Gaasilekked

Käitumisjuhis gaasilekke korral.

Ohud majapidamisgaasiga

Väga paljudes Eesti kodudes on kasutusel majapidamisgaas. Gaasi kasutatakse toidu tegemiseks, vee soojendamiseks, majade kütmiseks. Gaasi laialdane kasutamine on tingitud selle suhtelisest odavusest, võrreldes elektriga. Samas on gaasiseadmete kasutamine mitmeti ebamugavam ja ka ohtlikum. Gaas on väga tule- ja plahvatusohtlik, lekke korral võib põhjustada inimese lämbumist. Gaasiseadmete paigaldamiseks on kehtestatud ranged nõuded ja nende mittetäitmine on ohtlik eeskätt selle kasutajale.

Majapidamisgaasina on meil kasutusel kaks erinevat gaasi - maagaas ning vedelgaas.

Mis on maagaas?

Maagaas jõuab Eestisse Venemaalt mööda pikki torustikke ning jaguneb siin erinevate kasutajate vahel. Vedelgaas on aga kogutud mahutitesse ja selle jaotamine toimub balloonide abil või siis on suurematesse elamurajoonidesse paigaldatud maa-alused gaasimahutid, kust edasi jaotub gaas torustikke mööda. Seega peab teadma, et balloonides olev majapidamisgaas on vedelgaas, aga torudest saadav gaas võib olla sõltuvalt piirkonnast nii vedel- kui ka maagaas.

Maagaasi peamine koostisaine metaan on värvitu ja lõhnatu, äärmiselt kergesti süttiv gaas - süttimine võib toimuda leegist, sädemest, soojusest. Võimalik on gaaside plahvatus õues, ruumides, kanalisatsioonis jm. Plahvatus võib toimuda, kui ruumist on gaasiga täidetud 5-15 % ning see süttib.

Maagaas on õhust kergem gaas, mistõttu lekke korral hakkab ta õhuga segunedes kõrgemale tõusma, kuid alati tuleb arvestada, et ventilatsiooni või õhuvahetusega kaasnevad õhuvoolud võivad viia gaasi ka külgsuundades. See tähendab, et üldiselt on lekke korral ohus ülevalpool olevad korterid ja muu, kuid gaas võib liikuda ka kõrvalasuvatesse ruumidesse.

Maagaas avaldab inimesele peamiselt lämmatavat mõju. Mürgisuselt see eriti ohtlik ei ole - on kergelt narkootiline. Kui umbes 10 % ruumist on täidetud gaasiga, põhjustab see unisust ning on võimalik ka peavalu ja halb enesetunne. Kui gaasi hulk kasvab 20 - 30 %-ni, kaasneb sellega ohtlik hapnikupuudus, mis võib kaasa tuua lämbumise.

Mis on vedelgaas?

Vedelgaasi peamiseks koostisaineks on propaan. Nagu metaan, nii on ka propaan värvitu ja lõhnatu gaas, mis on väga kergesti süttiv ning plahvatav. Propaan on plahvatusohtlik, kui 2 – 11 % ruumist on täidetud gaasiga. Plahvatuse võib põhjustada isegi staatilisest elektrist tingitud säde. Otseselt mürgine propaan ei ole, kuid suures koguses õhku sattudes võib ta seoses hapniku hulga vähenemisega põhjustada lämbumist. Sisse hingates võib tekitada unisust, iiveldust, halba enesetunnet, peavalu ja nõrkust.

Propaan on õhust raskem ja seetõttu vajub gaas lekke korral madalamatesse kohtadesse – ruumi põrandale, süvenditesse, keldritesse, kanalisatsioonikaevudesse jne. Seetõttu on lekke korral ohus peamiselt alumised korterid, keldrid.

Et inimene saaks aru, kui gaas lekib, on majapidamises kasutatavatele gaasidele lisatud väikeses koguses lõhnaaineid. Lõhnaained teevad gaasi selgesti haistetavaks. Kui gaasileke on maa-aluses gaasitorustikus ja gaas tõuseb läbi pinnase maapinnale, on odorandid filtreerunud ja iseloomulik lõhn kadunud, mistõttu gaasisisalduse avastamine õhus on võimalik ainult gaasianalüsaatoriga.

Gaasiplahvatusele on iseloomulik, et plahvatuse hetkel sumbub ka tuli, mis plahvatuse tekitas. See tähendab, et harilikult ei teki peale gaasiplahvatust tulekahju. See on tingitud kahest asjast – esiteks toimub plahvatus väga lühikese hetke jooksul, teised ruumis olevad esemed ei jõua veel süttida ning põlenud gaas ise kustub kohe. Teiseks tekitab plahvatus ruumis nii kõrge rõhu, et see summutab leegid. Tekkiv rõhk on piisavalt kõrge ja purustab kõige nõrgemad konstruktsioonid ning gaasid pääsevad välja.

