Avalehele | Kontakt | Teabenõue | RSS | Sisukaart

Eesti | Inglise |

Maavärinad

Käitumisjuhis maavärina korral.

Mis on maavärin?

Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid. Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt. Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Viimased esinevad peamiselt laamade äärtel. Maavärinaid tuleb kõige enam ette seismiliselt aktiivsetes piirkondades, eriti maakoorelaamade piirialadel. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel.

Mitmete suurte maavärinate eel on märgatud, et nii kodu- kui metsloomad muutuvad väga rahutuks (nt loomaaedades on püüdnud loomad puuridest põgeneda).

Täpselt ei saa ette ennustada, millal maavärin toimub, kuid on võimalik oletada, millistes piirkondades võib varsti ette tulla suuremaid maavärinaid. Maavärina tagajärjed võivad olla katastroofilised, kui inimesed ei võta kasutusele ettevaatusabinõusid.

Tugevuse mõõtmine

Maavärinad põhjustavad maakoore seismilisi võnkeid. Võnked levivad maapinnas edasi justkui ringlained kivi vetteviskamisel.

Kõikjal ümber maailma asuvad vaatlusjaamad, mis registreerivad maavärinate võnkeid. Kui kuskil tekib maavärin, siis läbivad maakera võnkelained, mida saab kindlaks teha ka maavärina tekkekohast väga kaugel. Kuid igas vaatlusjaamas saab vaid öelda, kui kaugel sellest maavärin toimus. Täpset suunda määrata ei saa. Nii saadetakse igast vaatlusjaamast välja pilt, millel kujutatakse maavärina kaugust ringikujuliselt ümber jaama. Kui kõrvutada kolme vaatlusjaama andmeid maakaardil, saame pildi, millel kolm ringjoont kattuvad. Selles kohas asuski maavärina kolle ehk epitsenter.

Maavärina ajal vabanenud energiahulka mõõdetakse võimsusskaala abil, mida tuntakse RICHTER-i skaala nime all. Seismiliste lainete intensiivsus sõltub suurel määral maavärina energiast. Tugevamad maavärinad kutsuvad esile tugevamaid laineid.

Maavärina võimsus kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümnekordselt. Näiteks on 6-palline maavärin 10 korda võimsam kui 5-palline ning 100 korda võimsam kui 4-palline maavärin. Eralduv energiahulk on vastavalt 32 korda suurem ja ca 1000 korda suurem (32×32=1024).

Maavärina võimsused (sulgudes magnituudid)

Märkamatu – seda märgivad ainult kõige tundlikumad aparaadid;

Väga nõrk - tuntav vaid vähestele ülemistel korrustel viibijatele. Vabalt rippuvad esemed võivad õõtsuda (alla 3);

Nõrk - kõikumised on vaevutajutavad. Seisvad autod võivad kergelt kõikuda (3,0–3,9);

Mõõdukas – uksed ja aknad värisevad kergelt. Mõned toas rippuvad esemed kõiguvad. Lauanõud ja aknad klirisevad, seinad nagisevad. Enamik hoones viibivaid inimesi tunneb tõukeid. Seisvad autod kõiguvad märgatavalt (4,0– 4,9 );

Tuntav – hoonetes ja ka mõned väljas viibivad inimesed tunnevad maapinna kõikumisi. Magajad ärkavad. Uksed sulguvad ja avanevad. Kinnitamata esemed kukuvad ümber. Hoonetes mõraneb üksikutes kohtades krohv. Mõnikord täheldatakse puude, postide ja teiste kõrgete esemete kõikumist (5,0– 5,9 );

Tugev – Tunnevad kõik. Paljud jooksevad ehmunult majadest välja. Esemed toas kukuvad. Hooned saavad kohati kahju. Paiguti langeb krohv alla või varisevad korstnad. Purustused on väikesed;

Väga tugev – Hirm. Inimesed põgenevad. Tornikellad helisevad. Korstnad purunevad. Laed ja seinad pragunevad. Halvasti ehitatud hoonetes suured purustused (6,0– 6,9 );

Purustav – Paanika. Mõned majad purunevad täielikult. Palju inimohvreid. Paneelseinad langevad sõrestikkonstruktsioonidest välja. Varisevad korstnad, sambad, monumendid, seinad. Raske mööbel paisatakse ümber.

Laastav – Paljude hoonete täielik häving. Osa maju muutub elamiskõlbmatuks. Palju surmajuhtumeid. Ehitised nihkuvad alusmüüridelt. Maapind lõheneb. Maaalused kommunikatsioonid purunevad (7,0– 7,9 );

Äärmiselt laastav – Enamik kivi ja sõrestikehitisi puruneb koos alusmüüridega, maapind lõheneb tugevasti. Raudteerööpad kõverduvad. Jõgede kallastel ja järskudel nõlvadel toimuvad märgatavad maalihked. Palju purustusi ja ohvreid;

Katastroofiline – Enamiku kiviehitiste, sildade, paisude ja tammide täielik häving. Palju lõhesid ja maalihkeid. Kaljude varisemine (8,0– 8,9 );

Äärmiselt katastroofiline – maapind lainetab. Maastik muutub tundmatuseni. Esemed paiskuvad õhku. Kõigi, mitte ainult kivi-, vaid ka puitehitiste häving. Palju varisemist mägedes ja vajumisi tasastel kohtadel, suurte alade nihked maakoores (üle 9).

