Häirekeskus

Erika 3, 10416 Tallinn
tel: 6287 400
faks: 6287 457
e-post:  

Häirekeskuse kui üleriigilise päästeasutuse missiooniks on kujundada üha turvalisemat elukeskkonda ning läbi ühtse hädaabinumbri 112 eduka toimimise olla operatiivne ja professionaalne abistaja õnnetuste korral. Missiooni elluviimiseks ning kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala arengukavaga 2010 - 2013 on Häirekeskus seadnud omale 2010.a konkreetsed ülesanded. 2009.a seatud ülesannete täitmiseks parendas Häirekeskus pidevalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tehnilist taset ja sisemist töökorraldust. Selleks töötab Häirekeskuse hädaabiteadete menetlemise keskustes Tallinnas, Elvas, Pärnus ja Jõhvis kõnede ülevoolusüsteem, parendati töökorraldust ja abivajaduse väljaselgitamise reegleid.

Ülevoolukõnedest registreeritud väljakutsed

Häirekeskuse tehniline võimekus tagab kõnede vastuvõtmise ja abi sündmuskohale saatmise ka sellises olukorras, kus ühe või mitme keskuse kõik liinid on ülekoormatud. Kõnede ülevool võimaldab sellises olukorras kõne vastu võtta antud hetkel vabal päästekorraldajal kas siis Tallinnas, Elvas, Pärnus või Jõhvis.  Näiteks 2008.a novembritormi päevadel, mil kõnede arv kahekordistus, said kõik helistajad just tänu ülevoolusüsteemile koheselt ühenduse häirekeskusega. Ülevoolukõnede hulk on aasta-aastalt kasvanud. Kui 2007.a registreeriti ülevoolukõnedest 2770 hädaabikutset ehk 1,1%, siis 2008. a suurenes see arv 4778-ni ehk 1,8% väljakutsete koguarvust. Suurem hüpe toimus 2009.a, mil registreeriti ülevoolukõnedest kokku 14 983 hädaabikutset ehk 6% väljakutsete koguarvust antud aastal. Ülevoolukõnedest registreeritud väljakutsete nii suur kasv oli osaliselt tingitud Kuressaare töösaali sulgemisest 2009.a alguses.

Hädaabiteadete menetlemisel uus töökorraldus

2009.a alustati Häirekeskuse sisemist töökorralduse muutmist, millega hädaabiteadete menetlemise protsess jaotatakse Häirekeskuse siseselt kaheastmeliseks - üks osa päästekorraldajatest teenindab abivajajaid ehk 112-le helistajaid ja teine abiosutajaid ehk päästemeeskondi ja kiirabibrigaade. Kuna töösaali kõik tööl olevad päästekorraldajad ei pea enam tegelema kogu tööprotsessiga, vaid kindlate ja konkreetsete tööülesannetega, siis kiirendab ja parendab uus töökorraldus kutsetöötlust ja infovahetust sündmuskohaga.

Uue töökorralduse eelised tulevad 112-le helistajatele esile just kiiret abi vajavate hädaabiteadete korral. Kui päästekorraldaja on küsimuste varal väljaselgitanud abivajaduse, siis teeb ta helistajale märkamatult andmete salvestuse ning jätkab hädaabiteate andmete (sealhulgas aadressi) täpsustamist. Salvestatud andmete põhjal annab teine päästekorraldaja samal ajal päästemeeskonnale või kiirabibrigaadile väljasõidukorralduse. Täiendavad andmed edastatakse kiirabibrigaadile või päästemeeskonnale juba sõidu ajal.

Kiirabibrigaadidele ja päästemeeskondadele väljasõidukorralduse andjad omavad nüüdsest kogu informatsiooni antud sündmuse kohta ning see lihtsustab ja kiirendab infovahetust ja hädaabi vajanud sündmuse lahendamist. Uue töökorralduse korral toimub sündmuskohaga infovahetus spetsiaalsete numbrite vahendusel ning sellega hoitakse 112 liin ainult hädaabiteadete vastuvõtuks. Uuest töökorraldusest loe lähemalt artiklist „Juhtivpäästekorraldajal on kogu info valvevahetuses toimuvast“ (ajakiri Häire 112 nr 2, 2009.a).

