Julgeolekuolukord Euroopas

Korteriühistule

Ka korteriühistud peavad olema kriisideks valmis. Et võimalikult hästi kriisidega toime tulla, peab igal korteriühistul olema plaan, kuidas käituda ja mida teha, kui kodus kaob vesi, kaugküte või elekter.

Millele tähelepanu pöörata:

  • Alustuseks tuleb üle vaadata, kas ja kes keldrisse üldse sisse pääsevad. Kõigil ei pruugi olla oma keldriboksi ega võtit. Sellisel juhul tuleb ühistus läbi rääkida, kellel on oluliste sõlmpunktide juurdepääsude võtmed (need võiksid olla mitmel inimesel) ning kokku leppida, et varjumise vajaduse tekkimisel on kõigil hoones viibijatel õigus keldrisse saada.
  • Keldril võiks ideaalis olla mitu väljapääsu – kõikide väljapääsude uksed võiksid käia ja lahti ning võtmed võiksid olla olemas.
  • Üle tuleks vaadata keldri seisukord – koristada sinna kogunenud prügi ja praht ning ebavajalikud esemed viia jäätmejaama või anda taaskasutusse. Kelder peab tuleohutusnõuetele vastama igal ajal.
  • Uksed, väravad, tõkkepuud jms peaksid elektrikatkestuse korral olema avatavad ka mehaaniliselt. Samamoodi peaks muid tehnoseadmeid (signalisatsioon, küte, konditsioneer vms) saama katkestuse korral manuaalselt juhtida.
  • Kui majas on lift, siis varustada see juhendiga, mida teha lifti ootamatul seiskumisel.
  • Kaugküttesüsteem jätkab enamasti elektrikatkestuse korral toimimist, kuid soojus ei jõua trassidest majja. Mõelge läbi, kas teie maja vajab elektrikatkestuse korral generaatorit.
  • Pikemaajaliste vee- ja kanalisatsioonikatkestuste puhuks saab vajadusel tellida välikäimlaid ja veemahuteid.
  • Ühistul on mõistlik koguda infot, millistel elanikel on võimalus minna ajutiselt mujale elama.
  • Samamoodi tasub kaardistada majaelanikud, kes iseseisvalt lahkuda ei suuda ning vajavad selleks abi. Nendest tasub ka omavalitsusele teada anda.
  • Ühistu liikmetel oleks olemas omavahelised kontaktid ning juhtidel teada teenuse osutajate ja omavalitsuse kontaktid, kuhu probleemi korral helistada.