Häirekeskus

Erika 3, 10416 Tallinn
tel: 6287 400
faks: 6287 457
e-post:  

Häirekeskuse kui üleriigilise päästeasutuse missiooniks on kujundada üha turvalisemat elukeskkonda ning läbi ühtse hädaabinumbri 112 eduka toimimise olla operatiivne ja professionaalne abistaja õnnetuste korral. Missiooni elluviimiseks ning kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala arengukavaga 2011 - 2014 on Häirekeskus seadnud omale 2011.a konkreetsed ülesanded. 

Ülevoolukõnedest registreeritud väljakutsed

Häirekeskuse tehniline võimekus tagab kõnede vastuvõtmise ja abi sündmuskohale saatmise ka sellises olukorras, kus ühe või mitme keskuse kõik liinid on ülekoormatud. Kõnede ülevool võimaldab sellises olukorras kõne vastu võtta antud hetkel vabal päästekorraldajal kas siis Tallinnas, Elvas, Pärnus või Jõhvis.  Näiteks 2008.a novembritormi päevadel, mil kõnede arv kahekordistus, said kõik helistajad just tänu ülevoolusüsteemile koheselt ühenduse häirekeskusega. Ülevoolukõnede hulk on aasta-aastalt kasvanud. Kui 2007.a registreeriti ülevoolukõnedest 2770 hädaabikutset ehk 1,1%, siis 2008. a suurenes see arv 4778-ni ehk 1,8% väljakutsete koguarvust. Suurem hüpe toimus 2009.a, mil registreeriti ülevoolukõnedest kokku 14 983 hädaabikutset ehk 6% väljakutsete koguarvust antud aastal. Ülevoolukõnedest registreeritud väljakutsete nii suur kasv oli osaliselt tingitud Kuressaare töösaali sulgemisest 2009.a alguses. 2010.a registreeriti ülevoolukõnedest 12 744 hädaabikutset, mis on 4,8% aasta kutsete koguarvust.

Hädaabiteadete menetlemise töökorraldus

Aastatel 2009 - 2010 muudeti Häirekeskuse sisemist töökorraldust millega hädaabiteadete menetlemise protsess jaotati Häirekeskuse siseselt kaheastmeliseks - üks osa päästekorraldajatest teenindab abivajajaid ehk 112-le helistajaid ja teine abiosutajaid ehk päästemeeskondi ja kiirabibrigaade. Kuna töösaali kõik tööl olevad päästekorraldajad ei pea enam tegelema kogu tööprotsessiga, vaid kindlate ja konkreetsete tööülesannetega, siis kiirendab ja parendab uus töökorraldus kutsetöötlust ja infovahetust sündmuskohaga.

Uue töökorralduse eelised tulevad 112-le helistajatele esile just kiiret abi vajavate hädaabiteadete korral. Kui päästekorraldaja on küsimuste varal väljaselgitanud abivajaduse, siis teeb ta helistajale märkamatult andmete salvestuse ning jätkab hädaabiteate andmete (sealhulgas aadressi) täpsustamist. Salvestatud andmete põhjal annab teine päästekorraldaja samal ajal päästemeeskonnale või kiirabibrigaadile väljasõidukorralduse. Täiendavad andmed edastatakse kiirabibrigaadile või päästemeeskonnale juba sõidu ajal.

Kiirabibrigaadidele ja päästemeeskondadele väljasõidukorralduse andjad omavad nüüdsest kogu informatsiooni antud sündmuse kohta ning see lihtsustab ja kiirendab infovahetust ja hädaabi vajanud sündmuse lahendamist. Uue töökorralduse korral toimub sündmuskohaga infovahetus spetsiaalsete numbrite vahendusel ning sellega hoitakse 112 liin ainult hädaabiteadete vastuvõtuks. Uuest töökorraldusest loe lähemalt artiklist „Juhtivpäästekorraldajal on kogu info valvevahetuses toimuvast“ (ajakiri Häire 112 nr 2, 2009.a).

Juhtumi väljaselgitamiseks ja ohuhinnangu andmiseks kindlad reeglid

Hädaabiteatele ohuhinnangu andmiseks ja abivajaduse väljaselgitamiseks on Häirekeskusel kindlad reeglid. Hädaabikõnet tehes tuleb aja kokkuhoiuks koheselt öelda põhiline põhjus, mis sundis inimest 112-le helistama. Sellest lähtuvalt alustab päästekorraldaja täiendavate küsimuste varal abivajaduse väljaselgitamist. Terviseprobleemide korral kasutavad päästekorraldajad abivajaja tervisliku seisundi täpsustamiseks selleks spetsiaalselt koostatud küsimustikku - “Häirekeskuse küsimustikud meditsiinikõnede menetlemiseks”, mis võeti kasutusele 1. aprillil 2008.a. Küsimustele saadud vastuste põhjal annab päästekorraldaja hinnangu abivajaja seisundile ja määrab aja, mille jooksul peab kiirabi hädaabikutset teenindama. Kiirabi vajavate kutsete teenindamise ajad on määratud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 44. Alles pärast aja määramist antakse kiirabile väljasõidukorraldus.

