Häirekeskus on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus, kes asutati regionaalsete häirekeskuste ühendamise teel 1. jaanuaril 2005. aastal. Nende aastate jooksul on Häirekeskus kujunenud professionaalsete ja sõbralike töötajatega ühtseks meeskonnaks.

1. Hädaabiteadete menetlemine:

• Euroopa ühtne hädaabinumber 112 

2. Politsei numbrile 110 tulevate hädaabiteadete töötlemine (Lääne- ja Ida Virumaa);

3. Abi-ja infoteadete menetlemine:

• Päästeala infotelefon 1524
• Kohalike omavalitsuste abitelefon 1345
• Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313

Hädaabiteadete menetlemisel on Häirekeskus saavutanud operatiivinfo oskusliku juhtimise kaudu kompleksse ja kvaliteetse teeninduse nii elanikonnale kui abi osutajatele.

Hädaabiteadete menetlemisel on Häirekeskuse ülesanneteks:

1. hädaabinumbrile 112 tulevate hädaabiteadete vastuvõtmine, abivajaduse väljaselgitamine ning sündmuse info sisestamine hädaabiteadete menetlemise andmebaasi;
2. politsei numbrile 110 Ida- ja Lääne Virumaalt saabuvate hädaabiteadete vastuvõtmine, abivajaduse väljaselgitamine ning info sisestamine hädaabiteadete menetlemise andmebaasi;
3. päästemeeskondadele ning kiirabibrigaadidele väljasõidukorralduse andmine ja infovahetus sündmuskohaga;
4. vajadusel teiste teenistuste, ettevõtete ja organisatsioonide teavitamine ja kaasamine;
5. hädaabiteadetega seotud informatsiooni salvestamine andmebaasidesse.

Alates 1. märtsist 2012 võtavad Häirekeskuse Ida keskuse päästekorraldajad vastu politsei numbrile 110 tulevaid kõnesid, selgitavad välja abivajaduse ning sisestavad väljakutse info hädaabiteadete menetlemse andmebaasi. Politsei ressursihaldusega tegelevad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri juhtimiskeskuse teenistujad. 1. märtsil 2013 alustati politsei numbrile 110 tulnud kõnedele vastamist ka Põhja ja Lääne keskustes. 

Häirekeskus parendab pidevalt oma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tehnilist taset ja sisemist töökorraldust, et saavutada hädaabiteadete menetlemisel parim kvaliteet. 2009. aastal alustati töökorralduse muutmist, millega hädaabiteadete menetlemise protsess jaotatakse Häirekeskuse siseselt kaheastmeliseks - üks osa päästekorraldajatest teenindab abivajajaid ehk 112 numbrile helistajaid ja teine abiosutajaid ehk päästemeeskondi ja kiirabibrigaade. Nüüdseks on uuele töökorraldusele üleminekuaeg lõppenud.

Hädaabikõnede töötlemisel on esmatähtis täiendavate küsimuste varal välja selgitada MIS JUHTUS ning sündmuskoha võimalikult täpne koht.

Terviseprobleemide korral kasutavad päästekorraldajad abivajaja tervisliku seisundi täpsustamiseks selleks spetsiaalselt koostatud juhendit - “Häirekeskuse küsimustikud meditsiinikõnede menetlemiseks”, mis võeti kasutusele 1. aprillil 2008. Küsimuste vastuste põhjal määrab päästekorraldaja kiirabi väljasaatmise prioriteedi ning annab kiirabile väljasõidukorralduse. Väljasõidukorralduse andmisel lähtutakse kiireima abi printsiibist.  2011. aastal valmistati ette analoogsed küsimustikud ka võõrkeelsete hädaabikutsete menetlemiseks.  

Sarnaselt meditsiinivaldkonna juhendmaterjaliga koostas Häirekeskus 2010. aastal koostöös päästeala spetsialistidega erinevate päästealaste sündmuste menetlemiseks mõeldud küsimustikud.

Kuulmispuudega inimesed saavad hädaabinumbrile 112 edastada hädaabikutse faksi abil. Vastavad blanketid ja faksinumbrid on edastatud kuulmipuudega inimestele Eesti Kurtide Liidu kaudu. 2012. aastal algatati uus kaasaegsel tehnoloogial põhinev sidelahendus, mille eesmärgiks on võimaldada elanikkonnal, kuid esmajärjekorras kuulmis- ja kõnepuudega isikutel edastada Häirekeskusele tasuta õnnetusteateid, saates selleks tekstsõnumi hädaabinumbrile 112.

