|
Häirekeskus |
Häirekeskuse Sügisseminar 2011 |
|
Ohuolukorras on hädaabiteate esitaja tavaliselt häiritud või ärritunud ja helistab esimesele meelde tulnud hädaabinumbrile. Ta ei mõtle sealjuures sellele, millise hädaabi andja pädevusse tema probleem kuulub. Helistajalt ei saa sellistes situatsioonides nõuda kainet kaalutlemist, hädaabijuhtumi klassifitseerimist ja õige numbri teadmist.
Aastal 2014 minnakse Eestis üle ühele hädaabinumbrile ja selle protsessi lõpulejõudmisega likvideeritakse ülalmainitud probleem. Peale ühele hädaabinumbrile 112 üleminekut on abivajajal võimalik helistada ainult ühele, kergesti meelde jäävale numbrile.
Eelpoolkirjeldatut toetab ka 2008.a Siseministeeriumi tellitud "Hädaabikõnede teenindamise rahuolu uuring", mille andmetel helistaks vaid 82% elanikkonnast tulekahju korral õigele hädaabinumbrile ning 85% küsitletutest sooviks, et riigis oleks üks ühtne hädaabinumber.
Kas ühele hädaabinumbrile 112 üleminek on järsk muutus 112-teenuses või hoopiski pideva arenguprotsessi üks osa? Häirekeskuse Sügisseminaril 2011 arutletakse järgmistel teemadel:
Päästeameti peadirektor Kalev Timberg
Siseministeerium on ettevalmistanud seaduseelnõu “Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse, päästeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tulenevalt asutuste ümberkorraldamisest“ ning nüüdseks on see jõudnud arutamisele Riigikogusse. Nimetatud seaduse jõustumine toob kaasa muutusi päästealal.
Muutused 112-teenuses
Häirekeskuse direktor JANEK LAEV
Eestis on praegu toimumas ühele hädaabinumbrile 112 ülemineku ettevalmistav protsess, mis toob kaasa väga palju organisatoorseid ja hädaabiteadete menetlemise valdkonnaga seotud muudatusi. Millised protsessid toimuvad 112-teenuse arengutes Euroopas ja kuidas mõjutab mujal maailmas toimuv Eesti arenguid.
Aastal 2014 on Eestis üks hädaabinumber
Häirekeskuse direktori asetäitja ENE HAUVMANN
Ühele hädaabinumbrile 112 ülemineku ettevalmistustööd algasid juba 2010.a. Ettekandes arutletakse selle üle, kuidas planeeritakse ettevalmistustöid, milline on ülemineku ajakava, miks üleminek just 2014.a toimub ja kuidas peaks abivajaja seni toimima.
IT-arendus - ideest teostuseni
Häirekeskuse peaspetsialist RIVO SALONG
Iga arendustegevuse elutsükkel koosneb mitmetest etappidest ja nõuab olenevalt arenduse mahust palju aega ning tööd. Ettekandja arutleb, millised on Häirekeskuse IT-valdkonna suurte arendusprojektide elutsüklid ja kuidas saavad nende protsesside kulgu mõjutada päästekorraldajad.
Kuidas liikuda paremate tulemuste suunas?
Häirekeskuse arendusosakonna juhataja EVA RINNE
Kuigi Häirekeskusel otseselt õnnetusi ära hoida pole võimalik, saab kvaliteetse 112-teenusega oluliselt vähendada tagajärgede raskust. Ettekandes arutletakse 112-teenuse kvaliteedihindamise eesmärkide ja parema kvaliteedini jõudmise teede üle.
112-teenuse tänane kvaliteet
Häirekeskuse analüüsi- ja järelevalve talituse juhataja ERIK VELLERAMM
Häirekeskuse kvaliteedihindamise süsteem käivitus käesoleva aasta alguses. Ettekanne on esimene suurem kokkuvõte kvaliteedihindamise tulemustest.
112-teenuse kvaliteedi parendamine IKT arenduste kaudu aastal 2011 ja 2012
Häirekeskuse planeerimistalituse juhataja ALINA JAKEL
112-teenuse kvaliteedi parendamiseks kaasajastab Häirekeskus pidevalt IKT lahendusi. 2011. ja 2012. aastate IKT arendused on tihedalt seotud ühele hädaabinumbrile 112 üleminekuga kaasnevate tehniliste lahendustega.
112-teenuse kvaliteedi mõjutamine läbi koolituste
Häirekeskuse peaspetsialist LUDMILLA ALLIKSAAR
Häirekeskuse 2012.a koolituskavade koostamisel arvestatakse 112-teenuse kvaliteedihindamise käigus selgunud vajakajäämisi päästekorraldajate kutseoskustes. Ettekandes arutletakse, millistele teemadele ja miks tuleb edaspidistel koolitustel enim tähelepanu pöörata.
Infoliiklus Häirekeskuses
Häirekeskuse direktor JANEK LAEV
Häirekeskus kogub abivajajalt infot, töötleb selle ja edastab abiosutajatele ehk seisab abivajaja ja abiosutaja vahel. Ettekandes arutletakse selle üle, kuidas infoliiklus mõjutab 112-teenuse toimepidevust.
Ettekandele järgeb samateemaline grupitöö, kus iga Häirekeskuse keskusel ning abi- ja infokeskusel tuleb välja pakkuda oma nägemus infoliikumisest.
09.02 16:40 Tartumaa, Tartu linn - GAASIAVARII
09.02 08:49 J?Gevamaa, J?Geva Kula - LIIKLUSÕNNETUS
08.02 13:49 Viljandimaa, Suure-Jaani Kula - LIIKLUSÕNNETUS
08.02 13:26 Parnumaa, Haademeeste Alevik - LIIKLUSÕNNETUS
07.02 08:24 Ida-Virumaa, Kohtla-Jarve linnaosa - GAASIAVARII
04.02 10:20 Laane-Virumaa, Kunda linn - LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS
03.02 18:31 Laane-Virumaa, Kunda linn - LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS
03.02 15:36 Parnumaa, Saarde Kula - TULEKAHJU
03.02 10:14 Parnumaa, Parnu linn - ÕNNETUS VEEKOGUL VŌI RAN.MEREL
02.02 20:05 J?Gevamaa, J?Geva Alevik - LIIKLUSÕNNETUS
30.01 09:57 Ida-Virumaa, J?Hvi linn - GAASIAVARII