Varjumine

Varjumiskohad ja nende rajamise korraldus

Varjumiskohtade rajamine on pikaajaline protsess, seetõttu on oluline kohandada olemasolevaid ruume varjumiseks võimalikult kiiresti.

Olemasolevate ruumide kohandamise kohta leiab soovitusi vastavast juhendmaterjalist.

Pikas plaanis on eesmärk rajada üle Eesti rohkem varjendeid ja avalikke varjumiskohti.

Varjumise korraldus hõlmab nii:

  • Varjendite või varjumiskohtade ettevalmistust nii rahu ajal kui kriisi ajal
  • Varjumisplaanide koostamist
  • Inimeste teadlikkuse tõstmist varjumise võimalustest ja tegutsemisest
  • Õppusi ja harjutusi

Rollid varjumiskohtade loomisel

Elanik

Elanikel on võimalik hinnata oma igapäevaseid liikumisteid (kodu, töö, kool, lasteaed, pood, vaba aeg) ja mõelda, kas nende läheduses on kohti, kuhu saab kiiresti varjuda. Samuti on võimalik teha ettevalmistusi oma kodus varjumiseks.

Hoone omanik (sh tööandja)

Hoone omanikul on oluline roll varjumisvõimaluste tagamisel. Tasub hinnata, kas ja millised võimalused on hoones olemas, et pakkuda elementaarset kaitset seal viibivatele inimestele. Sageli on kõige turvalisem koht hoone kelder, kuid ka selle puudumisel võib leida sobivaid lahendusi näiteks esimesel korrusel.

Korteriühistu

Eestis on üle 24 000 korteriühistu ning nendes hoonetes elab üle poole elanikkonnast. Seetõttu on korteriühistutel oluline roll varjumise korraldamisel. Varjumise teema on soovitatav võtta arutlusele korteriühistu üldkoosolekul, et hinnata võimalusi ja leida lahendusi ruumide kohandamiseks.

Päästeamet on koostanud soovitused korterelamute keldrite kohandamiseks varjumiskohtadeks.

Varjumiskohtade olukord Eestis

2025. aasta lõpu seisuga:

  • on Eestis märgistatud 302 avalikku varjumiskohta
  • nendes on kohti ligikaudu 18% elanikkonnast

Eesmärk on suurendada varjumiskohtade arvu eelkõige suuremates linnades, kus on olemas sireenivõrgustik.

Varjendite olukord on keerulisem:

  • alates 1990. aastatest ei ole uusi varjendeid rajatud
  • varasemad varjendid on sageli halvas seisukorras, ümber ehitatud või kasutusest väljas

Paljud vanemate kortermajade keldrid (eriti 1950.–60. aastatest) olid algselt mõeldud varjumiseks, kuid vajavad tänaseks korrastamist. Samuti loeti varjenditeks ka ruume, millel puudusid vajalikud tehnilised lahendused (nt ventilatsioon).

Erinevad kohad varjumiseks

Kohad varjumiseks erinevad oma kaitsetaseme poolest.

Varjendid ja avalikud varjendid - Spetsiaalselt varjumiseks ehitatud rajatised, mis pakuvad kõrgemat kaitset.

Varjumiskohad ja avalikud varjumiskohad - Keldrid, parklad või muud kohandatud ruumid, mis on mõeldud lühiajaliseks varjumiseks. Need pakuvad kaitset lööklaine ja lenduva prahi eest.

Muud varjumiseks sobivad ruumid juhuks, kui ettevalmistatud varjumiskohta või varjendit pole

Ruumid, mis ei ole spetsiaalselt kohandatud, kuid mida saab vajadusel kasutada. Sellisel juhul on soovitatav järgida nn kahe seina reeglit – inimese ja väliskeskkonna vahel on vähemalt kaks tugevat seina ning viibitakse akendest eemal.

Avalik ja mitteavalik varjumiskoht

Avalik varjumiskoht

Mitteavalik varjumiskoht

  • on mõeldud konkreetse hoone kasutajatele
  • ei pruugi olla märgistatud ega avalikult teada