Tuleohutusjärelevalve

Tulenevalt ehitusseaduse paragrahvi 18 lõikele 5 ja paragrahvi 23 lõikele 10 on majandus-ja kommunikatsiooniminister kehtestanud nõuded ehitusprojektile. Ehitusprojekti koostamisel tuleb täita majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusest number 67 „Nõuded ehitusprojektile“ tulenevaid nõudeid. Päästekeskusele esitatakse ehitusprojekt sellises mahus, mis vastab eelpool nimetatud määruse paragrahvile 16. Päästekeskus kontrollib ehitusprojekti tuleohutusosa, mille nõuded on esitatud nimetatud määruse paragrahvis 25. Abimaterjal ehitusprojekti tuleohutusosa koostamiseks on valminud Lääne-Eesti Päästekeskuse insenertehnilise büroo ametnike initsiatiivil ning sellele on omapoolse arvamuse esitanud ka teiste päästekeskuste insenertehniliste büroode ametnikud.

Käesoleval leheküljel esitatud abimaterjal on tuleohutusosa koostamiseks ning selles arvestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ paragrahvist 25 tulenevaid nõudeid.

 

Koostatud abimaterjali eesmärgiks on selgitada määruses esitatud nõudmisi. Abimaterjal ei taga otseselt päästekeskuse heakskiitu ehitusloa taotlemiseks esitatavale ehitusprojektile. Kõik projektid vaadatakse läbi ja hinnatakse päästekeskuse poolt eraldi ning lähtuvalt sellest tehakse otsus heakskiitmise või keeldumise kohta. Ehitusprojekti eripärast sõltuvalt võib projektile lisanduda muid nõudmisi. Märgime ära, et ehitusprojekti koostamisel on oluline kontrollida konkreetse õigusakti kehtivust ka Riigi Teatajast (www.riigiteataja.ee).

 

Projekti koostamisel on lubatud kasutada Eesti standardit EVS 811-2006 „Hoone Ehitusprojekt“. Oluline on teada, et ehitusprojekti tuleohutusosast peab saama kätte vajaliku informatsiooni, mis puudutab tuleohutusosa.

 

Ehitusprojekti tuleohutusosa

§ 25. Tuleohutusosa

 

(1) Ehitusloa taotlemisel esitatakse ehitusprojekti tuleohutuse osas vähemalt:

1) ehitise tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve;

Tuleohutuse määramine:

·         tulekindel (tähis TP-1);

·         tuldtakistav ( tähis TP-2);

·         tuldkartev (tähis TP-3).

Kasutusviis ja kasutusotstarve määratakse tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. aasta  määrusest nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“. Kui nimetatud määruses nr 315 ei ole esitatud sobivat kasutusotstarvet, siis tuleks märkida omapoolne hoone nimetus ja täpsem selgitus, millega on tegu.

 

2) ehitise tuleohutuse tagamise põhimõtted, sealhulgas olulised tuleohutusnõuded;

Sisaldab ehitise tuleohutuskuja kõrvalseisvate hoonetega. Ehitistevahelise kuja mittetäitmisel tuleb näidata muud ehituslikud meetmed või abinõud, kuidas tule levikut tõkestatakse.

 

Punkti nõuete täitmiseks tuleb siinkohal esitada hoone kandekonstruktsioonide (tähis-R) ja tuletõkkekonstruktsioonide (tähis-EI) tulepüsivuse ajad. TP-1 hoonete puhul tuleb arvestada lisaks ka põlemiskoormust. Ruumide kaupa võivad ühes ja samas hoones kandekonstruktsioonide ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivuse ajad erineda. Tööstus- ja laohoonete, garaažide ja suurte selvekaupluste projekteerimise puhul tuleb jälgida samuti standardist või projekteerimisnormist tulenevaid nõudeid, mis esitatakse kandekonstruktsioonidele ja tuletõkkekonstruktsioonidele ning ladustamisele.

Põlemiskoormus - peab olema kirjas kõikide kasutusviiside puhul. Kui põlemiskoormus on saadud arvutuslikult peab olema esitatud ka vastav arvutuskäik.

Ladustamine - välja tuleb tuua konkreetsed ladustamiskõrgused ja laiused.

 

3) hoone eripärast lähtuvalt tuleohutuspõhimõtted ning neid mõjutavate asjaolude kirjeldus;

Antud punkt käsitleb peamiselt tööstus- ja laohooneid ning garaaže. Samuti vähesel määral suuri kaubanduspindu, kus asuvad laod. I-V kasutusviisi puhul ei ole tuleohuklassi määramine kohustuslik. VI-VII kasutusviisi kuuluvate hoonete projekteerimisel peab olema kirjas vastav tuleohuklass ja tulekaitsetase. Tuleohuklass ja tulekaitsetase määratakse vastava standardi või projekteerimisnormi alusel, millest on projekteerimisel lähtutud.

