Päästjad vajavad veeõnnetuse ennetamiseks senisest kordades enam raha

Päästeameti peadirektori Kalev Timbergi sõnul vajavad päästjad veeõnnetuste ennetamiseks senisest mitmeid kordi rohkem raha, mille saamise korral on tema kinnitusel võimalik uppunute arvu lähiaastatel märkimisväärselt vähendada, kirjutab BNS.

Timbergi sõnul eraldas riik  tänavu esmakordselt sihtotstarbeliselt veeõnnetuste ennetustööks 1,5 miljonit krooni, samas oleks tõhusaks uppumissurmade ennetustööks tarvis esialgsete prognooside kohaselt kolme aasta peale 30 miljonit krooni ehk igal järgneval aastal 10 miljonit.

Timberg tõi näiteks tuleohutuse, mille ennetustöö eelarve on veeõnnetuste omast kümme korda suurem ning päästeamet on põlenguohvrite arvu vähendamisel saavutanud märkimisväärset edu. Nii hukkus mullu tules 63 ja vees 61 inimest, tänavu oli aga augusti lõpu seisuga põlengutes elu kaotanud 47, veeõnnetustes aga koguni 85 inimest.

Timberg märkis, et järgmiseks aastaks veeõnnetuste ennetustöö eelarve ei ole veel teada. Samas on tema kinnitusel päästeametil võimalik läbi viia mitmeid tegevusi, mille kogumaksumus koos käivitamise kuludega oleks ligi 6,5 miljonit krooni. "Tegevusteks saaksid olla nii valveta veekogude ohutumaks muutmine, konkreetsete ujumiskohtade ohtudest infotahvlite ülespanek, gümnaasiumiõpilastele veeohutuskoolituste läbiviimine, õpetajate ja vabatahtlike koolitamine, õppematerjalide tootmine ja meediakampaaniad," selgitas Timberg.

Tema sõnul oleks tõhusa ennetustööga võimalik kolme aastaga vähendada uppumissurmade arvu 20 protsendi võrra. "Ennetustöös peab olema pearõhk meeste riskikäitumise vähendamisel. 85 protsenti uppunutest on tänavu olnud mehed. Lisaks on igal aastal keskmiselt 40 meest saanud vette hüpates raskelt vigastada ja on ülejäänud elu invaliidid," märkis Timberg.

Tema sõnul on väga suur probleem ka veekogude ääres alkoholi tarbimine, laste puhul nõrk järelevalve ning päästevarustuse kasutamise eiramine. "Veematkade ja -ürituste korraldajad pakuvad väga erineva kvaliteediga teenuseid, kus ohutus ei ole alati tagatud. Teenuse tarbijad peaksid olema teadlikumad, veendumaks teenust ostes, et üritusel on ohutus tagatud," ütles Timberg.

Tema sõnul on päästeametis 30 töötajat, kes on ette valmistatud ennetustööks ja kellel on vajalik kompetents. Lisaks on päästealal üle 700 vabatahtliku, kes oleksid potentsiaalsed veeohutusalase ennetustöö läbiviijad. "Kuna enamus uppumissurmasid on seotud alkoholi liigtarvitamisega, oleks vaja inimelusid säästvat alkoholipoliitikat. Vaja oleks ka üle vaadata päästevarustuse kandmise nõuded," loetles Timberg vajalikke tegevusi.

Tänavu käivitas päästeamet meediakampaania "Kui võtad, võta kuivalt!", mille raames näidati telekanalites hoiatusklippe ning trükimeedias ilmusid posterid. Veekogude äärde paigaldati aga 550 keelumärki, mis hoiatavad alkoholijoobes vettemineku eest. Kampaaniat märkas uuringu järgi 87 protsenti elanikkonnast. Samuti on päästjad viinud tänavu läbi veeohutusteemalisi koolitusi gümnaasiumiõpilastele, kokku on neil osalenud ligi 5000 noort.