Korrast ära küttekolded ja liigkütmine võivad põhjustada raskeid tuleõnnetusi

Iga talveperioon on endaga kahjuks kaasa toonud tuleõnnetusi, mis on olnud põhjustatud liigkütmisest või küttekollete järelevalveta jätmisest. Tulekahjudes on hukkunud igal talvel kümneid ning täielikult või osaliselt hävinud kümneid hooneid.

Kevadised kulupõlengud toovad kaasa päästeteenistuse ja häirekeskuse töökoormuse hüppelise kasvu. Kulupõlengutega kaasneb ka hädaabikutsete arvu suurenemine, mille tulemusel häirekeskusesse helistajate jaoks pikeneb kõne ooteaeg, raskendades sellega nii päästeteenistuse kui ka kiirabi kohale kutsumist.

Enne veekogule minekut pead teadma ja oskama, kuidas tegutseda veekogul viibides ning kuidas käituda veeõnnetusse sattumisel. Ohutusnõudeid korralikult täites tagad enda ja oma kaaslaste turvalisuse.

Läbi jää vajunud inimeste päästmisel sooritatud "kangelastegudest“ tehakse enamus eneseohutust eirates ehk teisti öelduna ennast ohtu seades. Kangelastegudeks saab neid nimetada sellepärast, et lõppesid seekord õnnelikult.

100 % ohutust päästmisel pole olemas.

Hädaabinumbril 112 helista kui:

• vajad kiiret arstiabi;

• on tulekahju või selle kahtlus;

• toimus plahvatus või selle oht;

• on tugev õhureostus;

• inimene on kusagile kinni jäänud;

• on ohtlik metsloom linnas;

• on pinnareostus;

• inimene on uppumas;

• toimus varing või selle oht;

• on gaasiavarii või -leke;

• veereostus;

• liiklus- või muu kannatanutega õnnetus.

OHTLIKE AINETE KATALOOG

Elavhõbe on mürgine aine, toime avaldub aine aurude sissehingamisel. Kraadiklaasi purunemisel pole paanikaks põhjust, sest elavhõbeda kogus on selles liiga väike, et tõsiseid tagajärgi tekitada. Sellegipoolest tuleb laialivalgunud elavhõbe võimalikult kiiresti kokku korjata vastavalt järgnevalt toodud juhendile.

Jõuluaeg toob ellu ootusärevust, kauneid hetki ja palju rõõmu. Ollakse koos lähedaste, sõprade ja meeldivate inimestega. Kaminas praksuv tuli teeb olemise mõnusaks, vilkuv küünlaleek lisab hubasust. On rahulik aeg, mille jätkumist soovib igaüks.

Peamisteks esmasteks tulekustutusvahenditeks, mida peaks ka iga inimene oskama kasutada, on tulekustutid. Selleks, et teada, millist kustutit valida, peab teadma nende etikettidel olevaid märgistusi. Tulekustutid on jaotatud klassidesse sõltuvalt sellest, milliseid aineid nendega kustutada saab.

Igal aastal saab paarsada tulekaju alguse suitsulõõris süttinud tahmast. Kõik taolised põlengud on võimalik ära hoida korstnate ja küttekehade regulaarse puhastamise ja hooldamisega.

2007. aastal üle Eesti sõideti jaaniõhtul keskmiselt kuuele-seitsmele tulekahjule tunnis. Peamiselt sõideti välja lõkete peale, millest enamik olid õnneks ohutud – inimesed juures ja olukord turvaline. Mõne lõkke pidid tuletõrjujad siiski kustutama, kuna tuule suund, hoonete kaugus jms ei vastanud nõuetele. Peavalu valmistasid ka autokumme jm sünteetilist materjali põletanud jaanitulelised. Reageerida tuli ka veeõnnetustele ja liiklusavariidele tavalisest tihedamini.

Käitumisjuhised tormi korral

Käitumisjuhised lumetormi korral

Käitumisjuhised üleujutuse korral

Käitumisjuhis maavärina korral.

Käitumisjuhis gaasilekke korral.

Käitumisjuhis metsatulekahju korral.

Käitumisjuhis autopõlengu korral.

Õnnetuste toimumist ei saa täielikult välistada. Enda teadlikkuse tõstmisega võimalikest ohtudest ja õigest käitumisest saad aga teha nii mõndagi, et kaitsta ennast ja oma lähedasi.

Suurõnnetuse ohuga ettevõte on kemikaaliseaduse alusel ettevõte, kus ohtlikke kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad A-ja B-kategooria ettevõteteks.  Künniskogused ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohtlikkuse kategooria määratlemine on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr. 67 "Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord".

Suurõnnetuse ohuga ettevõtete nimekirja peab päästeasutustelt saadavate andmete põhjal Päästeamet.

Kuna pommiohu (-ähvarduse) näol on tegemist olukorraga, mille lahendamisse on kaasatud mitmed ametkonnad ja teenistused siis edasta informatsioon pommiohust telefonil 110 või 112. Nendel numbritel teate edastamisel rakendub süsteem, kus sündmuskohale saadetakse kõik ohu avastamiseks ja kõrvaldamiseks vajalikud operatiivteenistused. Vastavad üksused korraldavad vajalikud menetlustoimingud ja vajadusel abistavad objekti valdajat hoone varjatud läbivaatamisel või täielikul kontrollil.

Tugeva külma korral soovitab Päästeamet väljas liikuda võimalikult vähe ning seda peavad arvesse võtma eelkõige lapsed ja vanurid. Tugeva pakase püsimine võib kaasa tuua probleeme ruumide kütmisega, veetorustike ja trasside külmumist ning elektrikatkestusi.

Avaliku lõkke tegemiseks peab olema kohaliku päästekeskuse luba ning lõkke tegemine peab olema kooskõlastatud ka kohalikus omavalitsuses või peab selleks olema maaomaniku luba.