Elanikkonnakaitse

Venemaa agressioon Ukrainas on loonud uue reaalsuse Euroopas ja maailmas laiemalt. Sellest lähtuvalt pole Eesti riigi senine käsitlus enam aktuaalne ja piisav inimeste elu ja tervise kaitsmiseks. Tuleb enam panustada nii sõjalise kui ka mittesõjalise, sh elanikkonnakaitse arendamisse.
 

Elanikkonnakaitse eesmärk on toetada inimesi kriisis, sealhulgas

sõjaolukorras, ning suurendada inimeste valmisolekut

kriisides iseseisvalt toime tulla.

Elanikkonnakaitse kriisi ajal tähendab riigi ja ühiskonna valmisolekut:

• ohuteavituseks
• päästetöödeks
• evakuatsiooniks
• varjumiseks
• esmaabiks ja katastroofimeditsiiniks
• vältimatuks sotsiaalabiks
• psühhosotsiaalseks kriisiabiks
• muuks elanikele hädavajalikuks abiks

Elanikkonnakaitse aluseks on inimeste suutlikkus kriisi ajal ennast kuni abi saabumiseni ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist aidata. Selle saavutamine on ühiskonna eri osaliste ühine jõupingutus, kus on oluline roll inimestel, kogukondadel, vabatahtlikel, kohaliku omavalitsuse üksustel ja erinevatel riigiasutustel.

Eesti arendab elanikkonna kaitsmiseks ohtudele vastavaid ühiskondlikke kaitsemeetmeid koos sinna juurde kuuluva riskikommunikatsiooni ja koolitustega, kaasa arvatud ametkondliku suutlikkuse suurendamiseks.