Põlemine

 

Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise ei kao, vaid muundub põlemise käigus erinevateks põlemisgaasideks.

 

Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel, milleks on põlev materjal (näiteks puit, paber, bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne).

 

Kõigi nende kolme piisav olemasolu annab tulemuseks põlemise. Kui aga kasvõi üks nendest kuidagi kõrvaldada, siis põlemine katkeb.

 

Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mille käigus eraldub kuumus ja suits ning millega kaasneb varaline või muu kahju. Spetsiaalseteks kolleteks on ahi, kamin, grillimise alus, lõkkekoht ja muud sellised kohad, mis on selleks eraldi valmistatud ning kus teadlikult tehakse tuld. Kõik spetsiaalsed kolded peavad vastama mitmesugustele erinõuetele, sest need ei tohi ise põhjustada tulekahju.

 

Igasuguse põlemise tekke otsustab peamiselt süüteallika olemasolu. On loodud spetsiaalsed süütevahendid – tikud, tulemasinad jne, kuid lisaks nendele on süttimiseks olemas veel mitmed muud võimalused – elekter, hõõrdumisel tekkivad sädemed, klaasikillud päikese käes jne. Tulekahjude peamised tekkepõhjused on:

Suits – tulekahju puhul inimese vaenlane nr 1. Põlemise käigus eraldub kuumuse toimel erinevatest ainetest mitmeid gaase. Harilikult on need süttimisohtlikud ning aitavad kaasa tule arengule. Kõige levinumaks põlemisgaasiks on vingugaas. See hakkab põlemisel eralduma siis, kui ruumis on hapniku hulk väike. Suurema osa tulekahjul hukkunud inimeste surma põhjuseks on vingumürgitus. Kuigi inimene võib jääda tulle ja ära põleda, selgitab ekspertiis tavaliselt välja, et inimene on surnud vingumürgitusse juba enne tulega otsest kokkupuutumist.

 

Kuna vingugaas on lõhnatu ja värvitu, siis ei saa inimene selle olemasolust ruumis aru ning võib lihtsalt une pealt surra. Tavaliselt eraldub vingugaas tulekahju ajal koos teiste gaasidega, mis annavad inimesele õigel ajal ohust märku.

 

Leegid ja temperatuur – Igasuguse tulekahju käigus on võimalik, et inimene saab põletushaavu. Põletushaavu tekitab nii otsene kokkupuude leegiga, kui ka ruumi üldine kõrge temperatuur. Mida suurem on kuumus ruumis, seda lühema aja jooksul võib nahk kannatada saada. Kõrgel temperatuuril oleva õhu sissehingamisel saavad kahjustada hingamisteed ning üldjuhul on need vigastused ka jäädavad, mistõttu hingamise täielik taastamine on peaaegu võimatu.

 

Ehituskonstruktsioonid – Tulekahju käigus mõjutavad kõrge temperatuur ja leegid oluliselt erinevate ehituskonstruktsioonide vastupidavust ning teatud aja möödumisel tekib suur oht nende kokkuvarisemiseks. Kõige kuumakartlikemaks võib pidada mitmeid metallkonstruktsioone, mis hakkavad kuju muutma ja painduma ning põhjustavad ehitise kokkukukkumise. Ohtlikuks muutuvad ka telliskiviseinad, kus kuumuse käes tulevad tellised üksteise küljest lahti. Tellistest seinad, mis on tulekahju üle elanud, kukuvad harilikult küllaltki kerge välismõjutuse abil kokku ja võivad tihti osutuda ohtlikuks läheduses olevatele inimestele. Tulekahju käigus võivad väga kergesti puruneda ka aknad ja lendavad killud on ohtlikud lõikehaavade tekitajad.

 

Muud ohud - Tulekahjudel võivad väga suureks ohuks kujuneda ruumides asuvad ohtlikud ained, näiteks gaasiballoonid, lõhkeained, kütused ja muud kemikaalid. Kui puudub vastav informatsioon, siis ei ole võimalik end piisavalt kaitsta ja õigeks tegutsemiseks valmis olla. Alati võib juhtuda, et toimuvad plahvatused või ootamatud tulekahju levimised, mis seavad ohtu inimeste elud.

