Hanneli Rudi: sügelevad tikud

Kui Kolga mõisnik endiselt oma alasid valitseks nagu paarisaja aasta eest, võinuks ta mõni aasta tagasi kirjutada umbes sellise kirja:

«See maarahvas on suisa hull ja arutu. Pruugib vaid päiksel hakata veidi kõrgemini käima, kui neil tekib hirmus himu tuld teha. Kui nad seda pliidi all teeksid, poleks ju midagi, aga nemad tahavad tervet ilma oma tare ümber paljaks põletada. Niipea kui mätas on kuiv, pannakse maja ümber laiuvale rohule tuli otsa või hakatakse räästa alla tehtud lõkkes risu põletama, kirjutab Hanneli Rudi ajalehes Postimees.

Alles mineval kevadel põletas üks talumees nii pool küla maha. Lisaks läks raisku hulk metsa. Hulk tööpäevi läks samuti nahka, sest talupoegadel tuli põlengut kustutada.
Kui Sa, kulla sõber, arvad, et talumatsid sellest õppisid, siis eksid. Ka sel aastal panid talumehed mitmel pool kuivanud rohu põlema.

Ei aidanud minu hurjutamine ega kirikherra manitsemine kantslist, et ligimese vara ei tohi sina mitte maha põletada Nemad ajavad muudkui oma joru, et nii on juba aastasadu olnud. Õige eesti mees põletab kevadeti kulu ja minusugusel saksal pole midagi öelda. Küll nemad juba osakavad tuld teha.

Karta on, et seda maa paljaks põletamise kommet ei juuri neilt välja ka Vene tsaari enda ukaas. Kuidagi tuleks neile matsidele aru pähe panna, aga minu mõistus on otsas.»

Kui minna arhiividesse tolleaegseid kirju lugema, siis vaevalt nende seast sellise sisuga läkituse leiaks. Paarsada aastat tagasi oskasid talupojad ilmamärke lugeda ja teadsid, millal loodus tärkab ja kulutuld tehes võib loodetud kasu asemel hoopis kahju tekitada.

Kuigi alepõllundust pole Eestis aastasadu viljeletud, jääb metsa- ja kulupõlengute teateid kuuldes mulje, et see on inimestele emapiimaga kaasa antud. Kevade saabudes hakkavad tikud taskus sügelema ja hing ei saa enne rahu, kui kusagile on tuli tehtud.

Selle peale, et tugeva tuulega võib ka väiksest sädemest ulatuslik põleng saada, ei oska aga linnastunud inimene üldse mõelda. Arvata võib, et enamik pritsumehi vaatab enne igat nädalavahetust taevasse ja loodab korraliku vihmasadu.

Usun, et kui eestlastel oleks mingi rituaalne vihma meelitamise tants, siis tuletõrjujad oleksid nõus selles põuaajal kaasa lööma. Peaasi, et saaks maastikupõlengud ära hoida.

Ent võib-olla aitaks igakevadistele põlengutele lõpu teha see, kui pärast kustutamist esitaksid pritsimehed hooletule lõkketegijale või kulupõletajale väljasõidu eest arve, kus oleksid kirjas kõik kulud. Ilmselt kaoks nii mõnelgi viiekohalist numbririda nähes soov tikke haarata.