Keemiaõnnetus

Viimati uuendatud 31.10.2017

Käitumisjuhised keemiaõnnetuste korral.

Näiteid ohtlikest ainetest

Ammoniaak

Terava ärritava (nuuskpiirituse) lõhnaga värvitu sööbiv õhust kergem gaas. Atmosfääris moodustab külma valge udupilve, mis püsib maapinnal. Soojenedes tõuseb gaasipilv üles.
Ohud
Mürgise kemikaali kontsentratsioon õhus.
Mõju tervisele
Ärritab tugevasti silmi ja hingamisteid. Põhjustab pisaravoolust, nina-kurguvalu, köha, hingamisraskust, valu rindkeres. Suuremate kontsentratsioonide korral raske hingamisteede ja kopsude kahjustus, s.h kopsuturse, võimalik on äkksurm. Niiskusega reageerides tekib söövitav ammooniumhüdroksiid, mis kahjustab silmi ja nahka.
Tegutsemine
Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Varjuda kinnistesse ruumidesse. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Katta kinni hingamisteed, võimalusel niiske riidega.
Esmaabi
Kannatanud toimetada mittesaastunud alale värske õhu kätte, eemaldada saastunud riided, loputada nahka ja silmi jooksva veega 20-30 minutit. Hingamisraskuste korral manustada hapnikku. Tagada rahu ja soojus. Kuna sümptomid võivad avalduda hiljem, vajavad kannatanud kindlasti hospitaliseerimist!

Kloor

Kollakasroheline terava ärritava lõhnaline sööbiv õhust raskem gaas.
Ohud
Mürgise kemikaali kontsentratsioon õhus.
Mõju tervisele
Ärritab tugevalt silmi ja hingamisteid. Põhjustab pisaravoolust, silmade ja kurgu kipitust, köha, iiveldust, oksendamist, peavalu, pearinglust ja hingamisraskust. Niiskes õhus ärritab ka nahka. Suuremate kontsentratsioonide korral võimalik kopsuturse ja surm.
Tegutsemine
Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Varjuda kinnistesse ruumidesse. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Katta kinni hingamisteed, võimalusel niiske riidega. Vältida keldrites viibimist, õhust raskema gaasina liigub gaaspilv maapinnal ja võib koguneda madalametesse kohtadesse. Võimalusel minna ülemistele korrustele.
Esmaabi
Kannatanud toimetada mittesaastunud alale värske õhu kätte, eemaldada saastunud riided, loputada nahka ja silmi jooksva veega vähemalt 15 minutit. Hingamisraskuste korral manustada hapnikku. Tagada rahu ja soojus. Kuna sümptomid võivad avalduda hiljem, vajavad kannatanud kindlasti hospitaliseerimist!

Propaan, butaan

Värvitu õhust raskem eriti tuleohtlik gaas, millele on lisatud tugevalõhnalisi aineid.
Ohud
Põlengus tekkiv soojuskiirgus ja suits, mahutite lõhkemisel tekkiv ülerõhk ja laialipaiskuvad killud.
Mõju tervisele
Mittepõleva lekke korral võib kinnistes ruumides välja tõrjuda hapniku ja tekitada peavalu, uimasust, teadvuse kaotust, soojuskiirguse toimel saadud põletused ja suitsust põhjustatud hingamisraskused, ülerõhust tingitud põrutused ning laialilenduvatest kildudest põhjustatud haavandid.
Tegutsemine
Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Vältida keldrites viibimist, õhust raskema gaasina liigub gaaspilv maapinnal ja võib koguneda madalametesse kohtadesse. Võimalusel minna ülemistele korrustele. Vältida sädeme teket!
Esmaabi
Kannatanud toimetada ohutusse paika ja aseta kõhuli. Leegipõletuse korral kustuta teki või vaiba abil kannatanu rõivad ning alusta kiiresti jahutamist.
Jahutamiseks kasuta jahedat vett. Jahutamise järel kata vigastatud koht puhta linaga. Kannatanud toimetada arsti juurde.

