Varjumine

Varjumiskohtade rajamine on aastatepikkune protsess, mistõttu tuleb olemasolevaid ruume kohandada võimalikult kiiresti. Olemasolevate ruumide kohandamise kohta varjumiskohaks leiad soovitusi siit. 
Pikas plaanis tuleb panustada varjendite ja avalike varjumiskohtade rajamisse üle Eesti. Varjumiskohtade puhul eristame ka tavaolukorras kiireks varjumiseks kohandatud ruume ning sõjaolukorra puhul kasutusele võetavaid avalikke varjumiskohti või varjendeid.

Varjumiskohtade loomise ootused:

• elanikule
  Mõtle läbi oma igapäevased liikumisteed: kodu, töö, lasteaed, kool, pood, sportimispaigad. Kas neil marsruutidel on varjumiskohti, kuhu saaksid paari minutiga varjuda? Samuti saad oma kodus teha varjumiseks ettevalmistusi.
• hoone omanikule (sh tööandjale)
  Hinda juba täna, kas ja millised on võimalused sinu hoones tagada elementaarsed varjumise võimalused, et paremini kaitsta seal viibivaid inimesi. Oluline, et võimalikult paljudes hoonetes oleks ette valmistatud kohad varjumiseks. Üldjuhul on kõige turvalisem koht hoone kelder, kuid ka selle puudumisel on võimalusi nt esimesel korrusel.
• korteriühistule
  Eestis on äriregistri andmetel üle 24 000 korteriühistu ja nendes hoonetes elab üle poole Eesti elanikest. Järgmisel korteriühistu üldkoosolekul võtke üheks päevakorra punktiks varjumise tagamine oma hoones. Hinnake ühiselt, kas ja millised võimalused teil on ruumide varjumiseks kohandamiseks ja alustage konkreetsete plaanide tegemisega.
  Päästeamet on välja töötanud soovitused korterelamute keldrite varjumiseks kohandamiseks. Soovituste aluseks on Päästeameti varingupääste kogemused, 

Kohad varjumiseks suurema kaitsetasemega kohtadest madalama suunas:

• Varjendid
  Spetsiaalselt varjumiseks rajatud kohad.
• Varjumiskohad ja avalikud varjumiskohad
  Keldrid, parklad või muud ruumid, mis on varjumiseks kohandatud – lühiajaliseks kasutamiseks olevad ruumid, mis pakuvad kaitset lööklaine ja lenduva prahi eest.
• Muud ruumid või kohad, mis annavad varju
  Ruumid hoones, mis ei ole küll eraldi varjumiseks ettevalmistatud, kuid varjendi või varjumiskoha puudumisel saab neid kasutada. Selliste ruumide puhul tasub järgida niinimetatud "kahe seina reeglit" – sinu ja väliskeskkonna vahel on vähemalt kaks tugevat seina ning sul on võimalus olla eemal akendest.

Mis vahe on avalikul ja mitteavalikul varjumiskohal?

Avalik varjumiskoht on ohu korral kõigile avatud, märgistatud ruum ja leitav kaardilt.
Mitteavalik varjumiskoht on mõeldud antud hoone kasutajatele ning ei pruugi olla märgistatud ega avalikult teada.

Avalikud varjumiskohad (nt jalakäijate tunnelid, maa-alused parklas, keldrid) on hooned või ruumid, kuhu saab ohu korral kiiresti varjuda ka tänaval viibides. Need on loodud Päästeameti ja hoone omaniku kokkuleppel ning mõeldud kõigile, mitte ainult hoone kasutajatele. Avalikud varjumiskohad on tähistatud varjumise märgiga.

Ohu korral (nt sõjalise rünnaku oht) antakse riiklik teavitus, millest alates peavad varjumiskohad olema ööpäevaringselt valmis inimesi vastu võtma.
Rahu ajal ei pruugi need kohad olla avatud. Nende kasutus on ajutine ja vahetu ohu ajal. Avalikes varjumiskohtades ei pruugi olla mugavusi (nt istumiskohti või WC-d).

2025. aasta 9 kuu seisuga on märgistatud üle riigi 286 avalikku varjumiskohta, milles on kohti 236 059 inimesele (17% elanikkonnast). Prioriteet on suurendada avalike varjumiskohtade arvu suuremates linnades, kus on sireenivõrgustik. Märgistamine ja kaardistamine jätkub koostöös omavalitsuste ja erasektoriga. Eestis ei ole alates 1990. aastate algusest rajatud ühtegi uut varjendit. 1993. aastal loendati küll 280 varjendit umbes 73 000 inimesele, kuid see arv on kaheldav. Enamik toonastest varjenditest on tänaseks kas kasutusest maas, ümber ehitatud või väga halvas seisukorras.

Paljud hooned, eriti 1950.–60. aastatel ehitatud kortermajade keldrid, olid algselt varjenditeks mõeldud, kuid vajavad nüüd remonti või korrastamist. Samuti loeti varjenditeks ka tootmishoonete keldrikorruse ruume, millel puudusid eraldi ventilatsioon ja muud tehnilised lahendused.