Side- ja infotehnoloogiasüsteemide arendamine

Side- ja infotehnoloogiasüsteemide arendamine ehk GIS–112 on Eesti - Šveitsi koostööprogrammi raames finantseeritav Häirekeskuse projekt, mille allkirjastasid 25. veebruaril 2010.a Siseministeeriumi kantsler Märt Kraft ja Rahandusministeeriumi riigi eelarvepoliitika asekantsleri kt Ivar Sikk ning Šveitsi suursaadik Josef Bucher.

Projekti eesmärgiks on vähendada aega, mis kulub õnnetusteate saamisest pääste- ja kiirabi sündmuskohale jõudmiseni, mis omakorda on üheks mõjutavaks faktoriks, mille tulemusel väheneb hukkunute arv tulekahjudel, suureneb edukalt elustatud patsientide arv erakorralises meditsiinis ja väheneb õnnetuste ja avariide tagajärjel tekkiv keskkonna- ja materiaalne kahju.

GIS (inglise keeles Geographic Information System) on lühend mõistest GeoInfoSüsteem, mis on automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks, analüüsiks ja esituseks ja mida igapäevases kõnes nimetatakse sageli digikaardiks. Projektiga GIS-112 juurutatakse seega Häirekeskuses ja selle koordineeritavates operatiivteenistustes digikaart.

Kuigi Häirekeskusel, päästeteenistusel ja kiirabil otseselt õnnetusi ära hoida pole võimalik, saab oluliselt vähendada tagajärgede raskust. Seda siis, kui operatiivteenistused reageerivad hädaabikõnele võimalikult kiiresti ja väikseima ajakuluga. Projekt oma sisus ongi suunatud ajakulu vähendamisele, mis kulub hädaabikõnest häirekeskusesse kuni abistajate/päästjate saabumiseni sündmuskohale.

Selleks hangitakse nii Häirekeskuse päästekorraldajatele kui päästemeeskondadele ja kiirabibrigaadidele nende tööks vajalik digitaalne-kaart koos vajalike andmete ja positsioneerimisseadmetega. Kaardile lisandub nii häirekeskuse kui päästjate tööülesannete täitmist hõlbustav ja kiirendav riist- ja tarkvara, mis integreeritakse olemasoleva sidesüsteemi ning tarkvaraliste lahendustega. Lisaks pääste- ja kiirabitehnika visualiseerimisele kaardil, lihtsustab hangitav kaart ja tarkvara päästjatel ning kiirabil kiireima tee valimist sündmuskohale, mis omakorda võimaldab kokku hoida sündmuskohale sõitmise aega ja alustada väikseima ajakuluga abi andmist/päästmist/kustutamist. Samuti näidatakse kaardil võimalikult täpselt ära ka helistaja asukoht, mille tulemusel lihtsustub, eriti maapiirkondades ja maanteedel, õnnetuse asukoha määratlemine.

Süsteem luuakse teadliku arengupotentsiaaliga. Kui antud projekti tulemusel luuakse logistika ja koordineerimise funktsioonidega rakendused, mis võimaldavad sündmuste ja tegevuste ülevaatlikku jälgimist, siis  süsteemi edasi arendades saab seda  tulevikus kasutada sündmuskoha juhtimise tarkvara baasina ehk siis parandada juhtimisotsuste kvaliteeti, samuti koostada ülevaateid või statistilisi ja kvalitatiivseid analüüse.

Projekti eelarve on 2 369 405 CHF, mis eesti kroonides on umbes 23,5 miljonit, sellest 15% finantseerib Eesti riik ja põhiosa ehk 85% ulatuses rahastab Šveitsi riik. Projekt lõpeb 2012. aastal.