Ujulas, basseinis, vannis:

- ära jäta lapsi, sõltumata vanusest, järelevalveta;
- suvelaagrites ja üldkasutatavates ujulates peab veeohutuse tagama vetelpäästja;
- tea, kust kutsuda abi või kus asub telefon, et kutsuda abi hädaabitelefonil 112.

Veepargis:

- ära jäta lapsi, sõltumata vanusest, järelevalveta;
- enne veepargi külastust veendu, et ujumisala valvab vetelpäästja (veeparkides on omad spetsiifilised ohud);
- ära sisene vette ennem, kui oled veendunud, et kõiki veepargi ja vetelpäästjate poolt esitatud ohutusnõudeid järgitakse;
- ära karda esitada küsimusi (arvesta, et erinevate atraktsioonide juures kehtivad erinevad ohutusnõuded ning vee sügavus võib varieeruda, liumägedel kasuta õiget asendit, laskudes alati selili ja jalad ees);
- tea, kust kutsuda abi või kus asub telefon, et kutsuda abi hädaabitelefonil 112.

Looduslikud veekogud:

- looduslik veekogu erineb tavapärasest tehisveekogust (basseinid jne);
- värvuselt tume või tundmatu;
- madal või sügav vesi;
- puudub ohutust tagav personal või vetelpäästjad;
- enne vetteminekut “tundmatus” kohas kontrolli alati olukorda vees – arvestada tuleb vee voolu ja hoovuseid, üleujutusi, meres murdlaineid; tuleb hoiduda piirkondadest, kus vesi “kukub”; vältida tuleb veesolekut enne ja peale veetammi;
- arvesta võimalike veealuste objektidega – vette sisene alati kaldast ettevaatlikult jalad ees (ära kunagi hüppa pea ega jalad ees);
- tea, et vee temperatuur võib olla muutlik ning veekogus võib olla veekasvusid;
- ära jäta lapsi, sõltumata vanusest, järelevalveta;
- tea, kust kutsuda abi või kus asub telefon, et kutsuda abi hädaabitelefonil 112.

Avalikus supelrannas:

- ära jäta lapsi, sõltumata vanusest, järelevalveta;
- turvalisuse suurendamiseks tegutseb vetelpääste;
- vetelpääste olemasolu ei kõrvalda potentsiaalseid ohte.

Olukord vees on tähistatud signaallippudega:

- punane lipp – ujumine keelatud – ujumine on ohtlik kõigile, veekogu on tormine, suured lained, vesi on külm, muu oht;
- kollane lipp – ujumine on ohutu vaid kogenutele – olukord vees on muutlik, lapsed, vanurid või nõrgad ujujad võivad sellises muutlikus olukorras mitte toime tulla;
- roheline lipp – ujuda võivad kõik;
- veekogu põhi on pidevalt kontrollitud;
- ujumistsoon ja ohtlikud kohad on tähistatud;
- inimesi on rohkem: suureneb võimalus õnnetust märgata;
- tea, kust kutsuda abi või kus asub telefon kutsumaks abi hädaabitelefonil 112.

Ujumiskoha tähistamine:

-  viibides organiseeritult (nt suvelaagris) veekogu ääres on turvalisuse suurendamiseks vajalik ujumiskoha piiride tähistamine;
- organiseeritult veekogu ääres viibimine nõuab kogu personalil vetelpääste elementaarkoolituse olemasolu ja vetelpäästja koolituse olemasolu osadel personali liikmetelt sõltuvalt laste arvust;
-  ujumiskoht tähistus peab olema pidev või sõltuvalt olukorrast improviseeritud;
- pidev tähistus – märkepoidega tähistada alates 0,7 m sügavuselt ja vettemineku piirkonna laiuselt;
- improviseeritud tähistus – ujumispiirkonna nurgad ning vettemineku piirkonna laius tähistada võimalusel märkepoidega või personaliga.

Vali ujumiseks sobiv veetemperatuur

Soovitav veetemperatuur ujumiseks on üle 18ºC. Väldi pikaajalist külmas vees viibimist (alajahtumise oht).


TURVALISUS VEEGA SEOTUD ÜRITUSTEL

Ujumisel:

- ära jäta lapsi, sõltumata vanusest, järelevalveta;
- ära mine kunagi ujuma üksinda, kui lähed vette, ütle seda oma kaaslasele;
- ära uju ülekuumenenult;
- ära uju täis kõhuga;
- järgi kõiki ohutusnõudeid, personali ja vetelpäästjate korraldusi;
- vette ära hüppa vaid mine rahulikult;
- uju tähistatud, kontrollitud ja valvatud ujumispiirkonnas;
- uju piki kallast või kalda poole ja sellisel sügavusel, et jalad ulatuvad põhja;
- tundes väsimust, tule viivitamatult veest välja;
- tundes külma, tule viivitamatult veest välja;
- ära mängi kunagi uppumist;
- ära võistle hinge kinnipidamises ega vee all ujumises;
- ära suru ega tõmba kedagi vee alla.

Basseinides, sildadel ja kaidel:

- ära jäta lapsi, sõltumata vanusest, järelevalveta;
- järgi kõiki ohutusnõudeid, personali ja vetelpäästjate korraldusi;
- ära jookse, tõukle ega proovi kedagi vette lükata;
- ära hüppa vette pea või jalad ees selleks mitte ettenähtud kohas või sügavusel;
- ära uju sildade, kaide, purrete jms alla;
- sillad ei ole mõeldud hüppetornideks.

