Häirekeskuse Põhja-Eesti Keskus moodustati 01. jaanuaril 2001. a, kahe õnnetusteateid töötleva struktuurüksuse – Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti dispetšerteenistuse ja Harjumaa Päästeteenistuse Häirekeskuse – liitmise tulemusena.

Ühendatud regionaalse häirekeskuse 9935 km2 teeninduspiirkond moodustub: Tallinna linnast, kus elab 400 406 elanikku, Harju maakonnast oma 138 839 elanikuga, Järva maakonnast 36 029 elanikuga ja Rapla maakonnast ligikaudu 37 383 elanikuga. Siia juurde tuleb arvata ka kõik külalised ja turistid ning mitte alaliselt selles regioonis viibivad inimesed, keda eriti suvisel perioodil ei olegi nii vähe.

Koostööpartnerid

Suhteliselt suur on ka asutuste hulk, mis omavad operatiivteenistuslikku alluvust või koostöösuhteid Põhja-Eesti Keskusega. Nende hulgas on Põhja-Eesti Päästekeskus, Lääne-Eesti Päästekeskus, Tallinna Kiirabi, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (Harju kiirabibrigaadid ja reanimobiilid), OÜ Loksa Haigla (Loksa kiirabibrigaad), AS Kallavere Haigla (Maardu kiirabibrigaad), Falck Eesti AS (Falck kiirabibrigaadid), Märjamaa Haigla OÜ (Märjamaa kiirabibrigaad), SA Rapla Maakonnahaigla (Rapla kiirabibrigaad), SA Pärnu Haigla (Kohila kiirabibrigaad), SA Järvamaa Haigla (Paide kiirabibrigaadid), Eesti Kurtide Liit, Päästeameti Demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupp ja ATES objektid.

Kaheteisttunnises valvevahetuses töötav keskus koordineerib kogu Põhja-Eesti regioonis asuvat pääste- ja kiirabi operatiivressurssi. Kiirabibrigaade kokku 31, neist 17 Tallinnas, 8 Harju maakonnas, 2 Järva maakonnas ja 3 Rapla maakonnas ja lisaks 3 reanimobiili, mis teenindavad kogu Eesti Vabariigi territooriumi. Päästemasinaid on operatiivses valmisolekus igapäevaselt 41, Tallinnas ja Harjumaal kokku 29, Järvamaal 6 ja Raplamaa 6.

Kõnede temaatika

Hädaabinumbril 112 vastuvõetavatest hädaabikõnedest ca 15 - 20 % soovib saada kiirabi ning 3 - 4 % (oleneb õnnetuse asukohast ja ulatusest) juhtudes on tegemist päästevaldkonda kuuluva väljakutsega. Kogu kõnede arvust kujuneb reaalseteks väljasõitudeks ca 10-13 protsenti.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et hädaabinumbrile 112 laekub keskmiselt 1,9 kõnet minutis ning operatiivteenistustel tuleb välja sõita keskmiselt iga 4,7 minuti järel. Kui rääkida hädaabikeskuses töötavast inimressursist, siis väga tähtsal kohal on personali valik. See hõlmab päästekorraldajate isikuomadusi, haridust ja erialast koolitust. Keskuses töötavad päästekorraldajad on läbinud kõik vajalikud pääste- ja meditsiinialased algkoolitused. Hädaabinumbrile helistajate teenindamiseks läheb lisaks erialateadmistele vaja veel head kuulamisoskust, kiiret reageerimisvõimet, kõrget pingetaluvust, soovi teisi aidata, mõistvat suhtumist ja kõne edastamise või suunamise oskust pädevale ametkonnale. Eesmärk on aidata inimesi parimal võimalikul viisil.

Märkimisväärselt suur on muu informatsiooni taotlemise osakaal hädaabinumbril 112 – ligikaudu 50 % kõnede sisu ei vasta otseselt hädaabikõne temaatikale.

Tallinna abitelefon

2001. a septembris loodi Häirekeskuse juurde koostöös Tallinna Linnavalitsuse, Põhja-Eesti Päästekeskuse ja Päästeametiga Tallinna Abitelefon 1345. See on dispetšerteenistus, mis tegeleb linnamajanduslike probleemide (elektri, vee ja kanalisatsiooni, küttesüsteemide, heakorra, teede ja tänavate korrashoiu, ning kommunaalmajandusega seotud küsimused) lahendamise vahendamisega Tallinna linnas, Maardu linnas ja Viimsi vallas. Abitelefoni kaudu saab kutsuda abi ootamatute ja kiiret lahendamist vajavate tehniliste olmeprobleemide korral. Samuti saab Tallinna abitelefoni kaudu anda linnale operatiivset teavet kohest parandamist vajavatest olukordadest avalikes kohtades. Tallinna linnas töötab 1345 lühinumbril veel ka Tallinna laste abi- ja infotelefon. 24h ööpäevas saab edastada teateid hätta sattunud lastest ja küsida ka muud informatsiooni (teenused, toetused jms). Tegemist on samuti dispetšerteenusega. Helistaja probleemid suunatakse või edastatakse vajalikku ametkonda.