Järeltõuked

Järeltõuked on väiksemad värinad, mis järgnevad põhivärinale ning võivad põhjustada järelkahjustusi nõrgenenud konstruktsioonidega hoonetele ja objektidele. Järeltõuked võivad tekkida tundide, päevade, nädalate või isegi kuude pärast.

Mõned maavärinad võivadki olla eeltõuked, millele järgneb tugev ja purustav maavärin.

Kas teadsid, et …

Maailmas ei ole praktiliselt olemas kohta, kus ei toimuks mingit liiki maapinna murranguid. Murrangu iseloomust aga sõltub, kas seda saab klassifitseerida maavärinat soodustavaks teguriks. Keskmiselt toimub Maal väga tugev maavärin iga kahe aasta tagant.

Umbes 40 mõõdukat maavärinat tekitavad kahjustusi maailma erinevais paigus igal aastal. Teadlased hindavad, et iga päev toimub enam kui 8000 väikest maavärinat, põhjustamata mingeid kahjusid. Neist vaid 1100 on piisavalt tugevad, et neid tunneksid ka inimesed. Indoneesia maavärin (Sumatra saare lähedal) oli viimase 40 aasta tugevaim. Maavärina võimsuseks mõõdeti 8,9 magnituudi. Seega on tegemist võimsuselt viienda maavärinaga alates 1900. aastast.

Eelmise sajandi tugevaim maavärin raputas 1960. aastal Tšiilit. Tõugete võimsuseks mõõdeti siis 9,5 magnituudi.

TEGUTSEMINE MAAVÄRINA KORRAL

ENNE MAAVÄRINAT

Kui pere elab maavärinaohtlikus piirkonnas, on tark mõelda ootamatule ohule juba varem. Kõigepealt peaks maja olema ehitatud nii, et ta maavärinate korral ei puruneks ja ei puhkeks tulekahju. Peab teadma, millised on ohtlikud ja ohutud kohad majas ning kus on varuväljapääsud.

Ennetusabinõud kodus

Tee kindlaks ohud koduses majapidamises ning alusta ennetusabinõude tarvitusele võtmisega:

kinnita kapid ja riiulid kindlalt seina külge
hoia purunemisohtlikke esemeid (pudelid, klaasid, portselan jne) riiviga lukustatavates kappides
riputa raskemad pildid või peeglid eemale voodist, diivanist või kohtadest, kus inimesed võivad istuda või magada
paranda vigastatud juhtmed ja lekkivad gaasiseadmed (need on potentsiaalsed tuleohu allikad)
paranda praod lagedes ja vundamendis. Kui oled avastanud defekte põhi-konstruktsioonides, küsi nõu ehituseksperdilt
hoia taimemürke, väetiseid ja põlevaineid eraldi selleks ettenähtud ruumides (soovitavalt võimalikult põranda või maapinna lähedal, nt alumistel riiulitel).

Ohutud kohad

Selgita välja kõige ohutumad paigad oma kodus.

kirjutus- või söögilauaalused
siseseinade lähedus
eemal kohtadest, kus võivad puruneda klaasid (aknad, vitriinid, peeglid, pildid jne);
eemal kohtadest, kus rasked esemed (raamaturiiulid, seinakapid) võivad peale kukkuda.

Vajalikud vahendid hädaolukorraks või evakueerumiseks:

taskulamp koos tagavarapatareidega
portatiivne raadio (patareidega) koos tagavarapatareidega
mobiiltelefon
esmaabivahendid
vajalikud ravimid (nende tarvitamise korral);
söök ja jook
söögiriistad (konserviavaja, nuga jne)
sularaha ja/või krediitkaart
ilmastikutingimustele vastavad riided ja jalanõud
Valmista plaan hädaolukorraks (tõsise maavärina korral)
Juhul, kui pereliikmed ei ole koos, valmista ette plaan, kuidas pereliikmeid vajadusel kokku saada
Selgita välja kogunemispaik (sugulased, tuttavad), kuhu saab minna evakueerumise korral. Suuremate tormide korral korraldab kohalik omavalitsus elanikkonnale kogunemiskoha
Selgita välja, kuidas hankida operatiivset teavet maavärina kohta (kohalikud raadiojaamad, televisioon jne)
Veendu, et pereliikmed oskavad ja teavad, kuidas käituda maavärina ajal ja peale maavärinat. Õpeta pereliikmetele, millal ja kuidas välja lülitada gaasi-, elektri- ja veeseadmeid

MAAVÄRINA AJAL

Ruumides:

PIKALI – VARJU – HOIA KINNI

Püsi madalas asendis, et vältida kukkumist! Varju laua või tooli alla, eemale akendest, elektrijuhtmetest ja lahtisest tulest. Võimalusel peaks püsima siseseinte läheduses. Otsi raske ese või koht, millest oleks võimalik kinni haarata. Mitte mingil juhul ei tohi tõugete ajal hakata hoonest väljuma. Varisevad konstruktsioonid jm esemed võivad sulle peale kukkuda.

