Uudistevoog http://www.rescue.ee et Wed, 01 Feb 2012 00:00:00 +0200 40507 <![CDATA[Kannatanu suri haiglas vigastustesse]]> 2012-02-01 2012-02-01 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 14. jaanuari varahommikul toimus Narvas põleng, mille käigus sai vigastusi vanem naisterahvas. Hospitaliseeritud kannatanu suri 29. jaanuaril haiglas.]]> 14. jaanuari varahommikul toimus Narvas põleng, mille käigus sai vigastusi vanem naisterahvas. Hospitaliseeritud kannatanu suri 29. jaanuaril haiglas.

Päästjad reageerisid ühes Narva ühiselamus käivitunud automaatsele tulekahjusignalisatsioonile. Sündmuskohale jõudes selgus, et ühes toas põles prügikast. Ruumist toodi välja kaks inimest, kes anti päästjate poolt kiirabi hoole alla. Haiglasse viidud naisterahvas suri kaks nädalat hiljem.
Tulekahju tekkepõhjuseks oli hooletu suitsetamine.]]> Wed, 01 Feb 2012 00:00:00 +0200 40491 <![CDATA[Päästeamet hoiatab: liigne kütmine võib põhjustada tulekahju]]> 2012-01-30 2012-01-30 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 Alanud nädalal on ilmajaama andmetel oodata tugevat pakast. Soovitame kütta mõõdukalt ja jälgida, et elektrisüsteeme üle ei koormataks. Möödunud aastal sai  küttekolletest alguse  255 tulekahju. ]]> Alanud nädalal on ilmajaama andmetel oodata tugevat pakast. Soovitame kütta mõõdukalt ja jälgida, et elektrisüsteeme üle ei koormataks. Möödunud aastal sai  küttekolletest alguse  255 tulekahju.

Igal talvel on inimesed külma ilmaga liigse kütmisega või küttekollete järelevalveta jätmisega tuleõnnetusi põhjustanud.  Puu- või muu tahkekütusega kütmisel tuleb kütta mõõdukalt ühe ahjutäie kaupa kaks kuni kolm korda päevas. Siibri võib sulgeda alles peale leegi kustumist. Samuti ei tohi elektriliste küttekehade kasutamisega elektrisüsteemi üle koormata.Talvel põhjustavad inimesed tulekahjusid ka külmunud torusid leeklambiga soojendades.  Jäätunud torud on võimalik ohutult üles soojendada näiteks soojakaabliga. Torustike külmumise vältimiseks tuleb need katta lisaisolatsiooniga. Vältimaks võõraste isikute poolt keldris või kuuris tehtud lahtisest tulest algavat põlengut, tuleks elaniketa hoonete uksed lukustada ja sulgeda ka muud juurdepääsuteed. EMHI teatel võib alanud nädala keskpaigast temperatuur langeda kuni 32 külmakraadini. Tuleohutusalaseid nõuandeid saab päästeala  infotelefonilt 1524. 
]]> Mon, 30 Jan 2012 00:00:00 +0200 40403 <![CDATA[Asenduskodude lapsed õpivad tuleohutust]]> 2012-01-16 2012-01-16 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 Sel nädalal alustavad päästespetsialistid Eesti asendus- ja turvakodude lastele tuleohutusalaste teadmiste ja oskuste jagamist. Lastele ja asenduskodu personalile räägitakse, kuidas tulekahju alguse saab ja areneb ning mida teha, kui tulekahju on juba puhkenud. Lapsed harjutavad hädaabinumbril 112 helistamist ning tutvuvad esmaste tulekustutusvahenditega. ]]> Sel nädalal alustavad päästespetsialistid Eesti asendus- ja turvakodude lastele tuleohutusalaste teadmiste ja oskuste jagamist. Lastele ja asenduskodu personalile räägitakse, kuidas tulekahju alguse saab ja areneb ning mida teha, kui tulekahju on juba puhkenud. Lapsed harjutavad hädaabinumbril 112 helistamist ning tutvuvad esmaste tulekustutusvahenditega.