 

4) ehitise jagunemine tuletõkkesektsioonideks ning konstruktsioonide tulepüsivust ja ehitustoodete tuletundlikkust iseloomustavad näitajad;

Antud punkti all käsitletakse, kuidas tuletõkkesektsioonid on moodustatud:

1)      korruste kaupa;

2)      pindala järgi;

3)      ehitise erinevate kasutamisotstarvete/kasutusviiside järgi;

4)      põlemiskoormuse järgi;

Loetleda need ruumid või viidata joonistele, kus on tuletõkkesektsioonid näidatud. Samuti näidatakse ära vastav tulepüsivusaeg.

 

Ehitise lubatud minimaalsed tuletundlikkuse klassid esitatakse:

·         siseseintele, lagedele ja põrandatele;

·         välisseina välispinnale, õhutuspilu sisepinnale ja õhutuspilu välispinnale;

·         katuskattele;

·         evakuatsiooniteedele.

(märgitakse kas VV määrusest nr 315 tulenevad nõuded või reaalse ehitusmaterjali tuletundlikkuse klass)

 

5) asendiplaan ja situatsiooniskeem koos nii projekteeritavate kui ka tuleohutust mõjutavate olemasolevate ehitiste, üldkasutatavate teede ja tuletõrje veevõtukohtadega äranäitamisega;

Üldplaan on vajalik, kui asendiplaani jooniselt jääb välja projekti seletuskirja tuleohutusosa tuletõrje veevõtukoha punkti juures määratud hoonet teenindav tuletõrje veevõtukoht.

 

6) päästemeeskonna juurdepääs ehitisele;

Anda ülevaade „kuidas“ ja „kas“ on hoone kõikidele külgedele tagatud päästetehnika juurdepääs. Arvestada tuleb päästetehnika raskusega (min 25t), päästetehnika laiusega (min 3,5m) ja pööramisraadiusega (min 12m).

 

7) tulemüüride ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide, sealhulgas tuletõkkeuste, avatäidete ning läbiviikude asukohad joonistel ja nende tulepüsivusajad;

Joonistel (vajadusel eraldi joonis lisaks arhitektuursele joonisele) peab olema näidatud tuletõkkesektsioonide ja avatäidete tulepüsivusajad ning evakuatsiooniteed. Joon millega märgitakse projekti joonisel tuletõkkesektsioonid ja evakuatsiooniteed peab olema selgelt joonisel eristatav teistest joontest.

 

Tuletõkkeuste juures peab olema ka kirjas (seletuskirjas), kas tavaolukorras on uksed avatud (näiteks magnetiga seina küljes, mis ATS-i rakendumisel vabastab ukse ning seejärel see sulgub) või suletud. Tuletõkkesektsiooni piirid joonistel märkida punase joonega tuletõkkesektsiooni reaalsel piiril. Evakuatsiooniteed märgitakse rohelise joonega.

 

8) evakuatsioonilahendus, sealhulgas evakueeruvate inimeste arv, evakuatsiooniteede laius ja vajadusel arvutus, trepikodade iseloomustus, evakuatsiooniväljapääsud ja nendel kasutatavad sulused. Evakuatsioonilahenduse kohta näidatakse korruste plaanidel evakuatsioonivõimalused, välja arvatud elamutes ja eluhoonetes, mis ei ole kõrghooned;

Tuleohutusosa seletuskirjas tuleb kirja panna hoones maksimaalselt viibivate inimeste arv (lisada arvutuskäik või selgitus, kuidas selline arv inimesi saadi, v.a. I kasutusviis). Lähtuvalt inimeste arvust tuleb projekteerida evakuatsiooniteede ja evakuatsiooniväljapääsude laiused ning  nende arv. Inimeste arvust sõltuvalt tuleb hoones olevatele evakuatsiooniustele valida nõuetekohased sulused ning seletuskirjas peab olema kirjeldatud missugused sulused peavad selles hoones olema (näiteks nn liblikas, avariilink, paanikasulus, elektrilised evakuatsiooniseadmed).

 

Samuti tuuakse välja hädaväljapääsudele juurdepääsu kirjeldus (võib erineda piirkonniti, sõltuvalt päästetehnikast).