 

 

TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL

 

Tulekahjud arenevad minutitega. Parimaks kaitseks tulekahju vastu on tule käitumise tundmine, tuleohu teadvustamine enesele ning ennetavate abinõude tarvituselevõtmine.

 

ENNE TULEKAHJU

 

Paigalda tubadesse suitsuandurid. Kontrolli nende töökorras olekut iga kuu ja vaheta patareid kord aastas (patareide tühjenemisest annab märku ebatavaline heli).

Õpi ise ja juhenda oma pereliikmeid, kuidas käituda tulekahju tekkimisel ja evakueerumisel hoonest. Ametiasutustes, teenindusettevõtetes, kaubamajades jt avalikes kohtades (hoonetes) peavad olema seintele paigaldatud evakuatsiooniplaanid (igal korrusel) ning evakuatsiooniteed märgistatud turvavalgustustitega.

 

Harjuta oma pereliikmetega evakueerumist. Proovi seda teha suletud silmadega, kuna tulekahju ajal tekkib väga palju suitsu, mille tõttu ei ole võimalik midagi näha. Liikumise ajal pea meeles, et lae all on alati rohkem suitsu ja kuumust kui põranda lähedal. Hoia ennast kummargil või käpakil. Käsikaudu liikumisel ära ava alati kõiki uksi, vaid katsu esmalt ukse temperatuuri (tulekahju võib olla selle ukse taga)

 

Muretse koju esmased tulekustutusvahendid ja õpeta pereliikmeid neid kasutama. Need on spetsiaalsed tule kustutamiseks ette nähtud vahendid, mille kasutamisega saab hakkama üks inimene:

 

 

Lisaks neile on olemas veel käepärased tulekustutusvahendid. Siia alla kuuluvad kõik vahendid, mille abil on inimene võimeline oma leidlikkust appi võttes aitama kaasa tulekahju likvideerimisele (oksad, muld, riided jne).

 

 

TULEKAHJU AJAL

 

Tulekahju avastamine

 

Kui oled avastanud tulekahju, siis tegutse järgmiselt:

 

helista 112 ja teata tulekahjust häirekeskusele;

informeeri tulekahjust läheduses olevaid inimesi;

kui hoones on olemas tulekahjusignalisatsiooni süsteem, mille töölepanekuks on tarvis vajutada signaalnuppu, siis tuleb seda teha;

aita ilma ennast ohtu seadmata ohus olevatel inimestel ohtlikust kohast eemalduda! Selle punkti täitmine on tarvilik vaid siis, kui põlemine võib ohustada inimesi;

kui käepärast on vajalikud vahendid, siis alusta võimalusel oma elu ja tervist ohtu seadmata tule kustutamist;

kui sündmuskohale saabub päästemeeskond, siis mine kohe nende juurde ja räägi, mida sa sellest tulekahjust tead (kas keegi on hoones sees, kus täpselt põleb, kas on alustatud kustutamist).

 

Häirekeskus (112)

 

Häirekeskusesse helistamisel tuleb edastada järgmist infot ning vastata küsimustele:

 

Mis on juhtunud?

Kui helistad häirekeskusesse, siis on kõige õigem alustada sellest, mis on juhtunud. Seejärel saab häirekeskuse dispetšer ennast häälestada vastavale lainele ning süveneda kiiremini probleemi. Kui sinu esimeses lausest ei ilmne, miks sa helistasid ja dispetšer peab ise hakkama seda pärima, siis kulub sellele lisaaega. Tulekahju korral on tähtis, et häirekeskus saaks informatsiooni selle kohta, mis põleb. Kas tules on mõni hoone või sõiduk või kulu või prügi jne. Kui tegemist on hoonega, siis on oluline, millisel korrusel toimub põlemine, kas paistab ainult suitsu või on ka tuld, kui suureks on tuli arenenud.