Päästespetsialistid juhivad laste tähelepanu kergesti süttivatele materjalidele, räägivad  lahtise tule ohtudest ning sellest, kuidas töötab suitsuandur ja kuhu see paigaldada. Tuleohutusalased raamatud, õppefilmid, multikad, värviraamatud ja ülesannete vihikud, mis asenduskodudele jagatakse, aitavad lastel hiljem õpitut meelde tuletada ning kinnistada.       "Asenduskodud on hea koht, kus õpetada lastele ja noortele käitumist just nende koduses keskkonnas, et nad tunneksid riske, oskaksid ohu korral tegutseda ja arvestada oma teiste pereliikmetega," leiab projekti koordineeriv päästespetsialist Kairet Kõljalg.Koolitused toimuvad kõigis asendus- ning turvakodudes üle Eesti, teadmisi saab ligi 1200 last. Õppetunnid toimuvad 18. jaanuarist kuni 23. veebruarini.Esimene koolitus toimub Järvamaal Oisu perelastekodus kolmapäeval, 18. jaanuaril algusega kell 15:30. Asenduskodus elavate laste õpetamise idee pärineb SEB Heategevusfondilt, kes toetab ka projekti ellu viimist. SEB Heategevusfondi eesmärk on toetada asendus- ja turvakodudes viibivate laste toimetulekut iseseisvas elus. "Enamjaolt on need lapsed pärit riskikäitumisega peredest, kus puudub lapsevanema positiivne eeskuju. Seepärast algatasime ennetusprojekti, mis aitab vähendada laste riskikäitumist," sõnas SEB Heategevusfondi projektijuht Kati Käpp.
]]> Mon, 16 Jan 2012 00:00:00 +0200 40401 <![CDATA[Narvas hukkus tulekahjus inimene]]> 2012-01-16 2012-01-16 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 Häirekeskus sai teate tulekahjust, Ida-Virumaal Narvas, 26. juuli tänava kortermajas, 15. jaanuaril kell 17.25. Sündmuskohale sõitsid kolm päästeautot Narva päästekomandodest, operatiivkorrapidaja ja kiirabiauto. Kustutustööde käigus leiti hukkunud meesterahvas.]]> Häirekeskus sai teate tulekahjust, Ida-Virumaal Narvas, 26. juuli tänava kortermajas, 15. jaanuaril kell 17.25. Sündmuskohale sõitsid kolm päästeautot Narva päästekomandodest, operatiivkorrapidaja ja kiirabiauto. Kustutustööde käigus leiti hukkunud meesterahvas.

Päästjate sündmuskohale jõudes selgus, et üheksakorruselise korterelamu viiendal korrusel asuv korter oli suitsu täis. Päästetööde käigus leidsid päästjad toast hukkunud meesterahva. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel. Korteris puudus suitsuandur.
]]> Mon, 16 Jan 2012 00:00:00 +0200 40364 <![CDATA[Veekogudele tekkinud jää ei kanna veel inimest]]> 2012-01-10 2012-01-10 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 Vahelduvad sulailmad ei ole veekogusid piisavalt turvaliselt jäätanud, paksem ja turvalisem jää tekib alles pärast mitmenädalast külma ilma. Praegune veekogudele tekkinud jää inimesi ei kanna ning sellele minek on eluohtlik. Jääst läbi vajumisel inimene upub vaatamata ujumisoskusele, sest külm vesi halvab tegevusvõime mõne minutiga. ]]> Vahelduvad sulailmad ei ole veekogusid piisavalt turvaliselt jäätanud, paksem ja turvalisem jää tekib alles pärast mitmenädalast külma ilma. Praegune veekogudele tekkinud jää inimesi ei kanna ning sellele minek on eluohtlik. Jääst läbi vajumisel inimene upub vaatamata ujumisoskusele, sest külm vesi halvab tegevusvõime mõne minutiga.

