Üleminek ühele hädaabinumbrile 112

Abikutsumine muutub peale üleminekut lihtsamaks

Ühele hädaabinumbrile 112 ülemineku vajaduse tingisid mitmed omavahel seotud põhjused, moodustades ühe terviku, mida võib ühe sõnaga nimetada turvatundeks. Kuigi numbrid 110 ja 112 on olnud Eestis kasutuses üle 10 aasta, on abivajajatel ikkagi raske kriitilises olukorras otsustada, milliselt numbrilt just antud sündmuse korral abi saab kutsuda. Üheks näiteks on siin liiklusõnnetused. Kui liiklusõnnetuses inimesed ei ole viga saanud, siis kiirabi ei vajata, aga kui samas õnnetuses on maha valgunud õli, siis on kindlasti vaja päästjaid. Sellised nüansid ei jää kodanikule alati meelde. Tihti on ka helistajad nii endast väljas, et nad ei suudagi kahe numbri vahel valida ja otsuseid langetada. Nii tulebki sageli tavalise plekimõlkimise teade 112-le ja raskete tagajärgedega avarii teade 110-le. Seega oleks kindlasti abikutsumine lihtsam, kui helistajad ei peaks ise kriisiolukorras valima mitme hädaabinumbri vahel. Seda seisukohta kinnitab ka Siseministeeriumi poolt tellitud „Hädaabikõnede teenindamise rahulolu uuring 2008“, kus 85% küsitletutest leidis, et politsei, päästeteenistus, kiirabi ja merepääste peaksid olema kättesaadavad ühelt telefoninumbrilt.

Ühele hädaabinumbrile ülemineku järel kiireneb abi väljasaatmine. Paljude sündmuste lahendamiseks tuleb sündmuskohale saata nii politsei, pääste kui ka kiirabi. Näiteks juba mainitud liiklusõnnetus, suuremad tulekahjud, aga ka uppumised jt õnnetused. Kui info saabub numbrile 112, siis tuleb teha neil kordadel telefonikõne juhtimiskeskusele ja selgitada, mis juhtus ja kuhu on vaja politseid. Sama toimub sellel korral, kui info saabub 110-le. Sündmustele, mille korral vajatakse mitmete erinevate abiosutajate sekkumist, väljasõidukorralduste andmine kindlasti kiireneb ja kohapealne tegutsemine muutub efektiivsemaks, kui kõik sündmuse info edastamise ja vahendamisega tegelevad inimesed töötavad ühes infoväljas ehk ühes ruumis. Nii pole vaja enam 110-le tulnud infot edastada Häirekeskuse päästekorraldajatele ja vastupidi. Seega jääb ära kahe asutuse töösaalide omavaheline infovahetus, mis „sööb“ just kiiretel minutitel lubamatult palju aega ja tähelepanu.

Ühele hädaabinumbrile 112 ülemineku ettevalmistustööd algasid juba 2010. aastal, millal Siseministeerium moodustas ülemineku ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks Ühisele hädaabinumbrile ülemineku koordinatsiooninõukogu ja töögrupi.

Koordinatsiooninõukogu koguneb Siseministeeriumis ja selle ülesandeks on koordineerida Päästeameti ja Politsei- ja Piirivalveameti tegevust ühisele hädaabinumbrile üleminekul. Teiseks ülesandeks on tagada arengukavades ja tegevuskavades vahendid ning võimalused ühisele hädaabinumbrile üleminekuks ettenähtud eesmärkide saavutamiseks.

Ühele hädaabinumbrile 112 ülemineku detailse kava koostamise ja realiseerimise eest vastutab Ühisele hädaabinumbrile 112 ülemineku töörühm, keda juhib Häirekeskuse direktor Janek Laev ning sellesse kuulub 16 liiget. Esindatud on Päästeamet, Häirekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet ja kõik neli prefektuuri, Sisekaitseakadeemia Päästekolledž ning SMIT. Töörühmas vastuvõetud otsustele antakse hinnang koordinatsiooninõukogus.

Tegevuskava on planeeritud 5 aasta peale, mille realiseerumisel koondatakse kogu vabariigis hädaabikutsete töötlemine ühe organisatsiooni alluvusse. Ühe organisatsiooni alluvusse koondamisel on kaks positiivset külge. Nii muutub hädaabikutsete töötlemine lihtsamaks ja selgemaks ning abivajajale abisaamine kiiremaks. Teiselt poolt on ka riigil kui 112-teenuse omanikul siseturvalisuse selle valdkonna jaoks üks vastutaja ja arendaja.