Bensiin

Läbipaistev aromaatse ja eetrit meenutava lõhnaga kergesti aurustuv eriti tuleohtlik vedelik.
Ohud
Põlengus tekkiv soojuskiirgus ja suits, mahutite lõhkemisel tekkiv ülerõhk ja laialipaiskuvad killud.
Mõju tervisele
Soojuskiirguse toimel saadud põletused ja suitsust põhjustatud hingamisraskused, ülerõhust tingitud põrutused ning laialilenduvatest kildudest põhjustatud haavandid.
Tegutsemine
Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Vältida sädeme teket!
Esmaabi
Kannatanud toimetada ohutusse paika ja aseta kõhuli. Leegipõletuse korral kustuta teki või vaiba abil kannatanu rõivad ning alusta kiiresti jahutamist.
Jahutamiseks kasuta jahedat vett. Jahutamise järel kata vigastatud koht puhta linaga. Kannatanud toimetada arsti juurde.

Diislikütus

Õlijas kollaks tuleohtlik vedelik.
Ohud
Põlengus tekkiv soojuskiirgus ja suits, mahutite lõhkemisel tekkiv ülerõhk ja laialipaiskuvad killud.
Mõju tervisele
Soojuskiirguse toimel saadud põletused ja suitsust põhjustatud hingamisraskused, ülerõhust tingitud põrutused ning laialilenduvatest kildudest põhjustatud haavandid.
Tegevus
Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Vältida sädeme teket!
Esmaabi
Kannatanud toimetada ohutusse paika ja aseta kõhuli. Leegipõletuse korral kustuta teki või vaiba abil kannatanu rõivad ning alusta kiiresti jahutamist.
Jahutamiseks kasuta jahedat vett. Jahutamise järel kata vigastatud koht puhta linaga. Kannatanud toimetada arsti juurde.

Suits

Põlengutes tekkiv suits võib sisaldada lisaks süsinikmonooksiidile (CO) ka teisi mürgiseid aineid ja põhjustada sissehingamisel tervisekahjustusi ja isegi surma. Suitsusest keskkonnast tuleb lahkuda risti tuulesuunaga ja katta kinni hingamisteed. Hingamisraskuste või pea uimasuse korral pöörduda koheselt arsti juurde.

Elavhõbeda kokkukorjamine

Elavhõbe on mürgine aine, mille toime avaldub aine aurude sissehingamisel. Kraadiklaasi või hõõglambi purunemisel pole paanikaks põhjust, sest elavhõbeda kogus nendes on liiga väike, et tõsiseid tagajärgi tekitada. Sellegipoolest, kuna ka väikese koguse elavhõbeda aurude pikaajaline toime on inimesele ohtlik, tuleb laialivalgunud elavhõbe võimalikult kiiresti kokku korjata vastavalt järgnevalt toodud juhendile.

1. Laialivalgunud elavhõbeda kokkukorjamine
Takista ligipääs elavhõbeda laialivalgumise alale teistele isikutele (ja koduloomadele!) ning tuuluta ruum.
Aine kokkukogumiseks on erinevaid viise, selleks võib kasutada kühvlit, süstalt, pipette või lillaveega immutatud vatitupse.
Elavhõbeda tilgad tuleb plastikust, kummist, papitükiga vms materjalist kaabitsa abil kokku lükata kühvlile. Harja kasutamine ei ole soovitatav, sest harja abil on raske elavhõbeda tilgakesi kühvlile pühkida ning harjaga kokku puutudes lagunevad tilgad väiksemateks.
Elavhõbeda tilku võib kokku korjata ka süstlaga (ilma nõelata süstal) või pipetiga. Tilgakeste kokkukorjamiseks võib kasutada ka kaaliumpermanganaadi lahusega (“lillaveega”) immutatud vatitükke. Kasutatud vatt, süstal või pipett asetada kilekotti. Mitte visata prügikasti!
Koristamisel vältida elavhõbeda sattumist kehale ja riietele. Ärge kandke reostust ringi liikudes laiali!
Peale aine kokkukorjamist tuulutada ruumi värske õhuga!
Elavhõbedaga saastunud rõivaid, vaipu mööblit tuleb õues tuulutada vähemalt 24 tundi!
Elavhõbe ei reageeri veega (ka kuuma veega mitte). Kui kraadiklaas puruneb kuuma veega tassis, siis lasta veel jahtuda ja valada elavhõbe tassist koos veega suletavasse anumasse.
2. Kokkukorjatud elavhõbe panna suletavasse anumasse.
Eelnevalt kokkukorjatud elavhõbe panna suletavasse anumasse.
Anumasse kokkukogutud elavhõbeda aurustumise vältimiseks võib elavhõbedale peale valada vähemalt 5 cm paksuse veekihi ja seejärel anuma sulgeda.
Hoida kokkukogutud ainet temperatuuril alla +20˚C.
3. Elavhõbeda toimetamine ohutusse paika.
Ärge visake elavhõbedat prügikasti ega valage kraanikausist ega WC-potist alla!
Ohtlikud jäätmed anda võimalikult kiiresti üle kohaliku omavalitsuse ohtlike jäätmete kogumispunkti. Ohtlikke jäätmete kogumispunkti tuleb viia ka koristamisel kasutatud süstal, vatt, pipett vms. Ohtlike jäätmete kogumispunktid asuvad tavaliselt suuremate bensiinijaamade juures. Ohtlikke jäätmete vastuvõtt elanikelt on tasuta. Informatsiooni saamiseks pöörduda elukohajärgsesse omavalitsusesse.


