Kiirabilise transpordi korraldamisest Lääne-Eesti väikesaartele

Häirekeskuse üheks tööülesandeks on vastavalt abivajaja seisundile võimalikult kiire abi väljasaatmine. Kui mandril asuvale abivajajale abi väljasaatmise töökorraldus on üheselt kokku lepitud, siis väikesaartele sama teenuse jõudmine on aeganõudvam ning sõltub iga saare eripärast. Seetõttu nõuab väikesaartel asuvate abivajajateni abi jõudmine teistsugust töökorraldust ja eeldab mitmete erinevate osapoolte süsteemset koostööd.

Püsiasustusega väikesaarteks loetakse Väikesaarte seaduse järgi Abruka, Kihnu, Kessulaid, Kõinastu, Manija, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vormsi ja Vilsandi. Lääne-Eesti piirkonnas asub neist 9 ning viiele saarele on käesoleva aasta 8 kuuga vajatud kiirabi kokku 46-l korral. Häirekeskuse üheks ülesandeks on võimalikult kiire abi väljasaatmine, seetõttu tuleb Häirekeskusel iga väikesaarelt tulnud hädaabikutse korral läbi rääkida erinevate transpordivahendite omanikega ja kaaluda, millist vahendit antud hetkel kaasata kas siis kiirabibrigaadi saarele viimiseks või abivajaja mandrile toomiseks. Läbirääkimistele asudes peab seega Häirekeskus ka määratlema, kas ja milline transpordivahend sobib abivajaja ohutult saarelt äratoomiseks või siis kiirabibrigaadi saarele viimiseks. Näiteks tuleb enne väljasõidukorralduse andmist määratleda, kas kiiresti kohalejõudva kaatriga saab tuua  antud raskes seisundis abivajaja saarelt mandrile nii, et tema seisund ei halveneks, kas sama kaatriga on võimalik üle mere sõidutada raamihaige nii, et ta märjaks ei saa, kas sellesse kaatrisse mahub samal ajal nii kiirabibrigaad kui ka brigaadile vajalik meditsiinitehnika. Seejuures tuleb tagada, et tehnika oleks ka peale meresõitu töövalmis, näiteks ei saaks märjaks. Aga võib-olla on abivajajale hoopis kiirem ja ohutum helikopteri kaasamine. Samas eksisteerib aga ka olukordi, kus helikopter ei ole kõige kiirem võimalus transpordiks.

Seejuures saab Häirekeskus pidada ainult läbirääkimisi, otsuse võimalikuks väljalennuks või siis –sõiduks teeb transpordivaldaja lähtudes ilmast, teistest tööülesannetest aga ka kindlusest, et sõidukulud kaetud saavad. Näiteks kiiresti saarele jõudva kaatri omanik võib olla hoopis seotud oma põhitööga või kaugel sõidus. Helikopter näiteks seotud merereostuse seirega Ida - Eesti rannikuvetes, mistõttu Lääne-Eesti väikesaarele jõudmiseks kuluv aeg on väga pikk.  

Olukorras, kus saarel vajab inimene kiiresti meditsiinilist abi, tuleb kõigil abiosutajatel tegutseda kiiresti. Seetõttu ei ole ka võimalik kulutada aega antud sündmuse lahendamiseks sobiva transpordivahendi määratlemisele ja läbirääkimistele. Piisavalt konkreetsete kriteeriumide olemasolu kindlasti kiirendab sobiva transpordi valikut sõiduks saarele või abivajaja toomiseks mandrile.

Tegevuskavas kirjeldatakse Lääne-Eesti väikesaarte kiirabilise transpordi võimalusi

Tegevuskavas on kirjas üldised põhimõtted väikesaarte kiirabiväljakutsete menetlemiseks kõigi prioriteetide korral ning Häirekeskuse üldine tegevusjuhis koostöö korraldamiseks erinevate asutuste vahel väikesaartele erakorralist meditsiiniabi taotlevate väljakutsete korral.

Tegevuskavas kirjeldatakse iga Lääne-Eesti väikesaare spetsiifikat arvesse võttes kiirabi vajavate inimeste abistamise võimalusi. Kirjelduse koostamisel on lähtutud hetkel piirkonnas teadaolevatest ja kaardistatud transpordivahenditest. Nii on iga saare kohta kirjas, millised on hetkel olemasolevad transpordivahendid kiirabi ohutuks viimiseks saarele või abivajaja toomiseks mandrile, kui kiiresti on neist igaühega võimalik haige transportimine (sõiduaeg ja reageerimisaeg erinevatel kellaaegadel) ning millised on transportimise tingimused st kas on võimalik transportida ka raamihaiget. Näiteks on olemas kaatreid, mis sõidavad küll saarele ja sealt tagasi kiiresti, kuid nendele ei saa paigutada korraga raamihaiget ning kiirabitöötajaid. Mudel arvestab ka erinevate navigatsiooniperioodidega, näiteks jää või jäävaba merega.

Välja on toodud erinevate transpordivahendite (näiteks mootorpaat, parvlaev, helikopter jne) kasutamise võimalused ja lähtepunktist sihtkohani jõudmise aeg kõigi prioriteetidega kutsete puhul. Seejuures on tegevuskava koostatud selliselt, et erinevaid transpordiliike on vajadusel võimalik kiiresti asendada. Näiteks, kui tegevuskava kohaselt on saarelt tulnud kiire kutse korral kõige sobilikum transpordivahend helikopter, aga see ei saa mingitel põhjustel saarele lennata, siis võtab Häirekeskus koheselt ühendust järgmise kirjasoleva transpordivahendi omanikuga.  

Seega on LÄÄNE-EESTI VÄIKESAARTE KIIRABILISE TRANSPORDI KORRALDAMISE TEGEVUSKAVAs kirjeldatud erinevate asutuste koostoimimise süsteemi iga väikesaare kohta. Tegevuskava ei ole kunagi lõplikult valmis. Uute transpordivahendite lisandumisel on koheselt võimalik need liita olemasolevatega. Niisamuti annab loodud süsteem ka koheselt märku, kui mõne transpordivahendi äralangemisel hädaabiteenus sellel määral halveneb, et riigil või kohalikul omavalitsusel tuleb hakata otsima uusi võimalusi väikesaartele kiirabiteenuse tagamiseks.

Vaatamata tegevuskava olemasolule on ikkagi võimalus, et raskete ilmastikutingimuste tõttu ei pääse kiirabi saarele ning ei ole võimalik ka abivajajat saarelt ära tuua. Seetõttu peaks igal väikesaarel olema inimesi, kellel oleksid vajalikud teadmised ja oskused raskes seisundis inimeste aitamiseks kuni professionaalse abi saabumiseni.