Otsi
Asutused | Valdkonnad | Teenistusinfo | Veel
h2irekeskuse_logo.jpg

Häirekeskus

Harvaesinev aprilli- ja loodetorm Ingo 2011

Aprillitorme ja eriti just loodetorme aprilli kuus liigub meil harva ja viimane räsis Eestit 30 aastat tagasi, mil 1981.a 14.aprilli loodetormiga küündisid Sõrves tuuleiilid 30 m/s ja Vilsandil 28 m/s. Seetõttu ei osanud paljud asutused ka väga täpselt prognoosida tormi mõju meie igapäevaelule. Kõige rohkem ja täpsemalt aitas Häirekeskusel seda mõju prognoosida EMHI. Tuhat tänu EMHI sünoptikutele ja Merike Merilainile.

EMHI eelinfo põhjal hindas Häirekeskus 7. aprilli 2011 hommikul Eestisse jõudva tormi Ingoga seotud riske ja jõudis järeldusele, et töösaalidesse tuleb tuua lisatööjõudu ja seeläbi tugevdada 112 kõnedele vastamise võimekust.

Tormi tegemised

7. aprilli hommikul langes õhurõhk kiiresti ja päeval sadas kõikjal Eestis tugevat vihma. Näiteks hommikul sadas Ristnas tunniga maha 3 mm sademeid, mis oli EMHI hinnangul päris korralik hulk. Tuul hakkas alates Lääne-Eestist lõuna paiku tugevnema ja puhus loodest. Eriti tugevaks läks see õhtul alates 17-18-st. Tuul oli tugev just Lääne- ja Loode - Eestis ning kõige tugevamad tuuleiilid räsisid Lääne-Eesti saari. Alates õhtust kuni üle kesköö olid tuulepuhangud Lääne- ja Loode-Eestis 23-25 m/s ja saartel 25-28 m/s. Tuule tugevnedes hakkas õhtul ja öösel sadama üle Eesti lörtsi ja see tekitas eriti Ida-Eestisse libedust. Mandrile tugevat tormituult ei tulnud.

Kuna sadas praktiliselt terve päeva, siis sulas vihmaga koos ka lumi ja EMHI prognoosis järsku veetõusu jõgedes, järvedes, kraavides... ja üleujutuste levikut. Õhurõhu langus ja sadu kergitasid jõgedel, järvedel, merel jääd ja see muutus iga tunniga ohtlikumaks. Tugevnev tuul andis sellele veel ohtu juurde ja see võis muutuda eriti ohtlikuks neile kalameestele, kes hommikul jääle läksid. EMHI üleujutuste prognoos oli õige. Pärnu jõe ääres Sindi linnas sattus tormiööl rüsijää ja veetaseme tõusu tõttu ohtu 5 majapidamist ja elanikke tuli öösel tekkinud ohtudest hoiatada. Järgnevatel päevadel üleujutuse piirkond laienes veelgi, sest rüsijää ummistas jõesängi ca 14 km pikkuselt.

Kuivastu.jpgLoodetuul räsis jääd ka merel ja tekitas rannikule suuri jääkuhilaid. Näiteks Kuivastu sadamasse kuhjas loodetuul 6-7 m kõrguse rüsijää kuhilad, mis matsid enda alla sadama põhjapoolse osa ja olid kõrgemad kui kai ääres seisnud praam. Kunagi varem pole Kuivastu sadama kail rüsijää nii kaugele ja nii suures koguses tunginud. Õnneks ei purustanud seekordne rüsijää rannikul maju ja ei toonud kaasa ohvreid.

Kõige tõsisemalt räsis loodetorm Saaremaad, kus langetas puid, murdis elektri- ja telefoniposte ning lõhkus majakatuseid. Saaremaa päästjatel ja elektrikutel olid käed tööd täis terve neljapäevase pealelõuna ja reedese öö. Õnneks ei saanud neis lõhkumistes inimesed kannatada.

Tormi Ingo tegemised häirisid ka naaberriikide elanike elu. Nii anti Lõuna-Rootsile ja Stockholmi ümbrusele kogu neljapäevaks, 7. aprilliks tõsine tormihoiatus - I klass, mis tähendas, et torm võib häirida tugevalt elutegevust. Lätlased ütlesid, et tormituule iilid paisusid rannikul 25-29m/s ning soomlased andsid hoiatuse Läänemere Põhja ossa (meie saared) keskmiseks tuuleks 23 m/s, mis tähendas puhanuid kuni 30 m/s.

Häirekeskuse valmisolek

Kuigi viimase 30 aasta tõsiseima aprillitormi Ingo raskuskese oli Lääne-Eestis ja eriti just saartel, siis tõstis Häirekeskus kõigi keskuste valmisolekut, et olla valmis võimalikult hästi abistama selle piirkonna elanikke tormikahjudega toimetulekul.

Häirekeskus tänab kõiki koostööpartnereid, kes oma ennetavate sõnumitega ja reaalsete tegudega aitasid inimestel paremini tormiga toime tulla. Ja veelgi suurem tänu inimestele, kes kõiki tormihoiatusi tõsiselt võtsid.

Häirekeskus palub tormi ajal hättasattunutel jagada meiega oma abi otsimise kogemusi ja edastada need e-posti aadressile

Tuhat tänu!


Raua 2, 10124 Tallinn | Tel. 6282000 | 5222292 | Faks 6282099 | | Webmail | Intranet | PÄÄSTEAMET