Avastades tulekahju

• Helista häirekeskusele 112 ja teata tulekahjust.
• Teavita lähedal olevaid inimesi.
• Vajuta tööle tulekahjusignalisatsiooni süsteem, kui see hoones on.
• Aita ilma ennast ohtu seadmata inimestel ohtlikust kohast eemalduda. Tee seda vaid siis, kui nad on ohus.
• Alusta võimaluse korral tule kustutamist käepäraste vahenditega. Ära ennast ohtu sea.
• Mine saabunud päästjate juurde ja räägi, mida tulekahju kohta tead.

Häirekeskusse (112) helistades ütle

• Mis juhtus?

Ütle lühidalt ja selgelt, mis juhtus ja millega. Nii saab päästekorraldaja rutem probleemi süveneda. Häirekeskus peab teadma, mis täpselt põleb – hoone, sõiduk, prügi, kulu vms. Hoone puhul on tähtis, mis korrus on ohus, kas paistab ainult suitsu või ka tuld ja kui suur tuli on.

• Kus juhtus?

Ütle võimalikult täpselt õnnetuse aadress. Õnnetuspaiga reedab harilikult suits.
Kui õnnetuse liik, olemus ja koht on teada, jõuab kähku kohale just õige abi.

• Kas keegi sai viga või võib olla ohus?

Kiirabi päästemeeskonnaga alati välja ei sõida. Ta stardib siis, kui keegi on saanud kannatada või on selleks reaalne oht. Tulekahjude puhul tähendab see, et põlengust haaratud piirkonnas viibib või arvatakse viibivat inimene. Kui helistaja oskab seda öelda, on maksimaalselt tagatud kõige tähtsam – inimelu kaitse.

• Kas põlevas hoones võib olla lisaohte?

Lisaohud on gaasiballoonid, põlevvedelikud, lõhkeained jms. Sageli on need ladustatud pööningutele või kõrvalhoonetesse, nagu garaažid või kuurid. Just seal on tuleoht tihti suurem kui eluruumides, sest nende alade ohutust ei jälgita sama pingsalt.

• Mis on teataja nimi ja kontakttelefon?

Häirekeskuste tehnika võimaldab enamiku telefoninumbreid kohe kindlaks teha. Siiski küsitakse helistaja kontakti, sest ta võib helistada nt võõralt numbrilt. Õigele telefonile saab tagasi helistada ja küsida lisateavet, näiteks täpsustada aadressi või ligipääsuvõimalusi.