Jääohutus

Veekogu kattev jää ei ründa inimest. Jääõnnetuses on süüdi valesti käitunud inimene, kes pole osanud ohtu hinnata ja on olnud liiga enesekindel.

Inimest kannab „terve“ jää. Selles puuduvad lõhed või praod, väljanägemine on ühtlane ja sile. Pikipragu vähendab jää tugevust ligi 25%, ristipragu ligi 40%.

Jää paksus peab olema vähemalt 7 cm. Kevadel ja sügisel ei pruugi isegi see jää olla turvaline. Põhjamaade päästjad soovitavad minna jääle, mille paksus on vähemalt 10 cm.

Ole eriti tähelepanelik:

  • kõrkjate kasvukohtades;
  • madalikul;
  • allikate juures (lumekatteta jääl on allikakohad näha tumedamate laikudena);
  • kanalisatsiooni, jõe, oja või kraavi suudmekohas;
  • koolmekohtades;
  • jõe kitsenemis- või pöördekohas;
  • laevateedel.

NB! Vooluveekogul, nt jõel on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil;


Kuidas liikuda talvisel veekogul?

  • Ära kanna kummikuid. Vette kukkudes ei saa neid jalast ära ja siis on raske jääaugust välja ronida.
  • Võta kaasa jäänaasklid. Pane need kaela või mujale kergesti kättesaadavasse kohta.
  • Päästevesti asendab ka seljakott veekindlasse kilekotti pakitud vahetusriietega. Kott hoiab sind pinnal ja õnnetuse juhtudes saad rõivad vahetada.
  • Jää tugevust saab mõõta koputades. Võta selleks kaasa tugev, u kahe meetri pikkune otsast terav tokk. Läbi jää vajudes saab selle ulatada abivajajale või päästjale. Üksi liikudes saab selle toel jääaugust välja ronida.
  • Mida tormakamalt jääl liigud, seda hiljem avastad, et jää sind enam ei kanna.

Vajusid läbi jää?

  • Aja käed laiali ja kalluta end taha. Nii pidurdad hoo ja peatad vajumise.
  • Mida rutem välja saad, seda vähem kulub jõudu ja seda kuivemaks jäävad riided.

Kuidas veest välja saad?

  • Kutsu kaaslasi ‑ hüüa või vilista.
  • Pööra näoga tuldud suunda.
  • Toeta harali sõrmedega peopesad koos randmetega õlgade laiuselt jääle nii, et ka küünarnukid toetuks jääle.
  • Tõsta jalad võimalikult veepinnale. Kõige kergemini vajub vee alla püstiasendis, seega ole pikali.
  • Kui sul on jäänaasklid, suru nende teravikud jäässe ja toeta keha raskus jääle suunaga taha, mitte suunaga otse alla. Lükka end tugevate jalalöökidega edasi. Toetu kätega jääle ja tõmba end jää peale.
  • Jää murdub surudes. Hoia surve nii väike kui saad. Püüa end jääle libistades haarata keha alla võimalikult suur jääpind.
  • Katsu hoida õlad ja pea kuivad.
  • Jääle saades ära tõuse. Rooma või rulli end tuldud teed tagasi, sest seal on jää kandevõime juba teada.
  • Kui sul on vahetusriided, vaheta need tuulevarjus.
  • Mine ruttu kusagile sooja.

Kui kehatemperatuur on langenud alla normi

  • Hinga sooja õhku. Joo sooja, kuid mitte soojemat kui 40kraadist vett.
  • Külmunud inimest ei tohi asjatult tõsta ega liigutada. See teeb valu. Jäsemete suurtes veresoontes liikuma hakanud veri võib põhjustada külmašoki.
  • Alajahtunud inimene tuleb isoleerida maapinnast ja väliskeskkonnast. Kõige parem oleks pakkida ta tekkidesse ja termolinadesse.
  • Keha üles soojendamiseks kasutatakse teisi inimesi. Külmunud inimene pannakse paljalt ühe või kahe palja inimese vahele tekkide alla.

Läbi jää vajunud inimest päästes:

  • pea meeles, et enda ohutus on kõige tähtsam;
  • hinda olukorda ‑ mis on juhtunud, mis on õnnetuse põhjus;
  • kutsu abi ‑ hüüa appi ja helista 112;
  • lähene läbi jää vajunud inimesele mööda tema jälgi, viimased 10 m rooma või kasuta oma toetuspinna suurendamiseks abivahendeid (suusad, kelk, kepp jne);
  • jäta enda ja jääaugu serva vahele umbes enda pikkune vahemaa, kuhu saad tõmmata abivajaja;
  • ulata abivajajale käepikendus (jope, nöör, kepp, suusk jms);
  • ära anna mingil juhul uppujale kätt ‑ šokis inimene võib abistaja suure jõuga vee alla tõmmata;
  • kui oled kannatanu jääle aidanud, jäta tema ja enda vahele kuni tugevale jääle või pinnasele jõudmiseni inimese pikkune vahemaa. Kahe kõrvuti liikuva inimese raskuse all võib jää murduda.