Strateegiad

1. Siseministeeriumi valitsemisala arengukava 2008-2011

http://www.siseministeerium.ee/17410

2. "Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015" eelnõu (TPPS)

http://www.siseministeerium.ee/31926

3. Riigi eelarvestrateegia 2008-2011

http://www.fin.ee/doc.php?78476

4. Riiklik reostustõrjeplaan

http://www.siseministeerium.ee/public/riiklik_reostus_12012007.pdf

Päästealaga seotud dokumente leiab veel lehelt http://www.valitsus.ee/?id=5226

„Transpordi arengukava 2006-2013“. Eesmärk 5 - minimeerida transpordisektori kahjulikud mõjud keskkonnale ja tervisele. Meede 5.3 - transpordi poolt põhjustatud negatiivsete keskkonnamõjude ennetamine ja tagajärgede leevendamine.

Parandatakse Päästeameti ja teiste asutuste valmisolekut transpordiõnnetuste tagajärgede likvideerimiseks koos vajaliku varustuse soetamise, väljaõppe korraldamise ning vastava seadusandluse kaasajastamise ja korrastamisega (sh tagada reostustõrje võimsuste olemasolu sadamates, reostustõrjeplaanide väljatöötamine ja rakendamine valmisoleku tagamiseks suurõnnetuste ja keskkonnaavariide likvideerimiseks).

 
„Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“. Eesmärk 5.4.6. - elanike turvalisus ja kaitse. Tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest.

Maismaal esinevate suurõnnetuste valdkonnas on seatud eesmärgiks saavutada piisav tase üleujutuste ja tormikahjustuste likvideerimiseks (võimekus reageerida samaaegselt, protsent maakondadest). Saavutatud piisav tase suurtulekahjude lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks (kohese reageerimisvalmiduse protsent kuni 50 hektari suuruse põlengu likvideerimiseks). Saavutatud piisav tase tööstus- ja transporditulekahjude ning keemia- ja kiirgusõnnetustele reageerimiseks regioonide tasandil (protsent regiooni päästeameti üksuste varustatusest). Suurõnnetuste likvideerimiseks vajaliku logistilise varu väljaarendamine regioonide tasandil (% vajalikest ehitistest). Eesmärkide saavutamiseks on sõnastatud järgnevad meetmed (tegevussuunad): looduskeskkonnaga seotud võimalike hädaolukordade ennetamist, hädaolukordadeks valmisoleku planeerimist ja lahendamist puudutava õigusruumi korrastamine; hädaolukorraks valmisoleku, kriisireguleerimise ja elanikkonna kaitse alaste teadus- ja rakendusuuringute kavandamine ning koolitus- ja väljaõppesüsteemi arendamine; keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku parandamine, sh riikidevahelistes kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse alastes ettevõtmistes osalemine.

 
„Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)“. Eesmärk 4 - põhiseadusliku korra, rahva turvalisuse ja elutähtsate valdkondade kaitsmine. Meede 4.2.4. - kriisireguleerimine ja päästetegevus. Meede 4.3. - majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase julgeoleku tugevdamine. Alammeede 4.3.3. - keskkonnaalase turvalisuse tugevdamine.

Selle kohaselt on riigi sisejulgeoleku huvides oluline valmis olla ja õigeaegselt reageerida hädaolukordadele. Selleks on loodud riiklik kriisireguleerimise meetmete süsteem, mis põhineb hädaolukorraks valmisoleku seadusel ning mille eesmärk on tagada ühiskonna turvalisus ja elanikkonna kaitse hädaolukorras. Hädaolukordades tuleb tagada ka elutähtsate valdkondade toimimine, olulise infrastruktuuri kaitse ning elanikkonna teavitamine. Elutähtsate valdkondade toimimiseks hädaolukorras tuleb ümber korraldada riigireservisüsteem ja viia see vastavusse riigi vajadustega. Tähtis on saavutada pääste-, korrakaitse-, energeetika-, transpordi-, elektronside-, keskkonna-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuste tõhus ettevalmistus ja varustatus. Riigi sisejulgeoleku huvides ning hädaolukordade lahendamiseks ehitatakse välja üleriigiline operatiiv-raadioside süsteem. Kriisireguleerimise oluline osa on riskianalüüs, mille käigus hinnatakse hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja võimalikke tagajärgi ning kavandatakse ennetavad meetmed. Päästeametil ja päästeteenust osutavatel asutustel on koostöös Piirivalveametiga keskne roll inimeste elu ja vara päästmisel ja keskkonna kaitseks tehtavate vältimatute tööde korraldamisel. Rahvusvahelise võimekuse suurendamiseks on päästealas loodud Eesti Päästemeeskond.

 
„Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2007-2017“ eelnõu. Strateegiline eesmärk 3 -  valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks.

Hõlmab ohuhinnangute koostamist, reageerimiskavade ühtlustamist tagamaks parem ametkondadevaheline infovahetus ning mõõtevahendite hankimist. See on seotud päästeala ja kriisireguleerimisega.

"Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm aastateks 2003-2015"