Päästemeeskondade sündmuskohale saatmisel lähtutakse päästekeskuste poolt väljatöötatud väljasõiduplaanidest. Väljasõiduplaanides on kehtestatud täpsed reeglid, millised päästeautod ja kui suur meeskond tuleb antud päästesündmuse korral välja saata. Seetõttu ongi vaja tulekahju korral täpselt kirjeldada põlevat hoonet (elumaja, tootmishoone, korruste arv, mitmendal korrusel tulekahju jne). Kui abivajadus on kehtestatud reeglite alusel teele saadetud, siis saab abivajadust suurendada või siis vähendada ainult päästetööde juht.

2011. aastal võetakse kasutusele koostöös päästeala spetsialistidega väljatöötatud erinevate päästealaste sündmuste menetlemise küsimustikud.

Väljakutsete arv ja kõneliiklus

Hädaabinumbril 112 registreeriti 2011.a kokku 281797 väljakutset. Aastaga suurenes väljakutsete arv 5,32% võrra. Sama aja jooksul registreeriti 259609 meditsiinikutset (kasv aastaga 6,23%) ja 22188 päästekutset (kahanemine aastaga 4,22%)

2010.a registreeriti kokku 267550 väljakutset (244385 meditsiinikutset ja 2316 päästekutset). Samal aastal registreeriti kokku 6673 kutset rohkem ehk 2,5% rohkem, kui eelneval aastal. 

2009.a registreeriti hädaabinumbril 260877 väljakutset (20623 päästekutset ja 240254 meditsiinikutset), mis on 771 kutset vähem kui eelneval, 2008.a. Kutsete arv vähenes aastaga 0,3%. Kui 2009.a. kutsete arv vähenes, siis varasematel aastatel on see kasvanud. 2008.a. registreeriti 261648 väljakutset, mis on 5660 kutse võrra suurem, kui 2007.a. Kutsete arv suurenes 2008.aastal 2,2%. 2007.a registreeriti 255988 hädaabikutset.

Häirekeskuses registreeritud väljakutsed 2008.a.

Häirekeskuses registreeritud väljakutsed 2007.a.

Aasta-aastalt suureneb automaatse tulekahju- signalisatsioonisüsteemiga liitunud objektide hulk. 2011.a lõpuks oli Eestis ATeS-iga liitunud 1147 objekti. Suureneb ka ATeS-iga liitunud objektidelt saabuvate teadete hulk. 2011.a. registreeriti infotelefonil 1524 kokku 34213 teadet ATeS-iga liitunud objektidelt. Kasv aastaga 15,8%. Kogu 1524 teadete hulgast moodustavad ATeS-iga liitunud objektidelt saabunud teated 80,4%.

2010.a saabus Päästeala infotelefonile 1524 kokku 29 536 sellist teadet.  Analoogsete teadete hulk suurenes aastaga 29,5% võrra.

Päästeala infotelefoni 1524 möödunud aasta teadete koguhulgast moodutavad ATeS-iga liitunud objektidelt saabunud teated 78,61%.

ATeS-iga liitunud objektidelt saabuvad automaatsed tulekahju alarmteated Häirekeskusesse.  2011.a saabus Häirekeskusesse 4514 automaatse tulekahju alarmteadet ATeS-iga liitunud objektidelt, moodustades 20,4% möödunud aasta päästekutsete üldarvust. 2010.a saabus 4789  automaatset tulekahju alarmteadet ATeS-iga liitunud objektidelt, moodustades 21,06% sama aasta päästekutsete üldarvust. 2009.a laekus  ATeS-iga liitunud objektidelt Häirekeskusesse 4123 automaatset tulekahju alarmteadet.

2011.a registreeriti 66025 abitelefonile 1345 edastatud teadet. Teadete hulk kahanes aastaga 13,3%. Abitelefoni kõneliiklus oli möödunud aastal üle 99,3 tuhande kõne. 2010.a registreeriti 76134 abitelefonile 1345 edastatud teadet.  Edastatud teadete hulk kasvas aastaga 17,6%. Samal perioodil oli abitelefoni 1345 kõneliiklus 122 tuhat kõnet. 

2009.a registreeriti 64 725 abitelefonile 1345 edastatud teadet, 2008.a oli vastav number 65 398. Kui 2009.a. teadete arv vähenes, siis eelnevatel aastatel on see pidevalt kasvanud. 2008.a suurenes teadete arv 6%. 2007.a edastati abitelefonile 61 542 teadet.

Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313 tulevate kõnede ja teadete arv on aasta-aastalt kasvanud. 2011.a võeti telefonil 1313 vastu 34563 teadet ning kõneliiklus oli samal perioodil üle 45 tuhande kõne. 2010.a võeti telefonil 1313 vastu kokku 31 287 teadet ning kõneliiklus oli samuti üle 45 tuhande kõne. Teadete arv kasvas aastaga 58,4%. 2009. aastal  registreeriti 18 267 teadet. Neist 21,94% on seotud mere või Peipsi järvega, 20,93% teadetest on seotud  KKI-ga ning 57,1% on muud keskkonna probleemid.

Päästeala infotelefonis teenindatud kõnede ja probleemide arv jätkas kasvamist ka möödunud aastal. 2011.a edastati Päästeala infotelefonile 1524 kokku 42528 päringut või probleemi. Aastaga kasvas probleemide hulk 13,1%. 2010.a edastati infotelefonile 1524 kokku 37 573 päringut või probleemi. Aastaga kasvas päringute või proleemide hulk 8,4%, neist 78,61% oli seotud ATeS-iga liitunud objektidega.
2009.a võrreldes 2008.a kasvas päringute arv 37%, jõudes 34 657 päringuni ja kõnede arv 21%, jõudes 36851 kõneni.