Tulekahju korral on iga minut kriitilise tähtsusega

Hoone siseruumide tulekahju saab alguse üldjuhul väikestest tulekolletest ning areneb soodsatel tingimustel umbes 5 minutiga täispõlengu faasi. Sisetingimustes toimub põlemine hapnikuvaeses keskkonnas, mille tulemusena ained ei põle lõpuni, mistõttu tekib ohtralt mürkgaase, millest tuntum on vingugaas. Tekkinud mürkgaas levib kiiresti läbi lahtiste uste, ventilatsioonišahtide ja konstruktsioonitühimike ümberkaudsetesse ruumidesse. Inimest surmav faktor tulekahju ajal pole otseselt tuli, vaid hapnikuvaese põlemise tagajärjel tekkinud mürkgaas.

Sisetulekahju arengule on omane kõrge temperatuur, mis on tingitud asjaolust, et põlemisel tekkiv kuumus ei haju ümbritsevasse keskkonda laiali, nagu välistulekahjude puhul. Temperatuur võib minutitega tõusta põlevas ruumis 600-800 kraadini.

Kui inimene on sattunud sisetulekahju olukorda, siis tema pääsemisvõimalused on tõenäolised ainult tulekahju algstaadiumis. Vingugaas on lõhnatu, värvitu, maitsetu, mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas, mis takistab punastes verelibledes asuva hemoglobiini ühinemist hapnikuga. Iga sellises gaasikeskkonnas viibitud minut suurendab vingugaasi hulka veres. Kui veri küllastub hapniku asemel vingugaasiga, siis sellises olukorras on inimese ellu jäämine äärmiselt küsitav. Kiire meditsiinilise sekkumise korral on võimalik päästa elu, kuid tulemuseks võib olla püsiv peaaju kahjustus. Kõnealust mürkgaasi võib esineda ka ilma tulekahjuta - tüüpiliselt ahju kütmisel liiga vara siibrit sulgedes.

Kui hoolid endast ja oma lähedastest, paigalda koju ja kontorisse suitsuandur. Suitsuandur annab häire põlengu algjärgus, mil pääsemine ja tule kustutamine on veel inimesele jõukohane. Samuti tuleks koju muretseda esmased tulekustutusvahendid, pulberkustuti ja / või kustutustekk, et tulekahju avastamisel oleks võimalik kiiresti tegutseda ja tule levik peatada.

16.-31. oktoobril viib Päästeamet läbi teavituskampaania "Kaotad minutid, kaotad elu!", mille eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust suitsuanduri kasutegurist ning juhtida tähelepanu sellele, et alates 1.juulist 2009.a on suitsuanduri kasutamine kodudes kohustuslik.

Erki Remmelkoor
Lõuna-Eesti Päästekeskus
Ennetustöö büroo juhataja