Päästetööde valdkond

Päästetööde valdkond tegeleb päästetööde tegemise ja juhtimisega. Päästetööde tegemine ja juhtimine on riigis ülesehitatud neljatasandiliselt:


I tasand- komandod. Eestis on kokku 72 eri suuruse ja -võimekusega komandot. Komando võrgustik katab riiki selliselt, et päästealane abi jõukas abivajajani võimalikult lühikese ajaga. Komandod on põhilised päästeteenuse osutajad, kust saabub abi päästetööde tegemiseks, olgu selleks siis hoonete-, metsa-, pinnase-, transpordivahendite- või põlevvedelike tulekahjud, transpordiavariid, veeõnnetused, ohtlike ainete õnnetused, keskkonnaalased õnnetused (õlireostused maismaal, kaldalal, rannikul, siseveekogul), loomade päästmine jms. Tulenevalt komando väljasõidupiirkonna riskidest ning väljasõitude koormusest, on komandod jaotatud kolme gruppi, millest tulenevalt on määratletud komandode isikoosseisu suurus ning võimekused teha eriliigilisi päästetöid. Õnnetustele reageerimine toimub üleriigiliselt ühtsetel alustel.

II tasand- korrapidamisgrupid. Eestis on kokku 16 korrapidamisgruppi. Igas grupis on pidevas valves korraga 1 päästeteenistuja. Korrapidamisgruppide ülesandeks on päästetööde juhtimine, komandode üle teenistusliku järelevalve tegemine ning operatiivse valmisoleku tagamine oma piirkonnas. Korrapidajate ülesandeks on lahendada õnnetusi, mis ületavad esimese tasandi päästetööde juhi võimekust.

III tasand- regiooni vastutav korrapidaja. Igas regioonis on igapäevaselt (24 h) valves regiooni vastutav korrapidaja ja tema abi. Regiooni vastutava korrapidaja ülesandeks on ühe päästekeskuse piires üldise operatiivse valmisoleku tagamine, suurõnnetuste korral päästetööde koordineerimine või juhtimine, lisaressursside taotlemine Päästeametist ning kaasatavatelt teistel ametkondadelt.

IV tasand- Päästeameti operatiivkorrapidaja. Päästeametis on igapäevaselt (24h) valves Päästeameti operatiivkorraldaja ning tema abi. Päästeameti operatiivkorrapidaja ülesandeks on operatiivse valmisoleku tagamine riigis, suurõnnetuste korral, päästeressursi jagamine päästekeskuste vahel, suuremahulise abi taotlemine teistel ametkondadelt, osalemine kriisikommunikatsioonis, abi taotlemine välisriikidest ning selle abi vastuvõtmine, suuremahuliste päästetööde koordineerimine ning vajadusel juhtimine.

Päästeameti päästetööde osakond tegeleb kogu päästetööde valdkonna analüüsi ning planeerimisega, arendustegevusega (arengukavad, tööplaanid, hankeplaanid jms), üleriigilise päästetöödealase koolituse planeerimisega ning päästevahendite ja seadmete soetamisega.

Päästekeskuste päästetööde valdkonda kuuluvad koolitus-, planeerimis-, ja korrapidamisbürood, mis tagavad valveteenistuse igapäevase toimimise, osalevad valdkonna analüüsil ja planeerimisel ning viivad ellu Päästeameti poolt väljatöötatud plaanid. Samuti on viimaste ülesanne viia läbi koolitusi ning korraldada seadmete ja vahendite kasutuselevõtmist päästekeskustes.


Kustutustööd Endla tn