1997 aasta aprillis valmisid tolleaegse Ida-Virumaa Häirekeskuse uued ruumid Jõhvis, maavalitsuse majas, kus paikneb häirekeskus ka praegu. Uued ruumid avas 1997. aasta 23.juunil pidulikult Eesti Vabariigi tolleaegne president Lennart Meri.

1. aprillil 2002. aastal moodustati Ida-Virumaa Päästeteenistuse häirekeskuse baasil regionaalne Ida-Eesti Häirekeskus, kes algselt hakkas vastu võtma Ida-Viru (va Narva) maakonnast saabuvaid õnnetusteateid ning kelle ülesandeks sai kogu Virumaa ühtne hädaabialane teenindamine.

3. juunil 2002. aastal liideti häirekeskusega Narva piirkonna päästekutsete töötlemine ja 15. juunist 2004 lisandus Narva piirkonna kiirabikutsete töötlemine. 06. juulil 2004 liitus regionaalse häirekeskusega Lääne-Virumaa Päästeteenistuse häirekeskus ning sellest hetkest sai Ida-Eesti Häirekeskuse teeninduspiirkonnaks kogu Virumaa. Üks seatud eesmärkidest oli saavutatud.

Paralleelselt regionaalsete asutuste liitmisega tegeleti võimaluste piires hädaabikõnesid vastuvõtvate päästekorraldajate koolitamisega. Ida-Eesti Häirekeskusel oli lahendada tõsine probleem- kõik hädaabikõnedele vastajad ei osanud päästekorraldajalt nõutud nii eesti- kui vene keelt, mis raskendas hättasattunute abistamist parimal moel. Tänaseks on personal komplekteeritud esitatud keelenõuetele vastavaks.

Ida – Eesti Keskuse teeninduspiirkond

1. jaanuarist 2005 moodustati Eestis regionaalsetest häirekekustest ühtne asutus Häirekeskus, mille üheks struktuuriüksuseks sai Ida-Eesti Keskus (endine Ida-Eesti Häirekeskus). Ida-Eesti Keskuse teeninduspiirkond on ala, mis hõlmab Ida-Virumaad ja Lääne-Virumaad ja mille pindala on kokku 6829 km2 ning kus elab ligi 250 000 inimest. Ida-Eesti Keskuse teeninduspiirkonnas on 31 valda ja 11 linna.

Ida-Eesti Keskuse koosseisus on 32 ametikohta, millest on 17 päästekorraldaja ametikohta, 5 juhtivpäästekorraldaja ametikohta ja 5 peapäästekorraldaja ametikohta, 3 peaspetsialist-arsti ametikohta, juhataja ja juhataja asetäitja ametikoht. Töö käib kaheteisttunnistes valvevahetustes.

Koostööpartnerid

Ida-Eesti Keskuse koostööpartneriteks on Ida-Eesti Päästekeskus, SA Ida-Virumaa Kiirabi (Jõhvi kiirabibrigaadid, Kohtla-Järve kiirabibrigaadid, Kiviõli kiirabibrigaad, Sillamäe kiirabibrigaadid), SA Narva Haigla (Narva kiirabibrigaadid), AS Rakvere Haigla (Rakvere kiirabibrigaadid, Kunda kiirabibrigaad, Väike-Maarja kiirabibrigaad), AS Tapa Haigla (Tapa kiirabibrigaad), Päästeameti Demineerimiskeskuse Ida-Eesti pommigrupp, Ida Politseiprefektuur ja paljud teised. Kokku koordineerib Ida-Eesti Keskus kogu Ida-Eesti regioonis paiknevat pääste-ja kiirabi operatiivressurssi. Päästekomandosid on Ida-Virumaal 14 ja Lääne-Virumaam 12. Kiirabibrigaade on piirkonnas kokku 17, millest 12 paiknevad Ida-Virumaal ja 5 Lääne-Virumaal.

Ida-Eesti Keskus võtab ööpäevas vastu tavapäraselt 900 hädaabinumbrile 112 saabuvat kõnet. Kogu kõnede hulgast on 135-140 õnnetusteated, millele sõidab välja kiirabibrigaad või päästemeeskond. Neist 90% on kiirabi vajavad sündmused ja 10% on sündmused, millele sõidavad välja päästemeeskonnad. Abivajajate hulk suureneb oluliselt kevadiste kulupõlengute perioodil, jaanipäeva paiku, jõulude ja uue aasta vahelisel ajal, samuti ekstreemsete ilmastikuolude jm erakordsete faktorite tõttu.

Kõnelemis- ja kuulmispuudega inimeste õnnetusteated jõuavad häirekeskusesse faksi teel. Päästekorraldaja saadab saabunud informatsiooni põhjal välja vajaliku abi ning saadab abi saabumise kinnituseks faksi õnnetusest teatajale.

Keskuses töötavad päästekorraldajad on läbinud kõik vajalikud pääste- ja meditsiinialased algkoolitused. Hädaabinumbrile helistajate teenindamiseks läheb lisaks erialateadmistele vaja veel head kuulamisokust, kiiret reageerimisvõimet, kõrget pingetaluvust, soovi teisi aidata, mõistvat suhtumist ja asjatundlikku suunamist, mis iganes probleemiga hädaabinumbrile helistatakse. Pideva eneseanalüüsiga, töökorralduse efektiivsemaks muutmise, tarkavara- ja tehnilise baasi täiustamisega ning täiendkoolituse jätkumisega liigutakse abivajajate järjest parema abistamise poole. Eesmärk on aidata inimesi parimal võimalikul viisil.

Päästeala infotelefon 1524

1. jaanuaril 2007.a. tööle hakanud infotelefon 1524 loodigi selleks, et kõikvõimalikku päästealast infot võiks saada ühest kohast. Siiani helistasid inimesed oma muredega päästekeskuste sekretäridele, Päästeametisse, numbrile 112 või otsisid vastust Päästeameti koduleheküljelt. Tihtilugu juhtus, et küsimuse esitaja suunati helistama aina uutele ametnikele, aga rahuldavat vastust ta ei saanudki.

Ideaalis peaks päästeala infotelefoni töö välja nägema nii, et kõigi küsimustega, mis ei nõua kiiret reageerimist (tuletõrjeauto väljasaatmist põlengule, …. jne) helistab kodanik numbrile 1524. Klienditeenindaja kuulab mure ära, otsustab, kes on pädev selle probleemiga tegelema, ja annab kodanikule vastava ametniku telefoninumbri ja/või vastuvõtuajad. On muresid, mille puhul saab vastuse anda ka klienditeenindaja ise: tuletegemise tuleohutusnõuded; info metsaminekukeeldude, kulupõletamiste, suurõppuste, automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja sellega liitumise kohta, samuti Sisekaitseakadeemiasse ja Väike-Maarja Päästekooli astumise kohta. Kui peaks juhtuma suurõnnetus, kuhu vajatakse vabatahtlikke, saavad viimased end infotelefonile helistades kirja panna.