Avalehele | Kontakt | Teabenõue | RSS | Sisukaart

Eesti | Inglise |

Metsatulekahju

Käitumisjuhis metsatulekahju korral.

Tuleohtlik aeg

Tuleohtlik aeg algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisega. Tuleohtlikul ajal on suitsetamine ning lahtise tule kasutamine (lõkke tegemine) metsades väga ohtlik. Selleks ettevalmistamata kohtades on suitsetamine ja lõkke tegemine keelatud. Omavalitsused võivad keelata tuleohtlikul ajal metsa minemise.

Tekkepõhjused

Metsatulekahju peamisteks tekkepõhjusteks on:

hooletus lahtise tulega ümberkäimisel
suitsetamine ja suitsukoni hooletu kustutamine või kustutamata jätmine
lõkete tegemine ja väligrillide hooletu kasutamine
kuritahtlik süütamine
veduri, traktori või muu mootorsõiduki väljalaskesüsteemist paiskuvad sädemed
kulu või prahi põletamine
isesüttimine (näiteks metsa alla jäetud klaasikildudest)
äike

Prügi põletamine

Põlevmaterjali jäätmeid ja prahti põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha (aastaringselt) väljaspool ehitist, kui:

tuule kiirus on kuni 1,5 m/sek;

lõkke aluspind on mittepõlev või mineraalpinnas;

täiskasvanud isikud teostavad järelevalvet;

tulekolle paikneb hoonest, põlevmaterjalidest (nt puuriidad) vähemalt 15 m kaugusel ning metsast vähemalt 30 m kaugusel;

peale põletamist kustutatakse põlemisjäägid hoolikalt veega või kaetakse liivaga.

TÄHELEPANU! Kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada täiendavaid nõudeid tule tegemise kohta. Tutvu kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud heakorraeeskirjaga.

Avalike lõkete tegemine

Avalik lõke on avaliku ürituse läbiviimise käigus süüdatav lõke (nt avalik jaanituli). Avalikku lõket võib teha (aastaringselt) väljaspool ehitist, kui:

avaliku lõkke korraldaja on eelnevalt kooskõlastanud oma tegevuse kohaliku päästeteenistusega
tuule kiirus on kuni 1,5 m/sek
lõkke aluspind on mittepõlev või mineraalpinnas
täiskasvanud isikud teostavad järelevalvet
tulekolle paikneb hoonest, põlevmaterjalidest (nt puuriidad) või metsast vähemalt 50 m kaugusel
peale põletamist kustutatakse põlemisjäägid hoolikalt veega või kaetakse liivaga

TÄHELEPANU! Kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada täiendavaid nõudeid tule tegemise kohta. Tutvu kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud heakorraeeskirjaga.

Grillimine

Tahkel kütusel töötav teisaldatav šašlõki- või grillahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsutusahi peavad mistahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 m kaugusel.

Nimetatud ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb kütusel täielikult ära põleda lasta või põlemisjäägid veega kustutada.

Metsatulekahju klassifikatsioon

Maatuli – tegemist põlenguga, mis hõõgudes ühtlasi laieneb ja liigub maa sisse sügavuti. Selline põleng toimub peamiselt turbapinnasega aladel, saab alguse üldjuhul hooletusse jäetud või hooletult kustutatud lõkkest, on väga raskesti kustutatav ja sekkumiseta võib areneda pinnatuleks.

Pinnatuli – sel juhul põleb rohi, metsa all leiduv risu ja ka madal põõsastik. Tulekahju algfaasis saab iga inimene selle esmaste vahenditega kustutada, kui tegu ei ole just roostiku või eriti kõrge taimestikuga kaetud alaga. Okaspuumetsades ja noorendikes on suur oht pinnatule ülekandumiseks ladvatuleks.

