Elanikkonnakaitse

• Ohuteavituse saamisel suhtu sellesse ülitõsiselt, käitu kiiresti vastavalt saadud juhistele ja otsi riigipoolset lisainfot.
• Riigi ohuteavituse terviksüsteemi nimi on EE-ALARM ja selle kaudu saadetakse kiireid ja vahetuid teavitusi ohustatud elanikele. EE-ALARM osad on ohualapõhine SMS, mobiiliäpid „Ole valmis!“ ja „Eesti.ee“, sireenivõrgustik, ribatekstid ETV ja ETV+ kanalitel ja RDS tekst Vikerraadio kanalil.
• Kui kuuled sireene, siis varju lähimasse siseruumi ning alles siis otsi infot.
• Selleks, et olla valmis ohuteavitustele kiirelt reageerima, tasub juba enne kriise valmistuda OleValmis veebi juhiste põhjal.

Sireenivõrgustik

Päästeamet alustas ühtse üle-eestilise ohusireenide võrgustiku arendamisega 2022. aasta kevadel. 2025. aasta alguseks on sireenidega kaetud 66% Eesti rahvastikust, 22 asulas ja linnas.

Sireenid on üks osa riigi ohuteavituse terviksüsteemist nimega EE-ALARM. Sireenid käivitatakse vahetu ohu puhul inimese elule, näiteks suurõnnetused, hädaolukorrad (näiteks kiirgusõnnetus või õnnetus ohtlike kemikaalidega) või sõjaline oht. Sireene ei käivitada kunagi ilma info edastamiseta läbi teiste EE-ALARM ohuteavituse kanalite nagu ohualapõhine SMS või äpiteavitused.

Alad, kuhu sireenid hetkel paigaldatud on, on valitud tuginedes asustustihedusele ning strateegilistele objektidele. Arendustööd sireenivõrgustikuga jätkuvad ka pärast esmase projektiplaani täitmist, näiteks on plaanis kuuldeulatuse mõõtmised, toimepidevuse veelgi parem tõhustamine ning uute asukohtade paigaldamine samuti.

Sireenipostide individuaalseid asukohti me kaardina ei avalda, kuigi osad neist on avalikus ruumis nähtavad. Seda põhjusel, et tegemist on riigikaitseliste objektidega aga ka seetõttu, et vastavalt olukorrale võib tekkida ka vajadus neid asukohti muuta.

Sireenivõrgustikku projekti tellijaks on päästeamet, tehnilist paigaldamist viib ellu Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

22 asulat, kuhu on sireenid paigaldatud: Tallinn ja selle lähiümbruse tiheasustusalad, Tartu, Narva, Pärnu, Võru, Paldiski, Sillamäe, Tapa, Jõhvi, Kohtla-Järve, Maardu (sh Muuga), Rakvere, Valga, Keila, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Rapla, Kärdla, Kuressaare, Haapsalu ja Paide.