Päästeamet palub lapsevanematel mitte jätta lapsi veekogude läheduses järelevalveta ja selgitada neile jääle mineku riske. Selle aasta esimestel päevadel on lapsed juba mitmel korral hapra jääga veekogudel ohtlikesse situatsioonidesse sattunud. Tallinnas Kadriorus vajus poiss läbi õhukese jää tiiki, kuid pääses kõrvalseisjate abiga veekogust välja. Alati ei pruugi kõrvalseisjaid olla, seetõttu ei tohiks lapsevanem väikelast veekogu läheduses hetkeksi järelevalveta jätta. Suurematele lastele tuleks selgitada, millised ohud valitsevad veekogudel liikudes ning kuidas vette kukkumisel käituda.Kalameestel soovitab Päästeamet samuti reaalselt hinnata õrna jääga seotud ohtusid ning mitte minna veekogule enne, kui jää on turvalise paksusega. Ühtlasi soovitame jääle minnes kaasa võtta jäänaasklid, vile või helisignaal ja päästenöör, et tagada võimaliku õnnetuse korral eluga pääsemine. Tuleb arvestada ka seda, et jääkate, mis ühte inimest kannab, võib suurema seltskonna puhul puruneda.
]]> Tue, 10 Jan 2012 00:00:00 +0200 40337 <![CDATA[Harjumaal puhkenud tulekahjus hukkus inimene]]> 2012-01-08 2012-01-08 00:00:00 0000-00-00 00:00:00
Päästjate saabudes põles ühekorruseline puitelumaja, mõõtmetega 7x4 meetrit, lahtise leegiga. Tulekustutustööde käigus leiti hoonest hukkunud naine. Iseseisvalt hoonest väljunud mehele osutas esmaabi kiirabi. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.]]> Sun, 08 Jan 2012 00:00:00 +0200 40334 <![CDATA[Tartu linnas hukkus öösel tulekahjus inimene]]> 2012-01-03 2012-01-03 00:00:00 0000-00-00 00:00:00
Päästetöötajate saabumisel selgus, et väike hoone (mõõtemetega 3x3 meetrit), oli tules praktiliselt hävinud. Kustutustööde käigus leidsid päästjad hukkunud inimese.Alanud 2012. aastal on see esimene tules hukkunud inimene. Möödunud aastal  hukkus Eestis tules kokku 73 inimest.]]> Tue, 03 Jan 2012 00:00:00 +0200 40301 <![CDATA[Päästeameti juhtimises toimusid muudatused]]> 2012-01-09 2012-01-09 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 Normal 0 21 false false false ET X-NONE X-NONE

Seni iseseisvate asutustena tegutsenud regionaalsed päästekeskused ühendati selle aasta 1. jaanuarist päästeametiga. Kui varem olid regionaalsed päästekeskused iseseisvad asutused, siis nüüd on tegemist päästeameti piirkondlike struktuuriüksustega.

]]> Normal 0 21 false false false ET X-NONE X-NONE

Seni iseseisvate asutustena tegutsenud regionaalsed päästekeskused ühendati selle aasta 1. jaanuarist päästeametiga. Kui varem olid regionaalsed päästekeskused iseseisvad asutused, siis nüüd on tegemist päästeameti piirkondlike struktuuriüksustega.



Häirekeskus liikus uuest aastast päästeameti alluvusest siseministeeriumi otsealluvusse.

Päästeameti Ida, Lääne ja Lõuna päästekeskuses jäid juhid samaks. Põhja päästekeskuse juhina alustas 1. jaanuarist tööd Priit Laos.

Päästesüsteemis töötab Laos aastast 1993 ja on varasemalt olnud tööl Tallinna Tuletõrje- ja Päästeametis, olnud Harjumaa Päästeteenistuses direktori asetäitja, Siseministeeriumi päästepoliitika büroo juhataja ja viimased viis aastat Lääne-Eesti Päästekeskuse koordinatsiooniteenistuse juht.

Päästeameti ümberkorraldamise tulemusel muutus juhtimine teenusepõhiseks, ameti juhtkonna vastutus ja tööülesanded laienesid. Keskastme juhte jäi vähemaks ja loodi juurde üks peadirektori asetäitja ametikoht. Lisaks senisele kahele peadirektori asetäitjale alustas 1. jaanuarist tööd peadirektori asetäitja päästetöö alal, teised asedirektorid vastutavad ennetuse ja halduse eest.

Ennetava valdkonna eest vastutab ka varasem peadirektori asetäitja Alo Tammsalu. Halduse eest vastutab samuti varasem peadirektori asetäitja Ain Karafin. Peadirektori asetäitjaks päästetöö alal on Kuno Tammearu. Tema vastutada on päästetööde ja demineerimise valdkonna juhtimine. Tammearu on päästesüsteemis töötanud 19 aastat. Viimased viis aastat juhtis ta päästeameti päästetööde osakonda.

Alates 1. jaanuarist on päästeameti kommunikatsioonijuht Reimo Raja, kes on päästeameti kommunikatsiooni valdkonnas töötanud alates 2007. aastast.

]]> Mon, 09 Jan 2012 00:00:00 +0200 40106 <![CDATA[Mehed päästsid Käsmus uppumisohtu sattunud rannakaluri]]> 2012-01-01 2012-01-01 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 Lääne-Virumaal Käsmus elav Käsmu Vabatahtliku Merepääste liige ja Võsu komando päästja Robert Aasa päästis koos teise Käsmu mehega aasta esimesel päeval merel paadiga ümber läinud keskealise rannakaluri uppumissurmast.