 

Kus õnnetus on juhtunud?

Alati tuleb võimalikult täpselt öelda õnnetuse aadress. Teatavas mõttes on see kõige tähtsam info, mida abi kutsumisel on vaja öelda. Kui õnnetuse liik, olemus ja asukoht on teada, jõuab sündmuspaika õige vajalik abi. Õnnetuspaiga reedab harilikult suits.

 

Kas keegi on saanud kannatada?

Õnnetuskohtadele saadetakse sõltuvalt õnnetuse liigist ja suurusest erinevaid abijõude, kuid nende hulgas ei pruugi alati olla kiirabi. Kiirabi väljasaatmine otsustatakse selle järgi, kas keegi on saanud kannatada või on selleks reaalne oht. Tulekahjude puhul loetakse reaalseks ohuks olukorrad, mille puhul on kindlalt teada või on kahtlus, et põlengust haaratud piirkonnas viibib inimene. Kui helistaja oskab sündmust korrektselt hinnata, siis on kõige tähtsam – inimelu kaitse – maksimaalselt tagatud.

 

Kas põlevas hoones võib olla lisaohtusid?

Lisaohtudeks on gaasiballoonid, põlevvedelikud, lõhkeained jne. Neid võib sageli leiduda igasugustes kõrvalhoonetes, garaažides, pööningutel jne.

 

Mis on teataja nimi ja kontakttelefon?

Kuigi häirekeskuste tehnika võimaldab enamiku telefoninumbritest koheselt selgeks teha, on siiski vajalik ka selle üleküsimine, sest mõningates olukordades ei ole hiljem võimalik samalt numbrilt kedagi kätte saada. Numbri olemasolu on tarvis selleks, et oleks võimalik vajadusel tagasi helistada ja küsida lisainfot. Sageli ei leia abijõud õiget õnnetuskohta kohe üles ja on tarvis seda täpsustada.

 

Selleks, et sa saaksid ennast natuke rahulikumalt tunda ning oma edasist tegevust paremini organiseerida, oleks kasulik küsida häirekeskuselt, kui kiiresti abi kohale jõuab. Sellele ei pruugita osata küll piisava täpsusega vastata, sest ei ole täpselt teada, millise tee valib päästemeeskond sõiduks ja millised on teeolud, kuid umbkaudse abi saabumise aja saate te ikkagi teada. Kui ootama peab 5 minutit, siis jõuab selle aja jooksul vaid teisi inimesi teavitada, kuid kui oodata on tarvis 15 minutit, siis peab võimalusel kindlasti alustama kustutus- ja päästetöid

 

Rusikareeglid tegutsemiseks

 

Eestis kehtiva Päästeseaduse järgi on igal inimesel õigus alustada päästetööde läbiviimist, seda tingimusel, et oma tegutsemisega ei tekitata rohkem kahju kui ära hoitakse. Kui oled kindel, et saad tulekolde kustutamisega ise hakkama ja see ei too endaga kaasa mingeid lisakahjusid, siis on kõige õigem nii ka käituda. Pole midagi lihtsamat, kui võtta anum veega ja selle abil tuli kustutada.

 

 

Tähelepanu!!! Kui tegemist on elektriseadmega, siis on vee kasutamine eluohtlik.

 

Enne elektriseadme kustutama asumist tuleb selle juhe võimalusel elektrivõrgust välja tõmmata. Kui oled veendunud, et elektriseade ei ole voolu all, siis võib seda kustutada ka veega. Voolu all olevat elektriseadet võib kustutada ainult erimärgistusega tulekustutist. Tulekustuti etiketil peab olema tähis E. Kui toas on süttinud televiisor, siis selle kustutamisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik. Kuuma kineskoobi (ekraani) pihta vee viskamine põhjustab kineskoobi plahvatuse, mis pillub laiali hulgaliselt klaasikilde. Kui on tarvis põlevale telerile vett visata, siis tuleb viskamise hetkel seista selle kõrval, mitte ees.