Ladvatule korral levib tuli kiiresti nii mööda metsaalust rohttaimestikku (pinnatulena), kui ka puuvõrasid. Selline tulekahju on kõige ohtlikum ja võib lisaks keskkonna- ja varalisele kahjule hukata nii põlengu eest põgenejaid, kui ka selle vastu võitlejaid.

Tuleohu klassid

Metsade tuleohtu väljendatakse tuleohu klassidega. Infot tuleohu klassi kohta (koos kaardiga) leiab EMHI koduleheküljelt (www.emhi.ee). Erakordselt suure tuleohu korral teavitatakse elanikkonda meediakanalite kaudu.

Metsakasutusõiguse kitsendused

Loodusõnnetuse ennetamiseks on kohaliku omavalitsuse täitevorganil erakordselt suure tuleohu korral õigus keelata:

metsa kasutamine puidu saamiseks, kõrvalkasutuseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks ning rekreatsiooniks
võõras metsas viibimine

TEGUTSEMINE METSATULEKAHJU KORRAL

Igal aastal põleb Eestis sadu hektareid metsa. Metsatulekahjud toovad endaga kaasa lisaks keskkonnakahjule ka varalist kahju. Peale metsaomanike, kes tulekahju tagajärjel varalist kahju kannavad, võivad ohvriks saada ka inimesed, kelle metsaserval asuv talu või eramu tuleroaks langeb.

Näiteks 2002. aastal kujundas pikk ja kuiv suveperiood metsapõlenguteks soodsad tingimused ja Eesti metsasid laastanud 356 tulekahju hävitasid või kahjustasid kokku 2081,7 hektarit metsa.

Elanikud, kes elavad metsatulekahjuohu piirkondades, peavad olema teadlikud sellega kaasnevatest ohtudest ning peavad oskama tegutseda hädaolukorras, et kaitsta end ja oma vara laastava metsatulekahju eest.

Ehitamisel või renoveerimisel tuleb kasutada tulekindlaid materjale. Võimalusel tuleb hoonete ja metsa vahele luua turvaline (tulevaba) ala.

Kiviaiad pakuvad maa- ja pinnatule eest head kaitset, samuti on tiigid, välibasseinid ja suure pindalaga hoovid tõhusaks vahendiks turvalise ala loomisel hoonete ja metsa vahele.

Selgita välja tuleohtlikud kohad, elektrijuhtmed paigalda võimalusel maa alla

Jälgi, et puud ja põõsad ei puutuks kokku õhuliinidega (elektritraatidega). Hoolitse, et hoonete läheduses ei oleks puid, põõsaid või kuluheina, mis võiksid põhjustada tulekahju levimist.

Puhasta järjepidevalt vihmaveerenne sinna sattunud kuivadest lehtedest, okstest ja okastest.

Hoia süttimisohtlikke vedelikke ja materjale selleks kohandatud konteinerites, eemal eluhoonetest
Puhasta regulaarselt korstnalõõre
Väldi lahtise tule tegemist, eriti tuleohtlikul ajal
Paigalda suitsuandurid tubadesse (kindlasti magamistubade lähedusse) ning kõigile korrustele
Koosta evakueerimisplaan juhuks, kui läheduses on puhkenud metsatulekahju. Mõtle läbi erinevad evakuatsioonivõimalused

Vajalikud vahendid hädaolukorraks või evakueerumiseks:

taskulamp koos tagavarapatareidega
portatiivne raadio (patareidega) koos tagavarapatareidega
mobiiltelefon
esmaabivahendid (nt põletuste tarvis) ja arsti poolt väljakirjutatud ravimid (allergiaravimid jne)
söök ja jook
söögiriistad (konserviavaja, nuga jne)
sularaha ja/või krediitkaart
sobivad riided ja jalanõud

Valmista plaan hädaolukorraks

Juhul, kui pereliikmed ei ole koos, valmista ette plaan, kuidas pereliikmeid vajadusel kokku saada.
Selgita välja kogunemispaik (sugulased, tuttavad), kuhu saab minna evakueerumise korral. Suuremate tormide korral korraldab kohalik omavalitsus elanikkonnale kogunemiskoha.
Selgita välja, kuidas hankida operatiivset teavet ilma kohta (kohalikud raadiojaamad, ilmateadete koduleheküljed jne).

