Aasta töötaja 2011 on Merike Vahher

Häirekeskus alustas 2011.a uue traditsiooniga – Aasta töötaja valimisega. Esimeseks tiitliomanikuks „Aasta töötaja 2011“ pärjati Merike Vahher Põhja-Eesti keskusest.

Merike Vahher on töötanud Häirekeskuses päästekorraldajana 10 aastat ja usub, et alati saab õnnetussesattunud ja endast väljas inimesega hea kontakti, kui rääkida abivajajaga nagu oma hea tuttavaga. Merike Vahherile meeldib inimestega suhelda ja helistajaid kuulata. „Enne Häirekeskusesse tööle tulemist ei olnud mul ettekujutust, et inimestel on nii palju ja erinevaid probleeme, mille puhul nad soovivad hädaabi. Ma ei kujutanud isegi ette, et sellised probleemid üldse inimestel võivad tekkida, millega nüüd igapäevaselt kokku puutun. Aga mulle meeldib, kui helistajad mind usaldavad. Vahel helistajad ütlevad – Teiega oli nii tore rääkida ja unustatakse seepeale äragi, et helistati abi saamiseks“, räägib Merike Vahher, miks just päästekorraldajana töötab.

Merike Vahher ise ütleb, et hädasoleva inimese peale on mõttetu vihastada ja seetõttu ei suuda teda ükski helistaja närvi ajada. „Hädasolija emotsioonidega ei saa kaasa minna. Ma püüan koheselt peale kõne lõppu antud sündmusest vabaneda, et mitte kanda neid emotsioone ja mõtteid edasi järgmisele abivajajale“ selgitab Merike meetodit, kuidas kiire ja stressirohke tööga toime tulla. Selle hea omaduse tõttu ei võta Merike ka „tööd koju kaasa“.  Kuid siiski on üks juhtum, mis pika staaži jooksul on hinge jäänud. See on sündmus, kus 19. aastane tüdruk suri ja seda vaatamata sellele, et töösaal tegi kõik, mis oli antud hetkel võimalik, kuid päästa tema elu ei õnnestunud.

Kodus Merike Vahher abi ei osuta ja nõu ei anna. Seda ka seltskonnas viibides. Siiski ütleb Merike, et ka päästekorraldaja tööga käivad kaasas teatud „veidrused“, mis ei pruugigi olla halvad. Näiteks on Merike oma sõnul märganud, et mööda Eestimaad ringi sõites on ta hakanud teadlikumalt oma ümbrust jälgima ja linnades-asulates tänavate nimesid uurima. „Autoga sõites taban end ikka mõttelt, ahh siis siin ongi see tänavanurk, mida kaardilt sai alles otsitud. Kui niiviisi teeotsasid ja bussipeatuseid, tänavasilte ja tähtsaid objekte uurida, siis on tööl palju kergem helistaja asukohast aru saada“, räägib Merike omadustest, mis on päästekorraldaja elukutse juurde toonud.

Merike Vahher meenutab oma päästekorraldajana töötamise algusaastaid ja leiab, et toona olid inimesed rahulikumad. Mobiiltelefone oli vähem ja inimesed ei olnud igal hetkel kõigile ja kõigeks kättesaadavad. Mobiilid on muutnud elu mugavamaks, inimesed haaravad esimesel võimalusel mobiili ja helistavad abi saamiseks. Ise ei vaevuta sageli probleemile lahendust otsima. Kuid ainult mobiili omamisest ja helistamisest on vähe, vaja on ka aidata, kuni professionaalne abi kohale jõuab.