 

Koolis

Kogu klass peab püsima koos ning ilma õpetaja loata ei tohi klassiruumist väljuda! (Kui oled põlevas ruumis, siis tuleb sealt viivitamatult väljuda!)

 

Kui koolimaja koridorid on täitunud suitsuga, siis on turvalisem jääda klassi ning ennast seal kaitsta!

 

Klassis olles tuleb hoida klassiuks suletuna (mitte lukus). Klassi aknad tuleb teha lahti ja kõik peavad minema akende lähedusse, sest siis teid märgatakse ning te olete värske õhu käes. Loomulikult ei tohi akent lahti teha, kui suits tuleb akendest sisse.

 

Kui uksepragudest tuleb suitsu, siis tuleb praod võimalusel riietega kinni toppida. Kui klassiruumis on vett, siis kasta need riided eelnevalt märjaks.

 

Kui siiski läheb olukord klassis selliseks, et seal ei ole võimalik olla, siis tuleb õpetaja korraldusel kõigil koos tegutseda. Läbi suitsuse ruumi liikudes on tarvis katta suu ja nina võimalusel märja riidega.

 

Koolimajast väljumisel peab õpetaja võtma kaasa ka klassipäeviku, mille alusel saab pärast täpselt kontrollida, kas kõik on hoonest välja saanud.

 

Peale koolimajast väljumist peavad kõik klassid koos püsima ning vastavalt päästetöötajate või koolidirektori korraldusele liikuma ettenähtud kohta.

 

Evakuatsioon ja inimeste päästmine

 

Evakuatsioon on inimeste sunnitud väljumine ruumist või hoonest ohutusse kohta tulekahju või muu õnnetuse või ohu puhul. Hoones peab olema piisaval arvul nõuetekohaselt avaraid ja liikumiseks ohutuid evakuatsiooniteid, mis tagavad tulekahju või mõne muu õnnetusjuhtumi korral kõikide ruumis viibivate inimeste ohutu ja kiire väljapääsu. Õnnetuse korral tuleb hoonest väljumiseks võimalusel alati kasutada märgistatud evakuatsiooniteid.

 

Hoonetes, kus võib viibida suurel arvul inimesi, peavad seintel olema evakuatsiooniplaanid. Neil on kujutatud korruse põhiplaan, millele on märgitud sinu asukoht plaani lugemise hetkel, väljapääsud ning tulekustutus- ja häireandmisvahendite asukohad. Sellised plaanid peavad olema seintele pandud kõikides koolides. Kindlasti tee endale selgeks, kas sinu koolis on paigaldatud tulekahjusignalisatsioon, mis hakkab ise tulekahju korral tööle ning samuti jäta meelde, kus asuvad häire andmise nupud!

 

Inimeste päästmise põhireegel on - ÄRA KUNAGI RISKI OMA ELUGA!

 

Tulekahju korral on nii päästetöötajate kui ka teiste esmaseks ülesandeks ohtu sattunud inimeste viivitamatu abistamine. Inimeste päästmise järjekord sõltub neid ähvardavast ohust:

 

 

 

Tulekahju on sündmus, mis tekitab inimestes alati suurt paanikat ja tihti väljendub see just vara päästmises, kus ei leita üles seda kõige hinnalisemat ja väärtuslikumat ning hakatakse välja tooma täiesti mõttetuid ja suuri asju, näiteks lauad ja riiulid. Samuti võib tuua mitmeid näiteid, et televiisori või mikrolaineahju kiireks päästmiseks visatakse need aknast välja (puruks loomulikult). Sellised näited illustreerivad kujukalt inimese käitumist paanikas.