Juhtumi väljaselgitamiseks ja ohuhinnangu andmiseks kindlad reeglid

Hädaabiteatele ohuhinnangu andmiseks ja abivajaduse väljaselgitamiseks on Häirekeskusel kindlad reeglid. Hädaabikõnet tehes tuleb aja kokkuhoiuks koheselt öelda põhiline põhjus, mis sundis inimest 112-le helistama. Sellest lähtuvalt alustab päästekorraldaja täiendavate küsimuste varal abivajaduse väljaselgitamist. Terviseprobleemide korral kasutavad päästekorraldajad abivajaja tervisliku seisundi täpsustamiseks selleks spetsiaalselt koostatud küsimustikku - “Häirekeskuse küsimustikud meditsiinikõnede menetlemiseks”, mis võeti kasutusele 1. aprillil 2008.a. Küsimustele saadud vastuste põhjal annab päästekorraldaja hinnangu abivajaja seisundile ja määrab aja, mille jooksul peab kiirabi hädaabikutset teenindama. Kiirabi vajavate kutsete teenindamise ajad on määratud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 44. Alles pärast aja määramist antakse kiirabile väljasõidukorraldus.

Päästemeeskondade sündmuskohale saatmisel lähtutakse päästekeskuste poolt väljatöötatud väljasõiduplaanidest. Väljasõiduplaanides on kehtestatud täpsed reeglid, millised päästeautod ja kui suur meeskond tuleb antud päästesündmuse korral välja saata. Seetõttu ongi vaja tulekahju korral täpselt kirjeldada põlevat hoonet (elumaja, tootmishoone, korruste arv, mitmendal korrusel tulekahju jne). Kui abivajadus on kehtestatud reeglite alusel teele saadetud, siis saab abivajadust suurendada või siis vähendada ainult päästetööde juht.

2010. aastal on Häirekeskusel plaanis täiendada koostöös päästeala spetsialistidega erinevate päästealaste sündmuste menetlemise küsimustikke.

Väljakutsete arv ja kõneliiklus

Hädaabinumbril 112 registreeriti 2009.a 260877 väljakutset (20623 päästekutset ja 240254 meditsiinikutset), mis on 771 kutset vähem kui eelneval, 2008.a. Kutsete arv vähenes aastaga 0,3%. Kui 2009.a. kutsete arv vähenes, siis varasematel aastatel on see kasvanud. 2008.a. registreeriti 261648 väljakutset, mis on 5660 kutse võrra suurem, kui 2007.a. Kutsete arv suurenes 2008.aastal 2,2%. 2007.a registreeriti 255988 hädaabikutset.

Häirekeskuses registreeritud väljakutsed 2008.a.

Häirekeskuses registreeritud väljakutsed 2007.a.

Aasta-aastalt on suurenenud ka automaatse tulekahju- signalisatsioonisüsteemide kaudu saabuvate teadete hulk. Kui 2007.a edastati Päästeala infotelefonile 4238 teadet, siis 2009. aastaks on teadete arv  viiekordistunud, jõudes 22796 teateni. 2009.a laekus  ATeS-iga liitunud objektidelt Häirekeskusesse 4123 automaatset tulekahju alarmteadet.

2009.a tegeleti abi- ja infotelefonidel kokku 200 tuhande kõnega, milledest registreeriti 120 tuhat päringut või probleemi.

2009.a registreeriti 64 725 abitelefonile 1345 edastatud probleemi, 2008.a oli vastav number 65 398. Kui 2009.a. probleemide arv vähenes, siis eelnevatel aastatel on see pidevalt kasvanud. 2008.a suurenes probleemide arv 6%. 2007.a edastati abitelefonile 61 542 probleemi.

Keskkonnainspektsiooni valvetelefonis 1313 registreeriti 2009. aastal 18 267 probleemi. Neist 21,94% on seotud mere või Peipsi järvega, 20,93% teadetest on seotud  Keskkonnainspektsiooniga ning 57,1% on muud keskkonna probleemid.

Päästeala infotelefonis teenindatud kõnede ja päringute arv jätkas kasvamist ka 2009.a. Võrreldes 2008.a kasvas päringute arv 37%, jõudes 34 657 päringuni ja kõnede arv 21%, jõudes 36851 kõneni. Kahe aasta võrdluses on päringute arv kolmekordistunud ja kõnede arv suurenenud üle kahe korra.