Side- ja infotehnoloogiasüsteemide arendamine ehk GIS–112 on Eesti - Šveitsi koostööprogrammi raames finantseeritav Häirekeskuse projekt, mille allkirjastasid 25. veebruaril 2010.a Siseministeeriumi kantsler Märt Kraft ja Rahandusministeeriumi riigi eelarvepoliitika asekantsleri kt Ivar Sikk ning Šveitsi suursaadik Josef Bucher.

- Esimene ja üks olulisemaid on helistaja positsioneerimine. See tähendab, et kõikide hädaabikõnede tegijate asukoht kuvatakse nii täpselt, kui see tehniliste vahenditega täna on võimalik kaardil. Kõige uuemate ja moodsamate nutitelefonide puhul võib saada täpsuse GPS koordinaadiga. Samas vanema generatsiooni mobiilid hõredamalt mastidega varustatud võrgu piirkonnas võivad telefoni asualaks määrata terve valla või pool linna. Samas lauatelefonilt tehtavate kõnede osas saavutatakse täpsus kuni korteri numbri ja ka korruse tasemel. Kõik sõltub siin, milliseid tehnoloogiaid ja kui detailseid andmebaase sideettevõtjad peavad. Tulemuseks on oluliselt lihtsamalt ja kiiremini määratletav sündmuskoht, eriti siis kui helistaja ei viibi asustatud punktis ega tea, kus ta parajasti viibib, näiteks metsa, rabasse eksinud.

- Häirekeskus hakkab nägema kaardil ressursside asukohta ja staatust. Juba täna on pääste ja kiirabiautodel ESTER raadiosideseadmed, milles on sisse-ehitatud ka GPS. Täna saadavad autod olekuteateid (staatussõnumeid). GIS-112 projekti raames lisandub olekuteatele ka asukohakoordinaatide saatmine teatud aja või vahemaa tagant. Kogu kiirabi ja päästetehnika asukohad, koos olekuteate värviga kuvatakse vastava ikoonina Häirekeskuses ekraanile-kaardile. Tulemuseks  näeb päästekorraldaja reaalajas, kus mingi masin ja millises (valmis)olekus on. Seega saab päästekorraldaja kaardile vaadates juba silma-järgi-hinnata, milline on sündmuskohale lähim – vaba – sobiv meeskond.

- Dünaamiline väljasõiduplaani genereerija. Täna on ideaaltingimustel väljasõidu kord defineeritud väljasõidu plaanina eeldusel, et kõigil ressurssidel on oma väljasõidupiirkond ja nad asuvad jaamas-komandos. Päästes, kus väljasõitude arv võrreldes kiirabiga suhteliselt väike see mudel üld-juhul toimib. Siiski on ka siin sageli keerulisi olukordi, kus sama komando väljasõidu piirkonnas on mitu kõrgendatud astmega sündmust. Sellisel juhul on just ajaliselt järgmistele sündmustele vajalike/lähimate meeskondade leidmine keeruline. Selle probleemi lahendab uus nö dünaamiline väljasõiduplaani moodul. Süsteemile on ette kirjutatud sündmusele reageerimise reeglid – mitu põhiautot, paaki, redelit jne. peab antud astmega-sündmusele reageerima. Selle tulemusel genereerib infosüsteem igale sündmusele nö unikaalse plaani vastavalt selle, kus see toimub ja milline vaba ressurss parajasti lähim/kiireim on. Lähima/kiireima tee leidmine toimub vastavalt teelõikudele antud lubatud suurima kiiruse infole. Lisaks nö. teisele-kolmandale samaaegsele sündmusele ressursside leidmise lihtsustumisele, loob see võimaluse näiteks õppuselt-tankimast naasval päästemeeskonnal olla teatud tingimustel lähim ressurss mõne oma naaberkomando väljasõidupiirkonna äärealal toimuva sündmuse suhtes. Põhilise kasu Häirekeskuse igapäevatöös peaks see uuendus andma siiski kiirabide logistika korraldamisel, sest just kiirabid on pidevas liikumises ega pea ilma olulise vajaduseta jaama või komandosse tulema.

Lisaks Häirekeskuse päästekorraldajatele näevad sama kaarti autodes ka päästemeeskonnad ja kiirabibrigaadid. Lisaks pääste- ja kiirabitehnika visualiseerimisele kaardil, lihtsustab uus kaart ja tarkvara päästjatel ning kiirabil kiireima tee leidmist sündmuskohale. See omakorda võimaldab kokku hoida sündmuskohale sõitmise aega ja alustada väikseima ajakuluga abi andmist/ päästmist/ kustutamist.

- Pääste põhiautodele ja juhtimisautodele hangitakse nö. mobiilsed seadmed (arvuti), mis kuvavad kaarti ning näitavad auto asukohta seal. Mitme meeskonna samale sündmusele sõites kuvatakse kõigile ka teiste autode asukohad. Operatiivkorrapidaja näeb juhtimisautos soovi korral kõiki tema järelevalve ja juhtimise all olevate komandode ressursse. Seadmete riistvara tuleb sobilik töötamaks rasketes keskkonnatingimustes ja vastupidav löökidele, niiskusele, temperatuuri kõikumistele ja vibratsioonile-tolmule.

- Lisaks ESTER raadioside seadmetele on võimalike võrgu ja sideprobleemide dubleerimiseks mobiilsetes seadmetes ka GSM kaart, mille abil on võimalik luua alternatiivne sidekanal läbi mobiilivõrgu.

- Samuti liidestakse auto-arvuti navigatsiooniseadmega (näiteks Garmin Nüvi), kuhu sündmuskoha koordinaadid edastab auto-arvuti. See loob võimaluse autojuhil või operatiivkorrapidajal kasutada sündmuskohale sõites hääljuhiseid. Samal ajal, kui kõrval istuv meeskonnavanem/rühmapealik saab uurida kaarti (kui vibratsioon ja valgus autos seda võimaldavad), sündmuskoha ümbrust ja leida näiteks sobiv veevõtukoht.

- Kuigi kiirabidele soetab mobiilsed arvutid Terviseamet, hakkavad need kasutama samuti GIS-112 käigus välja töötatavat kaardi- ja infovahetustarkvara. Kiirabid kasutavad samu arvuteid ka e-kiirabikaardi täitmiseks.

Tulemuseks on see, et Häirekeskus suudab võrreldes varasemaga kiiremini ja täpsemalt määrata sündmuse asukohta, leida kiiremini sobilikud ressursid sündmusele reageerima, kiiremini ja täpsemalt alarmeerima vajalikud ressursid ning lõpuks leiab päästemeeskond sündmuse asukoha kiiremini ja kergemini üles.

Tagajärjeks on kiirem reageerimine ja väiksemate kahjudega sündmuse lahendamine. Päästekorraldajad ja päästjad saavad võimaluse keskenduda kiiremini sündmuse lahendamisele ja kvaliteetsemalt koguda sündmusega seotud infot, ega kuluta liialt väärtuslikku aega sündmuse asukoha kindlakstegemisele.

Häirekeskus, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) ja AS Logica Eesti allkirjastasid 19. septembril 2011.a tarkvaraarenduse hankelepingu, mis on üks osa Eesti-Šveitsi koostööprogrammist rahastatavast projektist GIS-112.  Loodava  tarkvaraga täiendatakse Häirekeskuses kasutusel olevat infosüsteemi eesmärgiga kiirendada hädaabiteadete töötlemist ja abi kohalejõudmist. Tarkvaraarendus valmib 2012.a kevadeks.