Häirekeskuse üleviimine Siseministeeriumi otsealluvusse

Siseministeerium valmistas ette ministeeriumi asutuste ümberkorraldamise seaduseelnõu, sealhulgas ka muudatused õigusaktides Häirekeskuse poolt osutatava teenuse ja organisatsiooni alluvussuhte ümberkorraldamiseks. Nüüdseks on seaduseelnõu “Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse, päästeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tulenevalt asutuste ümberkorraldamisest“ jõudnud Riigikogusse esimesele lugemisele. Seaduse jõustumisel saab Häirekeskusest 1. jaanuaril 2012 Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millele antakse üle praegu Päästeameti valitsemisalas oleva Häirekeskuse ülesanded. Järk-järgult saab Häirekeskus endale ka Politsei- ja Piirivalveameti prefektuuride ülesanded hädaabikõnede menetlemisel.

Päästekorraldaja on elukutse, mille omandamine toimub Sisekaitseakadeemia Päästekolledži Väike-Maarja päästekoolis. Päästekorraldajate kutseõpe baseerub riiklikul kutsestandardil. Riikliku kutsestandardi alusel täiendati 2010. aastal riiklikku õppekava, millesse lisati politsei hädaabiteadete menetlemise moodul. Õppeaeg koolis on 10 kuud ehk üks õppeaasta ning 2012.a juunis lõpetab esimene lend päästekorraldajaid, kes on koolis õppinud nõuetekohaselt menetlema nii politsei, pääste kui ja kiirabi valdkonna hädaabiteateid. Tänaseks on 20 esimest õppurit ka täiendatud õppekava alusel Väike-Maarja päästekoolis õpinguid alustanud.

Peale riikliku kutseõppekava valmimist alustas õppekavade alamtöörühm päästekorraldaja täiendkoolituse programmi väljatöötamist. Täiendkoolituse programmis on kolm moodulit – pääste, politsei ja meditsiini moodulid. Täiendkoolituse programmi alusel hakatakse õpetama praegu töötavatele Häirekeskuse töötajatele politsei hädaabikõnede ehk 110 kõnede töötlemist ning Politsei- ja Piirivalveameti Prefektuuride juhtimiskeskuste esimese astme teenistujatele pääste ja meditsiini ehk 112 kõnede töötlemist.

Päästekorraldajate täiendkoolituse programm valmib käesoleva aasta lõpuks. Lisaks valmistatakse ette ka täiendõppe läbiviimise täpsemat kava. Kuna täiendõpe viiakse läbi põhitööd katkestamata, tuleb kava hästi läbi mõelda, et inimesed saaksid pühenduda õppimisele ning samas oleksid ka hädaabikõned vastu võetud ja töödeldud. Täiendkoolituse ettevalmistustööd jõuavad lõpule käesoleva aasta lõpuks, et 2012 aastast saaks alustada juba koolitusega.

Ühele hädaabinumbrile 112 üleminek toimub 2014.a lõpuks ehk siis kui on valminud kõigis neljas regioonis (lõuna, põhi, ida, lääs) hädaabinumbrile 112 saabuvate kutsete menetlemiseks uued töökeskkonnad. Esimesena valmib uus töökeskkond Jõhvis, kuhu tuleb Eestis esimene spetsiaalselt hädaabikõnede menetlemiseks ehitatud töösaal ning ruumidele esitatavad nõuded on uued ka ehitajate jaoks. Seetõttu jälgivad nii Häirekeskus kui ka Siseministeerium pidevalt, et töökeskkonnale esitatavad nõuded korralikult täidetud saaks. 2012.a alustavad hädaabinumbrite 110 ja 112 menetlejad tööd Jõhvi politsei ja pääste ühishoones paiknevates Häirekeskuse ruumides.

Järgmisena valmivad uued ühised töökeskkonnad hädaabinumbrite 110 ja 112 menetlejatele Tallinnas ja Tartus 2013.aastal ning viimasena 2014. aastal Pärnus. 

Ühele hädaabinumbrile 112 ülemineku tegevused jätkuvad vastavalt tegevuskavale.

Loe infot Ühele hädaabinumbrile 112 ülemineku infopäevast SIIT