 

9) pääsud keldrisse, pööningule, katusele;

Kirjeldada seletuskirjas kuskohast ning kuidas pääseb keldrisse, pööningule ja katusele. Siin tuleb ära märkida uste või luukide tulepüsivusajad ning samuti avatäidete mõõdud. Lisaks tuuakse ära päästemeeskonna ohutuse tagamise põhimõtted (piirded, kinnitused katusel).

 

10) ventilatsiooni- ja kütteseadmete tuleohutus;

Lühikirjeldus ventilatsiooni tuleohutuse tagamise põhimõtetest. Ventilatsiooniseadme asukoht hoones, mitut tuletõkkesektsiooni teenindab, tuleleviku tõkestamine tuletõkkesektsioonide piiril, tuletõkestite tulepüsivusajad, puhastusluukide paigutus ventilatsiooni torustikule ja ventilatsioonisüsteemi seiskumine tulekahju-signalisatsiooni rakendumisel.

 

Mõeldud on eelkõige lokaalseid kütteseadmeid, sealhulgas tahkeküttel töötavad saunakerised (mitte kaugküte). Kirjas peab olema kütteruumi asukoht hoones, kütteseadmete ja suitsulõõride asukoht ja arv, kütteseadme võimsus kW ning mis liiki küttematerjaliga on tegemist ja kütuse kogus hoiukohas. Kirjeldus kütteseadme, korstna ja puhastusluukide ehituslikest tuleohutuspõhimõtetest, ohutuskujadest ning katlaruumi vajalik paiskpinna arvutus/suurus. Kaugkütte puhul peab olema kirjas soojasõlme asukoht. Torustike tuletõkkesektsioonide läbimise puhul näidatakse ära, kuidas tagatakse tule leviku tõkestamine sektsiooni piiril.

 

11) ehitisse ettenähtud tuleohutuspaigaldiste loetelu ning paigaldusviisi lühikirjeldus;

Näidatakse ära missugust lahendust kasutatakse, kas autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur, autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem või automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem.

 

Automaatne tulekahjusignalisatsioon (ATS) – kirjas peab olema ATS-i keskseadme asukoht, käsiteadustite paiknemise põhimõte, häireteate automaatne edastus Häirekeskusele (juhul, kui häireteate edastus on ette nähtud vastava siseministri määruse kohaselt).

 

Turvavalgustus – lühikirjeldus hoonesse paigaldatavast turvavalgustussüsteemist ja selle paiknemisest. Kirjas peab olema ka valgustuse toimimisaeg.

 

Automaatne tulekustutussüsteem (AKS) – AKS-i puhul peab kirjas olema pumbaruumi/ sprinklerikeskuse asukoht, süsteemi kustutusaine ja selle allikas, ohuklass, pumpade iseloomustus (mis pumbad paigaldatakse), reservtoite tagamise põhimõtted, kas hoone kaetakse AKS-iga täielikult või osaliselt ning kuidas toimub tulekahjust teavitamine.

 

Piksekaitse – lühikirjeldus paigaldatavast piksekaitsest. (Piksekaitse puhul peab silmas pidama, et aktiivpüüduri projekteerimine ja kasutamine ei ole lubatud piksekaitse nõudega hoonel).

 

Suitsutõrje/suitsueemaldamine hoonest – kuidas on suitsueemaldus lahendatud, vajalik suitsueemaldamise pind, projekteeritud suitsueemaldamise pind. Joonistel tuleb näidata suitsueemaldamise jaoks mõeldud aknad ja luugid. Seletuskirjas peab olema kirjeldus, kuidas toimub nende avamine ning elektrilise avanemismehhanismi puhul suitsuluukide/akende avanemisnuppude asukohad. Mehhaanilise suitsueemalduse puhul esitatakse tööpõhimõtte kirjeldus.

 

Tulekustutid – tulekustutite vajadus ruumi pindala kohta ning tulekustutite arv.

 

Tuletõrje voolikusüsteem – kirjas peab olema vooluhulk (l/s), vajaliku veekoguse tagamise aeg, kuidas tagatakse vajalik vooluhulk ning kas on vaja 2 või 1 juga ühte punkti.

 

Muu seade ja/või tehnosüsteem, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu leviku takistamiseks ning ohutuks evakuatsiooniks ja päästetöödeks.

