Varjumine

Varjumisplaan on juhend, mis selgitab, kuidas hoones kriisi ajal varjuda.

See annab hoone kasutajatele vastused küsimustele:

• kas hoones on võimalik varjuda,
• kus saab varjuda,
• kuidas kriisiolukorras tegutseda.

Varjumisplaani koostamiseks hinnatakse esmalt hoonet ja selle ümbrust. Selle põhjal leitakse parimad lahendused, et tagada inimestele turvaline varjumisvõimalus.

Varjumiskoha võib rajada:

• kohe varjumisplaani koostamise käigus või
• hiljemalt ühe aasta jooksul pärast plaani koostamise tähtaega.

Kes peab varjumisplaani koostama?

Varjumisplaani koostamise kohustus tuleneb Hädaolukorra seadusest (§16³) ja Vabariigi Valitsuse määrusest „Nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord“ (hetkel eelnõu, määrus jõustub 01.07.2026).

• Vastutav on hoone omanik
• Omanik võib selle ülesande delegeerida teisele vastutavale isikule
• Korteriühistus korraldab plaani koostamise korteriühistu juhatus või otsustatakse see üldkoosolekul

Varjumisplaan tuleb koostada:

• hoonetele, mille suletud netopind on üle 1200 m²
• tööstushoonetele alates 1500 m²

Täpsed hooned, millele nõue kehtib, on kirjas määruse lisas.

Varjumisplaani nõue kehtib:

• uutele hoonetele
• kui ka olemasolevatele hoonetele, mis vastavad tingimustele

Millal peab varjumisplaan valmis olema?

Varjumisplaan peab olema valmis hiljemalt 1. juuliks 2027. Varjumisplaan tuleb koostada ka siis, kui hoones ei ole võimalik varjuda. Ka see info on hoone kasutajatele kriisiolukorras väga oluline.

Näidismaterjalid
Kortermaja varjumisplaan, kus varjumiskoht on juba olemas 

Digitaalne hoone hindamise spikker varjumisvõimaluste välja selgitamiseks

Prinditav hoone hindamise spikker varjumisvõimaluste välja selgitamiseks