]]> Lääne-Virumaal Käsmus elav Käsmu Vabatahtliku Merepääste liige ja Võsu komando päästja Robert Aasa päästis koos teise Käsmu mehega aasta esimesel päeval merel paadiga ümber läinud keskealise rannakaluri uppumissurmast.



Häirekeskus sai paadiõnnetuse kohta hädaabikõne kell 10.25, sündmuskohale saadeti Võsu päästekomando koos paadiga. Päästjate kohale saabudes selgus, et juhuslikult sündmuskohal olnud Käsmu vabatahtliku merepäästeühingu liige ja Võsu komando päästja Robert Aasa oli koos teise Käsmu mehega uppuja juba päästnud ja kaldale toimetanud. "Käin hommikuti ujumas ja kuulsin kaluri paati sõitmas. Mingi hetk sel mootor enam ei töötanud ja siis märkasin umbes 200 meetri kaugusel kaldast inimest vees paadist kaugenemas," rääkis Aasa.Talisupleja Aasa jooksis appikarjete peale Käsmu muulilt uppujale mööda randa vastu ning enda sõnul kaalus korraks ka ujudes uppuvat meest päästa. "Iseennast oleksin küll 200 meetrit sinna ja samapalju tagasi transportinud, kuid uppujaga koos poleks ma kaldale suutnud tulla. Nii rahmeldasin kaks kaldal olevat paati läbi, kuid nendega ei saanud merele minna, kolmanda paadiga läks õnneks ja sain ka aerude omanikuga kiirelt ühendust, koos läksime uppujale vastu," kirjeldas Aasa.Aasa kiitis Soomes saadud koolitust, mis aitas teha õigeid otsuseid. Keskealist meest kipakasse aerupaati elupäästjad aga tõmmata ei saanud, mistõttu hoidsid Aasa ja samuti appi tõtanud Käsmu elanik uppujat paadi juures pinnal, aerutasid kaldale ja viisid mehe tuppa sooja. Aasa sõnul oli kalur alguses justkui rahulikult ujunud, kuid ühel hetkel oli külm vesi tal tõenäoliselt hinge kinni tõmmanud. Kohale saabunud Võsu päästjad tõid merele hulpinud kaluripaadi kaldale ning aitasid külmas vees viibinud kaluri kiirabiautosse, millega ta haiglasse toimetati. Aasa hinnangul oli uppuja elu ja surm vaid minutite küsimus. Selliste õnnetuste ennetamiseks teab ta häid soovitusi: "Pange päästevest selga või ärge minge üksi paati."]]> Sun, 01 Jan 2012 00:00:00 +0200 40100 <![CDATA[Päästeameti soovitused turvaliseks aastavahetuseks]]> 2011-12-31 2011-12-31 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 Päästeamet tuletab meelde, et aastavahetusel õue ilutulestikku vaatama minnes tuleb toas küünlad ära kustutada ja ilutulestikku kasutada vastavalt juhendilening kaine peaga.

]]> Päästeamet tuletab meelde, et aastavahetusel õue ilutulestikku vaatama minnes tuleb toas küünlad ära kustutada ja ilutulestikku kasutada vastavalt juhendilening kaine peaga.



Enne aastavahetuse pidu kontrolli suitsuanduri testnupu abil, kas kodus olevad andurid on ikka töökorras - nii on uut aastat kindlam vastu võtta. Tulekahjudes hukkumise peamiseks põhjuseks on endiselt sigaretiga magama jäämine ja hoolimatus lahtise tule kasutamisel. Õue ilutulestikku tegema minnes jälgi kõiki ohutusnõudeid, mida pürotehnika tootjad kasutusjuhendis välja on toonud. Ilutulestiku rakett aseta lagedale väljale kindlale alusele. Kindlasti ei tohiks läheduses olla inimesi, autosid ja hooneid. Rakette ei tohi lasta rõdult, aknast või käest. Jälgida tuleks kuhu rakett on suunatud, et see ei lendaks inimeste poole, katusele või aknasse. Põhjalikud ohutusnõuanded pürotehnika kasutamiseks on kirja pannud TehniliseJärelevalve Amet: vaata ilutulestiku ohutusjuhendit. Päästeamet soovib kõigile ohutut aastavahetust!

]]> Sat, 31 Dec 2011 00:00:00 +0200