Metsatulekahju avastamine

Tulekahju avastanud isik on kohustatud:

teatama viivitamatult häirekeskusele (hädaabinumbril 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb, nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästekorraldaja esitatud küsimustele
hoiatama ohtu sattunud inimesi
võimaluse piires asuma tuld kustutama või tule levikut tõkestama

Päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik pääste-tööde juhti:

tulekahju tekkekohast ja ulatusest
võimalikust ohust inimestele või koduloomadele
muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (hooned jne)

Koduses majapidamises

Lülita sisse raadio (soovitavalt patareidega) ning seadista see kohalikule raadiokanalile, võimaldamaks saada operatiivset informatsiooni metsatulekahju leviku kohta.
Vii ära süttimisohtlikud esemed (aiamööbel, aiatelgid, küttepuud jms) või kata korralikult kinni (võimalusel kasta kaetud kohad märjaks).
Sule aknad ja uksed ning ventilatsiooniseadmed (vähenda tuuletõmmet majas).
Sule kõik gaasiseadmed (soovitavalt peaventiil)
Jälgi, kas suitsu on imbunud tubadesse (vajadusel tihenda aknaid ja uksi märgade kaltsudega)
Väärtesemete (mis ei karda vett) peitmiseks kasuta ämbreid, vanne või basseine (et vältida esemete kokkupuutumist veega, kasuta veekindlaid hermeetilisi kotte – uputa raskusega).

TÄHELEPANU! Erakordselt suure tuleohu korral valmistu evakueerumiseks. Ära unusta kodu- ja lemmikloomi

Tegevus metsas või maastikul vallandunud tulekahju korral

Avastanud tulekahju, teavita sellest päästeteenistust hädaabinumbril 112 (ära karda teavitada koheselt päästeteenistust juhtunust ka juhul, kui põhjustasid põlengu ise).

Kui suudad leida esmase kustutusvahendi, siis püüa alustada kustutustöödega, sellest on kindlasti abi tuleleviku piiramisel.

Kui avastatud põlengu puhul on tegu ladvatulega või on pinnatuli lootusetult suureks paisunud, võid selle likvideerimiseks siiski oma panuse anda, tehes peale päästeteenistuse teavitamist tuleluuret:

selgita välja, kuhu liigub tuli kõige kiiremini (front, mis asub üldjuhul põlengust allatuult)
püüa hinnata põlenguala suurust
kui tulekahju lähipiirkonnas paikneb inimesi, teavita neid ohust
leia päästetehnikale sobivad juurdepääsuteed
mine päästjatele vastu
anna päästemeeskonnale sulle teadaolevast infost kiire ülevaade

Ohutus kustutamisel:

nailonist või muust kergesti süttivast materjalist riideid kandes hoia tulest eemale
taganemistee olgu alati läbimõeldud – juhuks, kui põleng peaks hüppeliselt arenema
ära jäta oma vara (näiteks autot) tule suhtes allatuult
maatule korral liigu nagu soos – järgmist sammu astudes ole kindel, et ei vaju läbi pinnase
ladvaleeki kohates hoia sellest võimalikult kaugele

Esmakustutusvahendite kasutamine

Kui olete avastanud tulekahju, siis enne igasugust tegutsemist tuleb kindlaks määrata tuule suund. Tulekahju suhtes ei tohi viibida allatuult.

Erinevate metsatulekahju liikide puhul erinevad ka nende kustutamiseks kasutatavad kustutusmeetodid.

