Elanikkonnakaitse

Varjumine tähendab inimeste elu ja tervise kaitsmiseks nende kiiret paiknemist ohustatud alal asuvasse siseruumi.Varjumiskohtade rajamine on pikk protsess, mis võtab aastaid, seepärast tuleb sellega tegeleda võimalikult kiiresti. Varjumise korraldamine on vajalik kogu Eestis.

Varjumiskohtadena eristatakse:

• avalikke varjumiskohti - need on mõeldud avalikus ruumis olevatele inimestele vahetu ohu korral kiireks lühiajaliseks varjumiseks
• koduseid ehk konkreetse hoone elanikele ja nende lähedastele mõeldud varjumiskohti, nt keldrid
• varjumisruume – akendeta ruumid, näiteks vannituba

Kõige kiirem, majanduslikult mõistlikum ja tulemuslikum on olemasolevate hoonete kohandamine varjumiskohtadeks. Juhul, kui see pole võimalik (nt puudub kelder) või mõistlik, võib hoonesse rajada varjumisruumi.

2024. aastaks tähistab Päästeamet täiendavalt olemasoleva taristu baasil avalikud varjumiskohad vähemalt 100 000 inimesele, prioriteet on eelkõige suuremad Eesti linnad.

Teise tegevussuunana on suurendada korterelamute varjumise võimekust. Päästeamet on välja töötanud soovitused tegevusteks, millega saab kohandada korterelamute keldrid varjumiseks. Soovituste aluseks on Päästeameti varingupääste kogemused, TalTechi koostatud analüüs ning lähiriikide praktika.

Varjumise käitumisjuhiseid leiab Ole Valmis veebilehelt ja äpist. 

Mis on kohalike omavalitsuste ülesanne?

Viib vabatahtlikult või rekonstrueerimise korral oma hooned vastavaks varjumiskoha nõuetele. Rajab oma uued hooned vastavalt varjumiskoha nõuetele. Teeb koostööd riigiga avalike varjumiskohtade planeerimisel ja kasutusele võtul.

Kui on sõjaline oht, kuhu tuleb esimesel võimalusel varjuda?

Kui inimene asub elukohas, siis tuleb võimalusel varjuda keldri olemasolul keldrisse. Kui keldri näol varjumiskoht puudub, tuleb hoida eemale akendest ja varjuda nn varjumisruumi nagu nt vannituba. Kui inimene liigub ringi avalikus ruumis, tuleb liikuda kõige lähema avaliku varjumiskohani.

Mis on tänane seis varjenditega?

Alates 1990. aastate algusest ei ole Eestis rajatud ühtegi varjendit. Teada on, et 1993. aastal on Eestis loendatud 280 varjendit ligi 73 000 inimesele. Viimases arvus on põhjust kahelda. Tänaseks on paljud neist pindadest kasutusest maas või ümber ehitatud. Küll aga on võimalik olemasolevad ja potentsiaalselt kõlblikud varjendid korrastada ja võtta kasutusele varjumiskohtadena.

Mis on hetkeseis avalike varjumiskohtadega?

2023. aasta 31. märtsi seisuga on Päästeamet märgistatud 150 varjumiskohta ligi 95 000 inimesele. 2023. aastal jätkab Päästeamet avalike varjumiskohtade kasutuselevõttu ja tähistamist olemasoleva taristu baasil. Prioriteet on 2023. aasta jooksul suurendada avalike varjumiskohtade arvu Eesti suuremates asulates kuhu rajatakse aasta lõpuks sireenivõrgustik. Samuti jätkame avalike varjumiskohtade kaardistamist ja märgistamist mujal Eesti piirkondades koostöös nii kohaliku omavalitsustega ning kaasates rohkem ka erasektorit..

Kust saab inimene infot avalike varjumiskohtade osas?

Olemasolevad avalikud varjumiskohad leiab Maa-ameti kaardilt. Linnapildis tunneb avalikud varjumiskohad ära rahvusvahelise tsiviilkaitse tunnusmärgi (sinine kolmnurk oranžil taustal) järgi.