Suurema elavhõbedareostuse või elavhõbeda allaneelamise korral helistada 112!

Õnnetuste toimumist ei saa täielikult välistada. Enda teadlikkuse tõstmisega võimalikest ohtudest ja õigest käitumisest saad aga teha nii mõndagi, et kaitsta ennast ja oma lähedasi.


Kuidas ohust teada saad?

· Sireeni signaaliga
· Tuld või suitsu märgates
· Päästesõidukeid märgates
· Lõhna tundes
· Enesetunde halvenemisega (iiveldus, silmade ärritus jms)
· Telefonikõnest
· Valjuhääldist
· Raadiost või televiisorist
· …

Mis on sireen?

Sireen on paigaldatud suurõnnetuse ohuga ja ohtlikkusse ettevõttesse või ohustatud aladele, et hoiatada tekkinud ohust.

Kuula ohusireene:


Üldhäire signaal
Minuti pikkune tõusev ja langev heli, mida korratakse vähemalt kolm korda 30-sekundilise pausi järel.

Üldhäire signaali kasutatakse tähelepanu saamiseks kõikide ohtude puhul ning see tähendab, et ohu kohta on oodata täiendavat teavet ja käitumisjuhiseid!

Üldhäire lõpp
Ühtlane minutipikkune heli pikkusega, mida edastatakse üks kord.

Häire lõpu signaal tähendab, et oht on möödas.

Testsireen
Ühtlane pidev heli üldpikkusega kuni 7 sekundit.

Testimise signaal tähendab sireeni korralist testimist ning elanikele kohustuslikke tegevusi kaasa ei too.

Kuidas käituda kui kuuled sireeni:

1. Väljas viibides liigu risti tuule suunaga ohualast kaugemale!

2. Mine suletud ruumi, et kaitsta end gaaside või plahvatuse eest!

3. Sulge korralikult kõik uksed ja aknad ning ventilatsioon ja tuulutusavad!

4. Autos olles sulge uksed ja aknad ning lülita välja ventilatsioon!

5. Teavita ning abista naabreid ja lähedalasuvaid kaaskodanikke!

6. Lülita sisse Vikerraadio (vaata sagedusi) või Raadio 4 (vaata sagedusi) või telekanal ETV ja kuula seal antavaid käitumisjuhiseid! Informatsiooni saad ka www.rescue.ee
ja päästeala infotelefonilt 1524.

7. Harjumatute lõhnade esinemisel hoia suu ja nina ees niiskeid rätikuid ja mine ülemistele korrustele, kuna õhust raskemad mürgised gaasid kogunevad allapoole.

8. Ära kasuta lahtist tuld!

9. Kasuta telefoni ainult tõsisel vajadusel, et mitte koormata telefoniliine.