Transpordiavarii

Sõidukis

Kui oled vahetult enne avariid sõidukis ja näed, et kokkupõrge on vältimatu, siis püüa kaitsta iseennast.

Kui sinu taga sõitev sõiduk on mingil põhjusel sinu autole tagant otsa sõitmas, siis püüa ennast suruda istme seljatoe vastu. Suru kukal tugevasti vastu peatuge. Tagant otsasõidu suurimaid hädaohte on kaelalülide eluohtlik vigastus.

Kui löök on tulemas eest ja sa oled turvavööga kinnitatud, siis püüa käevarte ja kätega kaitsta oma nägu ja silmi, mis vähendab klaasikildudega vigastamise ohtu.

Kui turvavööd puuduvad, siis visku istmele pikali, vältimaks eluohtlikku lööki rooliratta või tuuleklaasi vastu.

Sõidukites, kus tagaistmetel puuduvad turvavööd, visku kokkupõrke eel istmele pikali.

Liiklusõnnetuste tagajärjed ja vigastused

Liiklusõnnetustega kaasnevad inimestele väga ohtlikud ja keerulised vigastused, mis võivad olla väga erinevad. Tavaliselt on tegemist luude hulgimurdude, kudede lõikehaavade ja siseelundite rebenditega. Ka siis, kui silmanähtavaid kahjustusi pole, kui esialgu tundub kõik korras olevat, tuleb karta halvimat. Liiklusõnnetusega kaasneb tavaliselt tugev põrutus. Kokkupõrkel näiliselt tühise kiiruse 20 km/h juures ületab löögi jõud inimese kehale mõjuva raskusjõu 6-7- kordselt. Inimene ei suuda oma jõuga vähendada löögi tagajärgi.

Sõiduki esiotsa kokkupõrke korral ükskõik millise objektiga muutub kiirus järsult. Ootamatut pidurdamist leevendavad sõiduki kere lömmiminek, turvavöö, õhupadi ja laste turvaistmed. Juhul kui turvavööd ei ole kinnitatud, jätkub sõidukisistujate liikumine endise kiirusega vastu rooli või armatuurlauda. Vigastuste suurus sõltub kudede elastsusest ja kehakaalust. Tüüpilised on roolirattast põhjustatud rindkerevigastused, tuuleklaasi ülaserva või klaasi purunemisel tekkivad peavigastused, lülisamba (selgroo) kaelaosa vigastused pea järsust liikumisest tahapoole ja reieluude murrud põlvede löögist vastu armatuurlaua alumist serva. Sõidukijuhi pea paiskumine vastu rooliratast põhjustab sageli aordirebendi. Tüüpilised on ka roide- ja rinnakumurrud ning südame löökvigastused.

Sõidukite tagant otsasõidu korral paiskub sõitja pea järsult tahapoole, põhjustades sageli lülisamba kaelaosa vigastusi. Nende vältimiseks peab istmel olema korralik peatugi.

Sõidukite külgkokkupõrke korral paiskuvad sõitjad enamasti sõidukist välja, millega võib kaasneda eluohtlike vigastuste tekkimine. Teiste külgkokkupõrkel tekkivate vigastuste põhjuseks on otsene mehhaaniline tegur. Juhul, kui sõiduk paiskub üle katuse, löövad sõitjad pea vastu sõiduki lage, millega sageli kaasneb lülisamba kaelaosa murd, autoukse avanemise korral aga paiskub sõitja sõidukist välja.

Tõsi, ka turvavööd võivad tekitada vigastusi, kuid alati on need turvavööta sõitjate vigastustest kergemad. Turvavöö võib põhjustada roide- ja rangluumurde ning isegi maksarebendeid.

Liiklusõnnetuse tagajärjel võib juhtuda, et sõiduk süttib. Selle peamiseks põhjustajaks on lekkiv kütus või õli ja kahjustada saanud elektrisüsteem. Transpordivahendite tulekahju saab harilikult alguse mootoriruumis asuvast juhtmestikust (sädeme tekke oht). Sama ohtlik on ka sõiduki summuti, millel on väga kõrge temperatuur ning kütusepaagi lekke korral võib väljavalguv kütus süttida. Kuna sõidukites on piisavalt põlevat materjali (juhtmete isolatsioon, kütus, õlid, salongi sisustus, kummid) ja tule leviku kiirus on väga suur, siis harilikult ei ole päästemeeskonna saabudes enam eriti palju päästa.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et liiklusõnnetused on tänu paljudele erinevatele ohuteguritele väga raskete tagajärgedega ja alati ettearvamatud, mistõttu võib kindlalt väita, et nende ärahoidmine on tunduvalt lihtsam, kui tagajärgedega hakkamasaamine.