Häirekeskuse 2010. aasta tööülesanded parendamaks
siseturvalisuse valdkonna teenust

Häirekeskuse hädaabiteenus on riigi poolt elanikkonnale suunatud siseturvalisuse valdkonna teenus, mis peab olema elanikele kättesaadav mistahes ajal ja mistahes kohas Eesti Vabariigi territooriumil ja mille edasiarendamisel lähtub Häirekeskus Siseministeeriumi valitsemisala arengukavast 2010 – 2013 ja Eesti turvalisuspoliitika põhisuundadest aastani 2015.

Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 sätestab ühe eesmärgina vähendada ohukatlusest ohu tõrjumiseni või korrarikkumise kõrvaldamiseni kuluvat aega. Selleks tuleb suurendada hädaabinumbril helistajale vastamise ja väljasõidukorralduse edastamise kiirust.

Hädaabiteenuse arendamiseks ja mainitud dokumentides seatud eesmärkide  elluviimiseks on Häirekeskus seadnud endale 2010. aastaks järgmised eesmärgid.

Häirekeskuse arendustegevus on suunatud abivajajale võimalikult kiire hädaabi korraldamisele. Üheks tegevuseks selles jadas on hädaabikõnele vastamise aja lühendamine.

2. Õnnetusteadete ajalise parameetri parendamiseks:
2.1. Projekti GIS-112 raames teostatakse 2010.a töid vastavalt projektilepingu ajakavale.

2.2. Väljasõidukorralduse saanud päästemeeskondade ja kiirabibrigaadide ning Häirekeskuse vaheline logistikat puudutav infovahetus viiakse üle ESTER raadioside võrgu vahendusel elektroonsete staatussõnumite põhiseks.

3. Õnnetusteadete menetlemise kvaliteedi parendamiseks:

3.1. Juurutatakse koostöös Sotsiaalministeeriumiga väljatöötatud meditsiinivaldkonna õnnetusteadete töötlemisega seonduvad esmaabijuhised. Juhised integreeritakse õnnetusteadete vastuvõtmise ja töötlemise juhenditega (küsimustikega) ning viiakse elektroonilisele kujule.

4. Ühisele hädaabinumbrile 112 juurdepääsu parendamiseks:

4.1. Häirekeskuse Lõuna-Eesti keskuses minnakse üle, sisemise töökorralduse muutmise kaudu, kaheastmelisele töökorraldusele.

4.2. Hädaabiteadete edastamiseks ja Häirekeskuses vastuvõtmiseks vaegkuuljatelt ühtsel hädaabinumbril 112 on väljatöötatud kaasaegsel tehnoloogial baseeruv kommunikatsioonilahendus.