KKK

1. Milline õigusakt kohustab paigaldama suitsuandurit?
Vabariigi Valitsuse määrus 27.10.2004 nr. 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“.
Miinimumnõue on, et iga elamu või korteri vähemalt ühte ruumi peab olema paigaldatud autonoomne suitsuandur.

2. Kust saab endale soetada suitsuanduri?
Suitsuandureid müüvad kõik ohutusvahenditega kauplevad firmad ning suuremad ehitusmaterjalide poed ning kaubanduskeskused, samuti Eesti Posti postkontorid üle Eesti.

3. Kui palju suitsuandur maksab?
Kaubandusvõrgus on saadaval mitut erinevat tüüpi ja erinevas hinnaklassis suitsuandureid. Tavaline suitsuandur maksab orienteeruvalt 100 krooni ringis.

4. Kes võib paigaldada suitsuandurit?
Igaüks ise. Suitsuanduri paigaldamine on lihtne, selleks tuleb järgida pakendil olevaid tootja juhiseid. Vajadusel võib appi kutsuda naabri/tuttava või paluda seda teha päästespetsialistil kodukülastuse käigus.

5. Kas kodukülastuse eest peab maksma?
Kodukülastuse teostab päästespetsialist tasuta. Selleks tuleb registreerida päästeala infotelefonil 1524.

6. Millistesse ruumidesse on õige suitsuandur paigaldada?
Magamistuppa või sinna viivasse koridori ning elutuppa. Töökorras suitsuandur muudab kodu oluliselt turvalisemaks. Seega – mida rohkem andureid, seda kindlam.

7. Kuhu paigaldada suitsuandur?
Toa lakke, seinast vähemalt 50 cm kaugusele ja eemale laevalgustist.

8. Kas korterelamu ühistrepikodadesse ja keldritesse peab paigaldama suitsuandurid?
Ei pea, aga võimalusel võiks paigaldada. Töökorras suitsuandur muudab kodu oluliselt turvalisemaks. Seega – mida rohkem andureid, seda kindlam.

9. Miks suitsuandur teatud ajavahemike järel vilgub?
See näitab suitsuanduri töökorras olekut.

10. Kas on võimalik kuidagi kontrollida suitsuanduri töökorras olekut?
Jah, vajutades kontrollnuppu ja hoides seda all 3-5 sekundi jooksul. Suitsuanduri töökorras olekut tõestab seejärel kõlav häiresignaal.

11. Miks suitsuandur aeg-ajalt piiksub?
Sellise märguande peale tuleb andurisse paigaldada uus patarei.

12. Mis põhjustab suitsuanduri valehäireid?
Enamasti on probleemiks suitsuanduri asukoht. Näiteks võivad valehäiret põhjustada toiduvalmistamisel eralduvad aurud köögis ja selle läheduses - seega ei tohiks andur asuda köögile liiga lähedal. Suitsuanduri paigaldamiseks tuleb järgida tootja juhiseid ja sageli lahendab koha vahetus ka tülika probleemi. Valehäired võivad aga olla põhjustatud ka rikkest suitsuanduris ning anda märku, et seade vajab remonti.

13. Kas suitsuandur vajab hooldust?
Jah, korra mõne kuu järel puhastada andurit tolmust (tolmuimeja pehme harjaga), igal nädalal kontrollida anduri töökorras olekut ning vajadusel vahetada patareid.

14. Kui palju kulub tulekahju puhkemisel aega suitsuanduri tööle rakendumiseks?
Alla ühe minuti.

15. Kellel on õigus kontrollida suitsuanduri olemasolu eluruumis?
Suitsuanduri kontrollimise õigus on: Ehitusseaduse alusel Tehnilise Järelevalve Ameti ametnikel ning Päästeseaduse alusel päästekeskuse ametnikel. Mõlemal juhul peab olema kaasas töötõend, väärteomenetluse alustamise korral menetluspädevuse tunnistus ning neile peab olema antud asutuse juhi käskkirjaga riikliku järelevalve pädevus.

16. Milline peab olema miinimumkaugus ehitistest, kus tohib teha lõket?
Mistahes hoonest ja põlevmaterjalist 15 meetrit ja tuleohtlikul ajal metsast 20 meetrit.

17. Kas lõkke tegemiseks peab päästeasutusest luba küsima?

Ei pea. Aga kohaliku päästeasutusega tuleb kindlasti kooskõlastada avaliku lõkke ning suurema kui kolmemeetrise diameetriga lõkke tegemine.

18. Missugused on peamised tuleohutusnõuded lõkete tegemisel?
Lõkke võib teha mineraalsele pinnasele (muld, liiv, savi, ...) ning tuleb ka ümbritseda mittesüttiva pinnasega. Samuti peab jälgima, et lõkkest lenduda võivatest sädemetest ei tekiks kulupõleng ning ei süttiks hoone. Lõket tohib teha ehitistest (majad, kuurid jne.) ja põlevmaterjali hoiukohtadest (puuriidad, lauavirnad jne.) vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast 20 meetri kaugusel. Põlevat lõket ei tohi hetkekski jätta järelevalveta ning käeulatusse tuleb varuda kaks 6-kg tulekustutit, mida võivad asendada veeämbrid (vähemalt 20 l vett). Lõket võib teha tuulevaikse ilmaga või nõrga tuulega (kuni 5,4 m/s), arvestades ka tuule suunda. Peale põletamist tuleb lõkkease uuesti süttimise vältimiseks hoolikalt kustutada.
Lõkete tegemisel tuleb kindlasti järgida ka kohaliku omavalitsuse õigusakte, näit. on mõnedes linnades jt. tiheasustustes lõkete tegemine täiesti keelatud, mõnel pool võib seda teha 1. maini jne.

19. Milline peab olema miinimumkaugus ehitistest, kus tohib grillida?

Grilli ohutu kaugus hoonest sõltub seadme kasutusjuhendist ja sellest, millist kütust kasutatakse. Kui sütt tehakse puudest või muust lahtise leegiga põlevast materjalist, olgu grill hoonetest või metsast viie meetri kaugusel. Kui kasutatakse valmis grillsütt, piisab paarist meetrist.

20. Kas rõdul tohib grillida?
Ei tohi, kui tuleohutusnõuded ei ole täidetud.

21. Kuidas saan ära anda lõhkeainet?
Pommiohust, lõhkeaine ja lahingumoona leiust teavita Häirekeskust telefonil 112.

22. Mida teha katkise kraadiklaasiga ning kraadiklaasist välja voolanud elavhõbedaga?
Laialivalgunud elavhõbe tuleks võimalikult kiiresti kokku korjata kas kühvli, süstla, pipeti või lillaveega immutatud vatitupsude abil. Harja kasutamine ei ole soovitatav, sest sellega on raske elavhõbeda tilgakesi kühvlile pühkida ning harjaga kokku puutudes lagunevad tilgad väiksemateks. Kogutud elavhõbedat ei tohi visata prügikasti, vaid panna anumasse ning sulgeda. Kokkukogutud ainet hoida temperatuuril alla +20˚C. Ohtlikud jäätmed tuleb võimalikult kiiresti üle anda kohaliku omavalitsuse ohtlike jäätmete kogumispunkti. Need asuvad tavaliselt ka suuremate bensiinijaamade juures. Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt on tasuta. Suurema elavhõbedareostuse või elavhõbeda allaneelamise korral helistada hädaabinumbril 112. Täpsem info