Regionaalsete häirekeskuste teke ja areng

Esimene juriidiline alus häirekeskuste tegevusele sätestati 04. detsembril 1991. a, mil Vabariigi Valitsus andis välja määruse „Eesti Vabariigi ühtse päästeteenistuse kontseptsiooni kinnitamine“ kohta. Seoses Eesti Päästeameti moodustamisega nähti selles dokumendis ette ka ajakohase tehnikaga varustatud hädaabikeskuste loomine teiste arenenud riikide (Rootsi, Soome) eeskujul.

1991. aastal toimis Eestis neli erinevat hädaabinumbrit: 01, 02, 03 ja 04. Tuletõrje- ja päästeteenistuse hädaabinumbril 01 tehtavaid kõnesid võeti vastu 28 erinevas kohas üle Eesti. Kiirabi kutseid võeti vastu 42 ja kutseid gaasiavariile 20 erinevas kohas.

1991.a. määruses nähti hädaabikeskuste ülesannetena ette muuhulgas õnnetusteadete vastuvõttu telefonil 000 (mis asendaks telefonid 01, 02, 03 ja 04), vastuvõetud õnnetusteadete registreerimist astronoomilise aja süsteemis, õnnetusteadete edastamist päästeüksustele, sündmuskohalt saabuva informatsiooni fikseerimist ning päästeteenistuse jõudude lahingarvestuse pidamist ja nende valmisoleku kontrolli.

„Päästeameti arengukava 1995-2000“ nägi ette häirekeskustesüsteemi loomise ja arendamise nii maakondlikul kui regionaalsel tasandil eesmärgiga tagada ühtse hädaabitelefoni funktsioneerimine ja õnnetusteadete vastuvõtukeskuste tegevuse optimeerimine.

Ühtse hädaabinumbri 112 kasutuselevõtt Eestis toimus 2000. aasta alguses. Samaaegselt alustati kutseliste päästeenistuste juurde maakondlike häirekeskuste moodustamist, mille aluseks oli kohalike tuletõrje- ja pääste ning kiirabi dispetšerteenistuste liitmine. 2001. aastaks oli erinevate hädaabikõnesid töötlevate keskuste arv langenud 90-lt 13-le.

2000. aastal alustati tegevust nelja regionaalse häirekeskuse käivitamisel Päästeameti alluvuses. Selle elluviimist alustasid tolleaegne Päästeameti peadirektori asetäitja Jaanus Vessart, Päästeameti side- ja infoosakonna juhataja Peeter Randoja ja osakonna peaspetsialist Jaak Jõessoo. Regionaalsete häirekeskuste loomise peamine eesmärk oli parandada hädaabikõnede töötlemise üldist taset ning viia häirekeskused ehituslikult ja funktsionaalselt vastavusse kehtestatud nõuetega.

Häirekeskuste ümberkorraldamise kava nägi ette lisaks nelja kõnekeskuse loomisele, välja ehitada ka tulekustutus- ja päästemeeskondade ning kiirabibrigaadide ühtset operatiivjuhtimist võimaldav raadiosidesüsteem, parandada päästekorraldajate professionaalset ettevalmistust, (s.h. meditsiinikutsete töötlemisel) ning vähendada päästeteenistuste tegevuskulusid häirekeskuste arvu vähendamise kaudu.

Idee ellurakendamist toetas ka asjaolu, et kaasaegsete sidevahendite ja –süsteemide ning infotehnoloogia areng oli loonud võimalused, mis lubasid häirekeskusel paikneda hädasolijast mistahes kaugusel.

2001. aastal nimetati Päästeameti side- ja infoosakond ümber häirekeskuste osakonnaks. Osakonna juhtimist jätkas Peeter Randoja, aasta lõpus sai osakonna juhatajaks Janek Laev. 2003. aasta algusest asus osakonna juhataja asetäitja kohustusi täitma Ene Hauvmann.

Aastakümneid paberi ja pliiatsi abil õnnetusteadete fikseerimine asendus uute infotehnoloogiliste võimaluste kasutuselevõtmisel elektroonilise andmetöötlusega. 1997. aastal võeti Tallinnas esmakordselt kasutusele elektrooniline ressursihalduse tarkvara SOS, millel on käesolevaks ajaks välja töötatud hulgaliselt täiendusi ja arendusi.

Aastal 2000 alustati päästeteenistuse komandodesse alarmeerimisseadmete paigaldamist, mille abil muudeti väljasõidukorralduste andmine meeskondadele tunduvalt kiiremaks ja efektiivsemaks. Tänaseks töötavad alarmeerimisseadmed kõikides regionaalsete häirekeskuste teeninduspiirkonnas tegutsevates komandodes.

Aastatel 2001-2002 osales Päästeamet ühisprojektis firmade EMT, Regio ja Ericssoniga. Selle tulemusena töötati välja mobiilse positsioneerimine teenus, mille kasutamisel tekkis võimalus määrata EMT võrgust hädaabinumbrile helistajate asukohta. Käesoleval ajal on mobiilse positsioneerimise süsteem kasutusel kõikides regionaalsetes häirekeskustes.

Aastal 2001 sügisel alustati ettevalmistusi Päästeameti raadiosidevõrgu rajamiseks Lõuna-Eesti häirekeskuse teeninduspiirkonda. Tänaseks on võrk tööle rakendatud Valga, Jõgeva Viljandi, Võru, Tartu ja Põlva maakondades.

1. jaanuarist 2005 moodustati Eestis regionaalsetest häirekeskustest ühtne asutus Häirekeskus.