Plahvatuse mõju vähendamiseks paigaldatakse gaasirajatistes uksed, aknad ja luugid selliselt, et nad avaneksid väljapoole ja laseksid sel moel plahvatusgaasid välja. Samuti tehakse vahelaed kergpaneelidest ning suurendatakse klaasitud pindu. Kui samad tingimused on täidetud ka teistes ruumides või hoonetes, kus kasutatakse gaasi, on plahvatuse tagajärjel tekkivad purustused väiksemad. Kui ruumis on gaasileke, kuid ei ole kokkupuudet süüteallikaga, siis tekib seal mingil hetkel küllastunud segu (gaasi on liiga palju ja hapnikku liiga vähe), mis ei ole enam süttimisohtlik.

Ohuolukorrad

Võimalikud avariiolukorrad ja õnnetused gaasitorustikuga:

  • gaasi leke hoonetes
  • gaasitorustikule mehhaanilise vigastuse tekitamine
  • gaasivarustuse katkemine
  • gaasi leke väljaspool ehitisi
  • gaasirõhu järsud muutused võrgus
  • gaasi kontrollimatu süttimine
  • plahvatus gaasivõrku ühendatud hoonetes
  • tulekahju gaasitorustiku kaitsetsoonis või selle ümbruses

TEGUTSEMINE GAASIAVARII KORRAL

Oluline on järgida gaasiseadmete kasutusjuhendeid, gaasiettevõtete ettekirjutisi ning mitte muutuda hooletuks gaasiseadmete kasutamisel.

Kõige sagedasemaks gaasiavariiks on leke. Selle võivad põhjustada:

  • seadmete vale paigaldus
  • vead kasutamisel
  • hooletus jne

Gaasileke iseenesest veel õnnetus ei ole, seda nimetatakse avariiliseks olukorraks, mis võib põhjustada õnnetuse, kui edasine tegevus ei ole õige.

Vedelgaasi (PROPAAN) ballooni ostmisel veendu, et gaasimüügi ettevõte pakub omaltpoolt operatiivset teenust gaasiavarii korral.

Hangi maagaasi (metaan) tarnija/käitleja kontaktid (nt infonumber avarii korral) ning veendu, et spetsialistid on vajadusel kättesaadavad.

Juhenda pereliikmeid (eriti lapsi), kuidas käituda gaasiavarii korral.

GAASIAVARII AJAL

Gaasilekke avastamine

Põhireeglid gaasilekke avastamisel on:

  • võimalusel sulgeda gaasi juurdevool
  • tuulutada ruume akende ja uste avamisega
  • mitte kasutada ruumis lahtist tuld ega elektrit
  • eemalduda ohtlikust piirkonnast
  • informeerida ohust teisi inimesi ja häirekeskust
  • võimalusel lülitada ohtlikust piirkonnast välja elekter

Gaasivoolu sulgemine

Gaasi juurdevoolu sulgemine sõltub sellest, kus on leke. Kui lekke põhjustajaks on lahtiununenud kraan pliidi küljes, siis on olukord kõige lihtsam.

Gaasipliidi tule kustumisel tuleb kohe sulgeda kõik gaasikraanid. Kui aga torustik on vigastatud, siis tuleb sulgeda see kraan, kust gaas sellesse torustikku jõuab.

Gaasiballoonide korral on selge, et kui kusagilt gaasi lekib, siis tuleb balloon kiiresti sulgeda. Kui viga on aga balloonis, siis peab koheselt kutsuma kohale selle firma, kust balloon on ostetud või teavitama ohust häirekeskust.

Ruumide tuulutamine

Ruume on kiiresti tarvis tuulutada põhjusel, et seal ei tekiks plahvatusohtlikku gaasisegu. Avatud aknad ja uksed aitavad vähendada kahjustusi, kui plahvatus siiski toimub. Selleks, et oht kindlalt möödas oleks, tuleb tuulutamist teha vähemalt 30 minuti vältel. See peaks tagama õhu puhtuse juhul, kui gaasi enam juurde ei tule.

Sädemed ja elekter

Igasugune süüteallikas - lahtine tuli, elektrisäde jne, võib ruumis oleva gaasi süüdata ja sõltuvalt gaasi kontsentratsioonist plahvatuse tekitada. Selleks, et vältida elektrisädeme tekkimist, ei tohi peale ohu avastamist ühtegi elektrilist seadet lülitada ega seinast välja tõmmata.