 

Peaaegu igal inimesel on võimalik alustada tulekahju kustutamisega, kuid enne selle alustamist tuleb välja selgitada, kas olemasolevate vahenditega on üldse võimalik kustutustöid piisavalt teostada. Kui tulekahju on arenenud küllaltki kaugele, siis ei ole võimalik ilma spetsiaalse tehnika, varustuse ja kustutusaine koguseta seda likvideerida ning sellisel juhul ei ole ka tavainimesel mõtet hakata oma energiat ilmaaegu kulutama. Põhiline, mille eest igaüks vastutab, on iseenda ohutus.

 

Päästemeeskondade tegutsemine

 

Kui sündmuskohale saabub päästeteenistus, siis informeeri neid kohe tulekahju suurusest, hoonesse jäänud inimestest ja hoones olevatest ohtudest (gaasiballoonid, kütus jm).

 

Päästemeeskonnale tuleb anda informatsiooni tulekolde võimalikult täpsest asukohast ja teedest, kuidas sinna ligi pääseb. Väga hea on, kui päästetööde juht saab ühendust inimesega, kes konkreetset hoonet või piirkonda hästi tunneb, sest siis on võimalik kiiremini jõuda õigesse kohta ja võtta vastu õigeid otsuseid.

 

Päästetööde juhil on tarvis saada mitmesugust infot selliste asjade kohta, mida kõige paremini teab hoone omanik või seal elav inimene (lähimad veevõtukohad, elektrikilpide asukohad, ruumide võtmed, ruumides asuv tehnika jne). Tavaliselt kutsutaksegi selline inimene päästetööde juhi abiliseks.

 

Mida hakkab sündmuskohal tegema päästemeeskond?

 

Esimest toimingut nimetatakse luureks. Selle käigus selgitatakse kiiresti välja tulekahju olukord ja otsustatakse, milliste toimingutega alustatakse tööd. Seejärel paigaldatakse vajalikud tulekustutusvoolikud. Kunagi ei sõida tuletõrjeautod õnnetuspaigale ilma veeta. Selline olukord saab tekkida vaid siis, kui tullakse otse teiselt tulekahjult. Kui on tarvis minna kustutama ruumi, mis on suitsu täis ja kus on kõrge temperatuur, siis kasutatakse lisaks tulekustutusriietele kaitsevahendina ka hingamisaparaati. Esmalt alustatakse alati inimeste päästmist ning selleks peab meeskond minema täies varustuses ruumi, kus võib olla otsitav. Kui leitakse inimene, siis tuuakse ta hoonest välja värske õhu kätte ja alustatakse esmaabi andmist.

 

Vajadusel on võimalik päästjatel inimese hoonest välja toomisel anda talle eraldi hingamismask, kust saab puhast õhku. Kui inimesed on päästetud, siis alustatakse tule kustutamist.

 

 

PÄRAST TULEKAHJU

 

Ära unusta abistada oma naabreid ja teisi inimesi, kes võivad vajada erilist hoolt ja abi – invaliidid, vanurid jt piiratud teovõimega inimesed.

Pärast inimeste väljatoomist ohtlikust piirkonnast tuleb alustada neile esmaabi andmist ja kutsuda kohale kiirabi.

Kui oled hoonest iseseisvalt väljunud, siis anna kindlasti sellest ka teistele teada, et keegi ei hakkaks sind asjatult otsima.

Ettevaatust! Tulekahju tagajärjel võivad hoone konstruktsioonid nõrgeneda. Hoidu varisemisohtlikest kohtadest eemale!

 

Ära alusta koristamist ega riknenud asjade minema viskamist enne, kui tuletõrje järelevalveinspektor on käinud uurimas tulekahju põhjuseid. Ära aja segi „jälgi”, mis aitavad põhjusi selgitada!

 

Teavita asjaosalisi hävinenud või riknenud asjadest. Kahjustustest teata nii ruttu kui võimalik oma kindlustusfirmale ja kohalikule võimuorganile. Hiljem on reaalse kahju ulatust raskem tõestada. Muinsuskaitse all olevate majade omanikud peavad kahjustustest teavitama ka muinsuskaitseametit.