 

12) ehitise välise tulekustutusvee minimaalne veevooluhulk ja selle tagamise lahendus;

Kirjas peab olema hoonele vajalik veehulk väliskustutuseks (l/s) ja mitme tunni jooksul tuleb veehulk tagada, mis liiki veevõtukohaga on tegemist (looduslik, mahutid, hüdrant vms), kaugus hoonest (nii maksimaalne kui minimaalne), juurdepääs veevõtukohale. Olemasolevate hüdrantide puhul peab olema kirjas, kas see hüdrant tagab ka nõutud koguse vett või nähakse ette lisa veevõtukoht. Looduslike ja tehislike veevõtukohtade puhul tuleb veenduda eelnevalt kas nõutud kogus on tagatud ning kehtivatele nõuetele vastavust.

 

13) muud tuleohutust mõjutavad olulised tegurid;

Siin peab olema kirjas asjaolud, kui on nõuetest kõrvalekalded ja sellest tulenevalt olulistele tuleohutusnõuetele vastavusse viimise lahendused. IV ja VI kasutusviisiga hoonete puhul tuleb näidata joonistel hoonesse paigaldatavate sisustuselementide, seadmete asukohad ning VI kasutusviisi puhul tuleb näidata ka võimalikud seadmete ning ladustamise alad hoone ümbruses.

 

14) muud tuleohutusabinõud ehitises;

Tuleohutusabinõud on eelpool tuleohutuse osas kajastamata jäänud vahendid ja lahendused, mis on vajalikud tuleohutuse tagamiseks ehitise kavandamisel. Nendeks vahenditeks on näiteks tuleohutusmärgid, pääsud katusele ning katuse ohutusmeetmed päästemeeskonna turvalisuse tagamiseks.

 

15) hoones viibivate inimeste arvu piirangud evakuatsioonialade kaupa;

Evakuatsiooniskeemid või plaanid on oluliseks infoks objekti omanikule ülevaate saamiseks, kuidas planeerida ehitises ruumilahendus ning selleks, et hoone kasutamisel oleks arusaadav, kuidas toimub ehitisest inimeste evakueerimine. Samuti millised väljapääsud peavad olema alati kasutatavad ja mille kasutamine ei ole takistatud. Säte on oluline, kuna seeläbi on võimalik hiljem tuvastada, millisele inimeste hulgale oli hoone kasutamine või selle evakuatsiooniala kasutamine mõeldud. Lisaks aitab see tagada inimeste ohutut evakueerumist ohu korral.

 

16) kasutatud tehniliste normide, standardite või projekteerimis- või muude normide loetelu.

Ehitusprojekti seletuskirja tuleohutusosas tuleb ära märkida loetelu õigusaktidest ja dokumentidest (seadused, määrused, standardid, projekteerimisnormid ja muud vajalikud materjalid), mis on aluseks võetud ehitusprojekti seletuskirja tuleohutuse osa koostamisel. Viited võib teha loeteluna tuleohutusosa alguses või seletuskirja tuleohutusosa alapunktide juures (ei piisa ainult kirjutamisest, et tagatakse vastavalt nõuetele).

 

Praegusel ajal esitatakse tuleohutuse nõuetele vastavuse tõendamine Vabariigi Valitsuse määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ alusel. Määrus annab võimaluse kasutada tõendamise juures ka asjakohaseid tehnilisi norme (standardeid ja projekteerimisnorme), arvutusi, analüüse ja muid usaldusväärseid tõestusviise. Projekti koostamisel tuleks soovituslikult eelistada eelkõige standardit, kuna selle kasutamine on oluliselt ajakohane ja väljapakutud lahendused aktsepteeritud.

 

Miks peavad olema loetletud kasutatud materjalid (õigusaktid/ standardid/ projekteerimisnormid)?

Õigusaktide/standardite/projekteerimisnormide kajastamine projekti seletuskirja tuleohutusosas tagab kontrolli teostavale isikule projekti nõuetele vastavuse hindamise. Kui hoone tuleohutusosa koostamisel kasutatakse asjakohast tehnilist normi, millele on analoogne tehniline norm (nt EVS 812-4 ja EPN 10.2), siis peab tuleohutusosa põhiosa koostamisel aluseks jääma neist üks norm ja teise normi lahendusi võib kasutada juhul, kui esimene norm teatud lahendust ei paku. Sellega seoses antakse võimalus teostada objektil nõuetekohast ehituslikku järelevalvet ja tagatakse ehitise nõuetele vastavus kasutusloa taotlemisel. Samuti tagab see hoone ehitamise käigus tekkivate küsimuste kiirema ja asjakohasema lahendamise.

(2) Ehitusprojekti tuleohutusosa võib koosneda viidetest ehitusprojekti muudele osadele, nagu näiteks joonistele või skeemidele, kui käesoleva pragrahvi lõikes 1 toodud andmed kajastavad muudel projekti osadel.