Hüppetornist hüppamisel:

- ära jäta lapsi, sõltumata vanusest, järelevalveta;
- järgi kõiki ohutusnõudeid, personali ja vetelpäästjate korraldusi;
- ära jookse, tõukle ja proovi kedagi vette lükata;
- ära hüppa vette pea ees;
- kui vetelpäästjat pole, veendu enne hüppamist, et kedagi ei ole vees torni all;
- vees uju kohe pinnale ja torni alt ära.

Paadisõidul:

- ära jäta lapsi, sõltumata vanusest, järelevalveta;
- veekogul viibides järgi kohalikke seadusi;
- veendu, et kogu päästevarustus on pardal ja töökorras ning päästevestid paadisolijatel seljas;
- paati sisenedes või paadist väljudes liigu paadi keskosas;
- paadis viibitakse istudes;
- ära kiiguta paati, tõukle ega proovi kedagi vette lükata;
- kui on vajadus vahetada kohti, siis liigub üks inimene korraga;
- koonda raskuskese paadi keskele ja hoia paat tasakaalus.

Kalastamisel:

- ära jäta lapsi, sõltumata vanusest, järelevalveta;
- kanna ilmastikule vastavat riietust;
- kanna päästevesti;
- vaata, kuhu sa astud järgmise sammu.


TEGUTSEMINE VEEÕNNETUSE KORRAL


Enesepäästmiseks:

- hüüa appi
- püüa mitte sattuda paanikasse – ole rahulik ja ära rabele;
- vaata ringi ujuvate esemete järele;
- proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes;
- riided ja isegi saapad võivad sul aidata hõljuda veepinnal;
- kui kallas on lähedal, uju kaldale.

Paadist vette kukkumisel:

- hüüa appi ja püüa mitte sattuda paanikasse;
- proovi ronida paati ahtrist;
- hoia kinni paadi reelingust, samal ajal kui teine kaldale sõuab;
- kui paat läheb ümber, hoia paadist kinni või roni sellele.

Teiste abistamine

Sa võid osata põhivõtteid õnnetusse sattunud inimese päästmiseks veest, kuid ära unusta – sinu enda turvalisus ennekõike. Kui tekib väikseimgi kahtlus, et sa ei suuda abistada, kutsu professionaalne abi.

Õnnetuse äratundmine

Õpi tundma märke õnnetuse äratundmiseks:

- pane tähele kõike ebatavalist;
- on kahte tüüpi hädaolukordi vees: väsinud ujuja ja uppumine;
- väsinud ujuja suudab püsida veepinnal ja hingata ning hüüda appi;
- väsinud ujuja edasiliikumise võime on null või nullilähedane;
- väsinud ujuja võib uppuda, kui teda ei abistata;
- uppuja ei hüüa appi, ta kulutab energia oma pea ülalpool veepinda hoidmiseks;
- aktiivne uppuja teeb kätega üles-alla liigutusi veepinnal püsimiseks, tema keha on vertikaalasendis ja ta ei hüüa appi;
- passiivne uppuja ei liiguta, ta hõljub nägu alaspidi vahetult veepinna all või põhjas.

Õnnetusele reageerimisel:

- kui oled märganud õnnetust, pead otsustama, mida ja kuidas teha;
- otsusta, mida peaksid tegema, ära karda tegutseda ainult sellepärast, et pelgad ümbritsevaid inimesi, kannatanu on sulle tundmatu või õnnetuse enese pärast, sest kardad midagi valesti teha;
- kui oled otsustanud tegutseda, ära ülehinda oma võimeid.

Abi kutsumisel:

- ära karda kutsuda abi;
- tea, kust ja keda appi kutsuda;
- kui kardad ise tegutseda, juhi kellegi tähelepanu toimuvale;
- basseinis, veepargis ja avalikus supelrannas kutsu vetelpäästjad või saada keegi teine seda tegema;
- kui abivajaja on vees – abista teda ja alles siis kutsu abi või saada kedagi samaaegselt abi järele või vastupidi.


Kannatanu abistamisel kaldalt:

- ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vms, basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas;
- heida pikali basseini äärele või kaile kõhuli ja ulatada abivajajale käsi;
- kui abivajaja on “käeulatuse” kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi, näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms. ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale;
- kui ei ole päästevahendeid, viska ükskõik milline ujuv ese.

Kannatanu abistamisel vees:

- abista kannatanut vees, kui see on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja;
- ära mine vette kui vool, hoovus ja pehme põhi teevad kannatanu vedamise raskeks;
- jäta kannatanu ja enda vahele mingisugunegi ujuv-vahend;
- kui kannatanu on saanud ujuv-vahendist kinni, vea teda;
- kui kannatanu on teadvuseta, keera ta selili ja vea ta kaldale või basseini madalasse otsa;
- kui kannatanu on madalas vees, jalad põhjas ning suudab seista, aseta kannatanu üks käsi ümber oma kaela ja üle õla, haara risti tema käelabast ning aita ta veest välja;
- kui kannatanu on teadvuseta või väga raske, tuleb ta veest välja “lohistada” (seisa tema taha, haara kaenlaalustest, toetades samas ta pea käsivartele);
- kui kannatanu libiseb ära, lukusta oma käed tema rinnal ning „lohista” ta kaldale.