2010.a augustitorm tõstis 112 kõneliiklust hüppeliselt

8. august 2010.a oli ilus ja väga soe pühapäev nagu enamik sellesuviseid päevi. Inimesed nautisid nädalavahetust ja suve igaüks omal moel ning olid õnnelikud erakordselt sooja ilma jätkumisest. Keegi ei aimanud, et nädalalõpu sündmused pole veel lõppenud ja  tulemas on veel üks külaline!

Ja siis äkki, umbes 18.30 paiku jõudis kurjakuulutav äikesemaru Võru-, Valga-, Viljandimaa piirilõigul Eestisse ja kulges kiirelt põhja poole. Tuule puhangud äikesepilve all olid Lõuna-Eestis 25-26 m/s ja seda sisemaal! Kuid äikesetorm mitte ei kaotanud üle Eesti liikudes oma purustusjõudu, vaid kogus seda päikese poolt kuumaks köetud maapinnalt veelgi juurde.

Enne kella 20.00 oli torm jõudnud juba Lääne-Virumaale ja paisutanud tuulepuhangud 36 m/s ning liikus ikka edasi mere poole. Nagu aimates, et peagi ootab ees lage veteväli, kus pole millegi kallal jõudu rakendada ning kus pole kedagi aplodeerimas, korraldas oma oskuste paraadi ära Väike-Maarja kandis. Torm niitis hetkede jooksul maha kirikutorni, suured pargipuud ja kilomeetrite pikkuselt metsa. Jättis palud inimesed ilma elektri ja sideta ning lõikas tuulemurruga muust maailmast ära mitmeid külasid. Ja natuke peale kella üheksat õhtul oli torm juba suundunud põhjarannikult merele.

Veidi rohkem kui kahe tunniga üle Eesti sööstnud orkaan oli harva esinev äikesetorm, mida USAs kutsutakse ,,derecho’’, mis hispaania keeles tähendab sirgjoonelist. Sellisele äikeseliinile on iseloomulik kiire liikumine ning märkimisväärsed kahjustused, mida tekitab äikeste tagalas maapinnale sööstev külmem õhk. Tromb ehk keeristorm esines  äikeseliini otstes. Sarnane äikesetorm liikus üle Lääne-Eesti 2002. aasta 4. juulil.

Äikesetorm jättis oma suure ja põhjaliku töö tulemused maha nii Lõuna-Eesti maakondadesse, Tartumaale ja juba mainitud Virumaale. Abikäte suur vajadus tekkis seetõttu poolel Eestimaast väga lühikese aja jooksul korraga ning hädaabinumbri 112 kõnekoormus tõusis tormi liikumiskiiruse ja purustusjõu suurenemisega samas tempos.

8. augustil tõusis Häirekeskuse kõneliiklus mõnedel tormitundidel võrreldes tavaolukorraga hüppeliselt. Kogu selle päeva kõneliikluseks oli üle 10 tuhande kõne, mis on tavalise pühapäevaga võrreldes ligi kolmekordne tõus.

Häirekeskus reageeris tormiinfole kiiresti ja tõstis hädaabikõnedele vastamise võimekust maksimaalse võimaliku koosseisuni. Häirekeskuse tehnilised seadmed pidasid tormikatsumustele vastu. Kõnede ülevoolusüsteem töötas kenasti ja Lõuna-Eestist tulnud kõnekoormuse tõusu suutsid teised keskused vastu võtta. Kuid tormi liikudes põhja suunas tuli üheaegselt hädaabinumbrile nii suur hulk kõnesid, et lühiajaliselt muutus 112 kättesaamatuks. Kõigi nelja keskuse päästekorraldajad olid korraga hõivatud kõnedele vastamisega. Kõnede ülevoolusüsteem, mis 2008.a novembritormi kõnede vastuvõtmisega aitas toime tulla, kergendas kindlasti abivajajate liinilepääsemist, kuid ei suutnud tagada kõigi hädaabikõnede kohest teenindamist.  

Häirekeskus tegutseb selles suunas, et tavapärasest oluliselt suurema kõnekoormusega edaspidi edukamalt toime tulla. Kui jõutakse lõpuni numbrite 112 ja 110 ühendamise protsessiga, siis on sellise äkilise äikesetormi ajal hädaabinumbrile vastamise võimekus  juba tunduvalt suurem.

Häirekeskus vabandab nende abivajajate ees, kes koheselt hädaabinumbriga ühendust ei saanud ja tänab 110-le helistajaid. Suur kummardus kõigile abistajatele, kes aitasid inimestel raskest olukorrast välja tulla.