Teatavasti tekitab iga lülitus selles kohas väikeseid sädemeid. Ka siis, kui gaasiga täidetud ruumis põleb tuli, on ohutum jätta see põlema, mitte teha lülitust, mis võib tekitada sädeme. Kõige sagedamini tekivad sellised olukorrad köögis, sest gaasipliidid asuvad seal. Elektriliselt on väga ohtlikuks seadmeks külmkapp, sest selles toimub automaatselt iga teatava aja tagant kompressori sisse- ja väljalülitamine. Sellega kaasneb ka ohtlik säde. Seetõttu on kõige kindlam lülitada elekter välja terves ohupiirkonnas, milleks võib olla korter, maja jne.

TÄHELEPANU! Elektri väljalülitamist võib teha ainult sellisest kohast, kus gaasilõhna tunda ei ole, näiteks trepikojast, teisest ruumist.

Eemaldu ohtlikust piirkonnast

Koheselt tuleb ohust informeerida ka teisi seal lähedal olevaid inimesi ning ohukoldest eemalduda. Võimalikult kiiresti tuleb informeerida häirekeskust hädaabinumbril 112.

Trepikoda ja kelder

Kui gaasilõhn on elamu trepikojas, tuleb võimalusel tuulutamiseks avada trepikoja aknad ja välisuks. Kui gaas tungib trepikotta keldrist, siis ei tohi mingil juhul keldrit tuulutada trepikoja kaudu (oht elanikele).

Keelatud on keldrisse minek!

Avada keldri välisuks ning väljuda ohupiirkonnast.

Kui gaasi sulgemisega ja ruumide tuulutamisega gaasi kontsentratsioon ruumides ei vähene, alustatakse inimeste evakueerimist majast. Kõiki tuleb teavitada, et lahtise tule kasutamine, suitsetamine ja elektriseadmete sisse- ja väljalülitamine on keelatud.

Kui leket ei avastata või on selle likvideerimine aeganõudev, siis sulevad spetsialistid kogu maja gaasitrassi. Keldrisse võib gaasilõhn tungida ka maa-alusest vigastatud gaasitorustikust.

Gaasileke väljaspool hoonet

Kui gaasilõhn avastatakse väljaspool hooneid, siis võib see tulla maa-alusest gaasilekkest, mille korral on lekkekohast 50 m raadiuses olevad hooned ohus. Gaas tungib neisse keldrite kaudu.

Kasutusele tuleb võtta kõik abinõud (liikluse seiskamine, elanike evakueerimine, ruumide tuulutus), et ära hoida plahvatusi, lämbumisi ja muid õnnetusjuhtumeid. Vigastatud gaasitorust imendub gaas pinnasesse ning tõuseb kuni tänava või tee tiheda kattekihini.

Talvel tõuseb gaas kuni külmunud pinnasekihini ja võib mõnikord mööda teealust liivvahekihti levida üsna kaugele.

Kui gaasilõhna on tunda linnaosa majade mitmetes korterites, viitab see reaalsele ohule, et antud linnaosas on gaasi madalrõhk tõusnud üle lubatud piiri. Gaasi rõhu tõus võis põhjustada tarbijate gaasiarvestite purunemisi ja lekkeid torustikus või seadmetes. Kõigil tuleb soovitada sulgeda seadmete ja arvestite eelsed kraanid, tuulutada ruume ning oodata asjatundjate kohalejõudmist.

Informeeri häirekeskust

Häirekeskuse informeerimisel on tarvis küsimustele vastates anda järgmist infot:

  • selgitada, mis juhtus (õnnetuse üldine iseloom ja väljendus - lõhn, nähtavad vigastused, tulekahju jne)
  • avarii asukoht või koht, kus avastati gaasilõhn (kas avariikoht on ruumis, trepikojas, keldris, väljaspool hooneid?)
  • kraanid avariikoha lähedal, millest on võimalik lekkekohale viivat torustikku sulgeda (kas gaasi juurdevool on suletud?)
  • ruumis vooluvõrku ühendatud elektriseadmeid (kas ruumis on elekter sees?)
  • lahtine tuli läheduses (küünlad, kamin, ahi jne)
  • avarii avastamise aeg
  • ohustatud inimesed, lähedalasuvad hooned või muud objektid
  • enda nimi ja kontaktandmed

PÄRAST GAASIAVARIID

Ära unusta abistada oma naabreid ja teisi inimesi, kes võivad vajada erilist hoolt ja abi – invaliide, vanureid jt piiratud teovõimega inimesi.

Pärast inimeste väljatoomist gaasiga täidetud keskkonnast tuleb alustada neile esmaabi andmist ja kutsuda kohale kiirabi.

Ära lülita voolu sisse enne, kui oled veendunud, et gaasilõhn on täielikult kadunud ning kõik ruumid ja panipaigad on korralikult tuulutatud.

Teavita gaasimüügi ettevõtet lekkivatest gaasiseadmetest või -balloonidest.

Enne gaasilekkega seotud seadmete kasutamist lase spetsialistidel gaasiseadmed või – balloonid kindlasti üle kontrollida või vajadusel ümber vahetada.