Elanikkonnakaitse

Varjumine

Varjumine tähendab inimeste elu ja tervise kaitsmiseks nende kiiret paiknemist ohustatud alal asuvasse siseruumi.Varjumiskohtade rajamine on pikk protsess, mis võtab aastaid, seepärast tuleb sellega tegeleda võimalikult kiiresti. Varjumise korraldamine on vajalik kogu Eestis.

Varjumiskohtadena eristatakse:

  • avalikke varjumiskohti - need on mõeldud avalikus ruumis olevatele inimestele vahetu ohu korral kiireks lühiajaliseks varjumiseks
  • koduseid ehk konkreetse hoone elanikele ja nende lähedastele mõeldud varjumiskohti, nt keldrid
  • varjumisruume – akendeta ruumid, näiteks vannituba

Kõige kiirem, majanduslikult mõistlikum ja tulemuslikum on olemasolevate hoonete kohandamine varjumiskohtadeks. Juhul, kui see pole võimalik (nt puudub kelder) või mõistlik, võib hoonesse rajada varjumisruumi.

2024. aastaks tähistab Päästeamet täiendavalt olemasoleva taristu baasil avalikud varjumiskohad vähemalt 100 000 inimesele, prioriteet on eelkõige suuremad Eesti linnad.

Teise tegevussuunana on suurendada korterelamute varjumise võimekust. Päästeamet on välja töötanud soovitused tegevusteks, millega saab kohandada korterelamute keldrid varjumiseks. Soovituste aluseks on Päästeameti varingupääste kogemused, TalTechi koostatud analüüs ning lähiriikide praktika.

Varjumise käitumisjuhiseid leiab Ole Valmis veebilehelt ja äpist. 

Avaliku varjumiskoha märgis linnaruumis

Mis on varjumine?

Lühidalt on varjumine ohu korral inimese elu ja tervise kaitsmiseks kiire paiknemine siseruumi. Lisaks võib varjet pakkuda kraavid, kiviaiad jne. Viimasel ajal on varjumist käsitletud eelkõige sõjalise konflikti vaates aga varjumine võib olla vajalik ka äärmuslike ilmastikunähtuste (näiteks tugev tuul, sademed) või õnnetuse korral (õhusaaste jne).

Varjumiskoht, varjend?

Hetkel ei klassifitseeri õigusruum varjumise vaates taristut, seetõttu lähtume järgmisest: avalik varjumiskoht on lühiajaliseks kasutamiseks olevad ruumid pakkudes eelkõige kaitset lööklaine ja lenduva prahi eest. Avalikud varjumiskohad on tähistatud tsiviilkaitse märgisega. Varjumiskoht on hoone keldris või esimesel korrusel paiknev akendeta kiviseintega ruum ja mõeldud eelkõige hoones elavate või töötavate inimeste varjumiseks. Varjend on aga hoone keldrikorrusel nõuetele vastav paiknev ruum. Hetkel on nõuded välja töötamisel aga kindlasti sisalduvad nõuetes eraldi ventilatsioon, alternatiivne elektrivarustus, ehitus-tehnilised nõuded.

Mis on tänane seis varjenditega?

Alates 1990. aastate algusest ei ole Eestis rajatud ühtegi varjendit. Teada on, et 1993. aastal on Eestis loendatud 280 varjendit ligi 73 000 inimesele. Viimases arvus on põhjust kahelda. Tänaseks on paljud neist pindadest kasutusest maas või ümber ehitatud. Küll aga on võimalik olemasolevad ja potentsiaalselt kõlblikud varjendid korrastada ja võtta kasutusele varjumiskohtadena. Oluline on märkida, et varjendiks loeti ka näiteks tootmishoonete keldrikorrusel paiknenud õppeklasse, millel polnud eraldi ventilatsioonisüsteeme ja muid ehitus-tehnilisi lahendusi. Samas on paljud 1950-60ndael ehitatud kortermajade keldrites endised varjendid, millest küll paraku paljud vajavad remonti või elementaarset korrastamist.

Mis on hetkeseis avalike varjumiskohtadega?

2024. aasta alguse seisuga on Päästeamet märgistanud 202 avalikku varjumiskohta ligi 152 000 inimesele ligikaudu 90 asulas. 2023. aastal jätkab Päästeamet avalike varjumiskohtade kasutuselevõttu ja tähistamist olemasoleva taristu baasil. Prioriteet on 2023. aasta jooksul suurendada avalike varjumiskohtade arvu Eesti suuremates asulates kuhu rajatakse aasta lõpuks sireenivõrgustik. Samuti jätkame avalike varjumiskohtade kaardistamist ja märgistamist mujal Eesti piirkondades koostöös nii kohaliku omavalitsustega ning kaasates rohkem ka erasektorit. Siinkohal on hea meelde tuletada, et avalikud varjumiskohad on mõeldud vahetu ohu korral avalikus ruumis olevatele inimestele lühiajaliseks varjumiseks plahvatusest tuleneva lööklaine ja lenduva materjali eest. Avalikud varjumiskohad ei ole varustatud erinevate varudega

Mis edasi?

Siseministeerium töötab hädaolukorra seaduse muudatusega, mis varjumise ühe osana kohustab uute teatud suurust ületavate hoonete ehitamisel rajama hoonesse ka varjendit. Kindlasti ei hakka see nõue kehtima üksikeramutele. Suurematel hoonetel, mida kasutavad rahvahulgad tekib kohustus rajada ka avalikud varjumiskohad. Sellisteks hooneteks on näiteks kaubanduskeskused. Samuti on plaanis tekitada kortermajadel ja büroo- ning ärihoonetel kohustus läbi mõelda hoones varjumine. Siin kindlasti tuleb appi Päästeamet, koostades juhendmaterjali ja pakkudes vajadusel lisa konsultatsioone. Kindlasti ei tasu aga ära oodata kohustust ja juba täna mõelda kuidas ja kuhu ohu korral varjuda. Kutsume korteriühistuid selle peale mõtlema ning vajadusel korrastama keldriruumid