Pinnatule korral on lihtsaimaks ja kättesaadavaimaks esmaseks vahendiks puuoksad. Murra või raiu umbes enda pikkune võimalikult tihe oks (sobilikum okaspuu). Kustuta tuld seda lämmatades, liikudes mööda tulejoont ja tehes pühkimisliigutusi piki tulejoont, suunaga põlenguala keskpunkti poole. Ära vehi ega nö “materda” tuld – nii annad sa tulele hapnikku juurde ning raskendad sellega kustutustöid, samas väsitad ennast.

Käepärastest kodusleiduvatest vahenditest (näiteks kulupõlengu korral) võib kasutada veel raudreha, labidat. Vee kasutamise võimalusel võiks teiste võimalike majapidamises leiduvate anumate seast valida kastekannu, mille abil on võimalik tulemuslikumalt ning ökonoomsemalt vett kasutada.

Maatule korral on vaja kustutamiseks rohkelt vett. Et kustutusvesi kiiremini tulekoldeni jõuaks, on vaja tulekolle lahti kaevata.

Ladvatule korral ära püüa esmaste kustutusvahenditega kahjutule vastu astuda, vaid jookse võimalikult kiiresti ohutusse kaugusesse.

Kui oled tulelõksus

Kui sa ei suuda tule eest ära joosta, siis püüa peita ennast tiiki, lompi või muusse veekogusse või jahuta pead ja ülakeha märgade riietega;

Kui veekogu ei ole ümbruses:

otsi maastikul või metsas varjuline koobas
varju kivide (kaljud, kivihunnikud jne) taha
heida pikali ja kata oma keha märgade riietega või pinnasega (muld)

Kui ei jätku enam värsket õhku (oled ümbritsetud vingu ja suitsuga), siis heida pikali ning kaitse oma kopse kõrvetava kuumuse eest. Võimalusel pane märg riie suu ette, et jahutada ja puhastada sissehingatavat õhku.

PÄRAST TULEKAHJU

Ära unusta abistada oma naabreid ja teisi inimesi, kes võivad vajada erilist hoolt ja abi – invaliidid, vanurid jt piiratud teovõimega inimesed
Osuta vigastatuile esmaabi (põletushaavad, vingumürgitus jne)
Ole ettevaatlik, kui kõnnid põlenud maastikul või metsas. Kuumad kohad pinnases võivad hoiatamata uuesti süttida
Esmalt kontrolli hoonete pööninguid ja katusepindu. Kui leiad sädemeid või hõõguvaid tükke, kustuta need viivitamatult. Hiljem otsi läbi kõik ruumid ning süttimisohtlikud kohad, et veenduda tuleohu puudumises
Teavita asjaosalisi hävinenud või riknenud asjadest. Kahjustustest teata nii ruttu kui võimalik oma kindlustusfirmale ja kohalikule võimuorganile. Hiljem on reaalse kahju ulatust raskem tõestada. Muinsuskaitse all olevate majade omanikud peavad kahjustustest teavitama ka muinsuskaitseametit

Päästeteenistuste väljasõidud

09.02 16:40 Tartumaa, Tartu linn - GAASIAVARII

09.02 08:49 J?Gevamaa, J?Geva Kula - LIIKLUSÕNNETUS

08.02 13:49 Viljandimaa, Suure-Jaani Kula - LIIKLUSÕNNETUS

08.02 13:26 Parnumaa, Haademeeste Alevik - LIIKLUSÕNNETUS

07.02 08:24 Ida-Virumaa, Kohtla-Jarve linnaosa - GAASIAVARII

04.02 10:20 Laane-Virumaa, Kunda linn - LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS

03.02 18:31 Laane-Virumaa, Kunda linn - LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS

03.02 15:36 Parnumaa, Saarde Kula - TULEKAHJU

03.02 10:14 Parnumaa, Parnu linn - ÕNNETUS VEEKOGUL VŌI RAN.MEREL

02.02 20:05 J?Gevamaa, J?Geva Alevik - LIIKLUSÕNNETUS

30.01 09:57 Ida-Virumaa, J?Hvi linn - GAASIAVARII