Häirekeskus võtab vastu automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi (ATeS) teateid

Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem (ATeS) on süsteem, mis automaatselt edastab Häirekeskusesse teate kõrgendatud riskiga objektil tekkinud tulekahjust. ATeS süsteemi liitmiseks häirekeskusega tuleb pöörduda asukohajärgse riikliku tuleohutusjärelevalve pädevusega päästeasutuse poole ja sõlmida leping vastavat teenust osutava sideettevõtjaga.

Hädaabiteadete menetlemisega tegelevad päästekorraldajad, kes töötavad Häirekeskuse keskustes Tallinnas, Pärnus, Jõhvis või Elvas . Päästekorraldaja tööks vajalikud oskused ja teadmised on määratud Päästekorraldaja kutsestandardis. Päästekorraldajaks saab õppida SKA Päästekolledži Päästekoolis Väike-Maarjas,  mille eduka lõpetamise järel annab Sisekaitseakadeemia välja kutsetunnistuse.

Häirekeskus arendab edasi elanikkonna teenindamist kvaliteetse infojuhtimise ning erinevate valdkondade senisest tõhusama koostöö kaudu, kasutades selleks info- ja abitelefonide koostöövõrgustikku. Häirekeskuse juures töötavad ühes inforuumis 2001. aastal loodud kohalike omavalitsuste abitelefon 1345,  2007. aastal tööd alustanud Päästeala infotelefon 1524 ja 2009. aasta maist lisandunud Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313. Info- ja abitelefonid võimaldavad vahetada operatiivselt infot ja kogemusi ning aidata kiiremini ja kvaliteetsemalt abivajajaid.

Eelpool mainitud telefonide haldamiseks ja kvaliteetse teenuse osutamiseks on Häirekeskusel loodud tihedad partnerlussuhted paljude info- ja abiteenust pakkuvate asutustega. Hädaabinumbri 112 ja Häirekeskuse juures töötavate info- ja abitelefonide tihe koostöö Perearsti nõuandetelefoniga 1220, Politsei- ja Piirivalveameti lühinumbriga 110, Eesti Energia rikketelefoniga 1343, maanteeinfokeskuse telefoniga 1510, Merevalve keskuse infotelefoniga 692 2500 jt võimaldab kiiremini aidata hättasattunud inimesi ja lahendada hädaabi nõudvaid elusündmusi.

Häirekeskus on info töötlemise ja edastamisega tegelev asutus. Seetõttu on väga oluline, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia töövahendid oleksid mitte ainult heas töökorras, vaid ka pidevalt uuenevad ning kaasaja tasemel lahendusi pakkuvad. 2009. aastal käivitas Häirekeskus Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames finantseeritava projekti GIS-112. GIS-112 projekt lõpeb ning tehnoloogia võetakse kasutusele 2013. aastal.

Alates 2010. aastast osutab Häirekeskusele tehnoloogia alast teenust ja on koostööpartneriks uute süsteemide väljatöötamisel SMIT.

Häirekeskuse väliskoostöö areng on jõunud maailmas ringiuudistajast ja uustulnukast asutuseni, kuhu tullakse kogemusi ammutama. Tänaseks jagab Häirekeskus teistele riikidele teadmisi kaasaja vajadustele vastavate kõnekäsitluse- ja dispetšerkeskuste ning operatiivteenistuste loomiseks. Nii on Häirekeskus võõrustanud kolleege Soomest, Rootsist, Poolast, Lätist, Armeeniast, Ukrainast, Moldovast jt riikidest ning jaganud Eesti kogemusi Häirekeskuse ülesannetest ja nende täitmistest. Tihedam koostöö on kujunenud Rootsi Hädaolukordade Ametiga, kellele Häirekeskus on olnud partneriks arenguabiprojekti läbiviimisel Ukrainas. Armeenias läbiviidud abiprojekti rahastas Eesti Välisministeerium ja ühte osa sellest juhtis juba Häirekeskus.

Alates 2009. aastast osaleb Häirekeskus Euroopa Komisjoni projektis „Avalikkuse kriisikommunikatsioon (MASSCRISCOM)”.

Häirekeskuses töötavad nii päästeteenistujad kui ka riigiametnikud, kellede töökohad paiknevad üle riigi – Tallinnas, Jõhvis, Pärnus ja Elvas. Üleriigiline ühtehoidev meeskond loob head tingimused Eesti erinevate paikade arengu ja probleemidega kursisolemiseks ning seeläbi ka abivajajate paremaks teenindamiseks. 

Pildi suuremalt vaatamiseks kliki pildil!

Häirekeskus võtab vastu ja menetleb ööpäevas mitmeid tuhandeid hädaabiteateid. Täpsemalt vaata Väljakutsete arv ja kõneliiklus.