa, J?Geva Kula - LIIKLUSÕNNETUS

08.02 13:49 Viljandimaa, Suure-Jaani Kula - LIIKLUSÕNNETUS

08.02 13:26 Parnumaa, Haademeeste Alevik - LIIKLUSÕNNETUS

07.02 08:24 Ida-Virumaa, Kohtla-Jarve linnaosa - GAASIAVARII

04.02 10:20 Laane-Virumaa, Kunda linn - LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS

03.02 18:31 Laane-Virumaa, Kunda linn - LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS

03.02 15:36 Parnumaa, Saarde Kula - TULEKAHJU

03.02 10:14 Parnumaa, Parnu linn - ÕNNETUS VEEKOGUL VŌI RAN.MEREL

02.02 20:05 J?Gevamaa, J?Geva Alevik - LIIKLUSÕNNETUS

30.01 09:57 Ida-Virumaa, J?Hvi linn - GAASIAVARII