Väljaspool ruume

Leia endale lage koht, mis oleks eemal kukkuvatest puudest, hoonetest ja elektrijuhtmetest. Ära lahku oma kohalt enne, kui maavärin on lõppenud.

Sõidukis

Võimalusel sõida lagedale kohale, eemale hoonetest, sildadest, elektrijuhtmetest ja tunnelitest. Peata sõiduk teepervel ja püsi sõidukis, kuni maavärin on lõppenud. Peale maavärina lõppu väldi sildadel, viaduktidel, parkimismajades jne kohtades sõitmist.

NB! Peale maavärinat püsib oht, et konstruktsioonid võivad olla kahjustatud.

Lemmikloomad

Lemmikloomade käitumine või muutuda dramaatiliselt. Tavaliselt vaikne ja rahulik lemmikloom (kass, koer jne) võib muutuda hetkega agressiivseks ja ettearvamatuks. Jälgi lemmiklooma käitumist tähelepanelikult. Kinnita võimalusel koer keti või jalutusrihmaga või pane aedikusse.

NB! Lemmikloomi ei tohiks tervise huvides ja võimaliku ruumipuuduse tõttu võtta inimestega samasse ruumi (varjendisse).

PÄRAST MAAVÄRINAT

Ära unusta abistada oma naabreid ja teisi inimesi, kes võivad vajada erilist hoolt ja abi – invaliide, vanureid jt piiratud teovõimega inimesi.
Anna esmaabi inimestele, kes seda vajavad. Võimalusel ära liiguta raskesti vigastatud inimesi, kuna liigutamine võib põhjustada lisavigastusi. Helista hädaabinumbrile 112 ja kutsu abi.
Hoia eemale maavärinas kahjustada saanud objektidest ja hoonetest. Hoonetesse võib siseneda ainult kohaliku omavalitsuse nõusolekul (soovitav on ehitusekspertide hinnang kahjustusetele)

Tegutse järgnevalt:
kasuta hädaabinumbrit 112 ainult hädaolukorras
korista mahapudenenud medikamendid või mahavalgunud küttevedelikud, kemikaalid jne koheselt;
lahku viivitamatult, kui tunned gaasi lõhna või näed kahtlast auru või vinet;
ava kappide uksed ettevaatlikult, väldi nõude ja esemete enda ja teiste peale kukkumist ;
kontrolli kütte-, gaasi- ja veeseadmete korrasolekut enne, kui sisse lülitad. Ära unusta kontrollimast korstnajalga (märkamatud praod võivad põhjustada tulekahju).
Kahjustustest teata nii ruttu kui võimalik oma kindlustusfirmale ja kohalikule võimuorganile. Hiljem on reaalse kahju ulatust raskem tõestada. Muinsuskaitse all olevate majade omanikud peavad kahjustustest teavitama ka muinsuskaitseametit.
Ettevaatust sõitmisel! Prügi teel ning kahjustunud teelõigud teevad sõitmise ohtlikuks.
Ole valmis järeltõugeteks. Vaatamata asjaolule, et järeltõuked ei ole nii võimsad, võivad need põhjustada lisakahjustusi ning kaasa tuua nõrgenenud konstruktsioonide kokkuvarisemise. Järeltõuked võivad tekkida tundide, päevade, nädalate või isegi kuude pärast.

Päästeteenistuste väljasõidud

09.02 16:40 Tartumaa, Tartu linn - GAASIAVARII

09.02 08:49 J?Gevamaa, J?Geva Kula - LIIKLUSÕNNETUS

08.02 13:49 Viljandimaa, Suure-Jaani Kula - LIIKLUSÕNNETUS

08.02 13:26 Parnumaa, Haademeeste Alevik - LIIKLUSÕNNETUS

07.02 08:24 Ida-Virumaa, Kohtla-Jarve linnaosa - GAASIAVARII

04.02 10:20 Laane-Virumaa, Kunda linn - LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS

03.02 18:31 Laane-Virumaa, Kunda linn - LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS

03.02 15:36 Parnumaa, Saarde Kula - TULEKAHJU

03.02 10:14 Parnumaa, Parnu linn - ÕNNETUS VEEKOGUL VŌI RAN.MEREL

02.02 20:05 J?Gevamaa, J?Geva Alevik - LIIKLUSÕNNETUS

30.01 09:57 Ida-Virumaa, J?Hvi linn - GAASIAVARII