Küsimused ja vastused

Kas inspektorid nõustavad ettevõtteid dokumentide koostamisel?

Jah, soovi korral saab anda inspektor nõu dokumendi koostamisel. Ida päästekeskuse inspektorid (Daisi Käger ja Raili Lanno) on seotud Ida ja Lõuna piirkonna ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetega ning Põhja päästekeskuse inspektorid (Urmas Grüning ja Kirill Nimštuk) on seotud Põhja ja Lääne piirkonna ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetega.

Kui on toimunud kemikaalileke, siis mis on see maha läinud kemikaali koguse piir, millest alates tuleb Päästeametit informeerida?

Päästeamet on huvitatud kõikidest sündmustest, aga teavitada tuleb vähemalt neist sündmustest, kus käis sündmust lahendamas päästeressurss.

Kui esitame aruande e-maili teel, siis Päästeamet ei vaata seda üle?

Sellisel juhul annab Päästeamet teada, et enesekontrolli tuleohutusaruanne tuleb esitada läbi elektroonilise keskkonna ning e-maili teel saabunud aruannet ei vaadata üle.

Miks võeti ettevõtetelt ära võimalus ise tulekustutite kontrolli teha?

1. märtsil 2021 jõustus uus tuleohutuse seadus, kus on muuhulgas muudetud ka tulekustuti kontrollimise põhimõtteid. See tähendab, et seaduse kohaselt loetakse nüüd tulekustuti kontrolli üheks osaks hooldustegevuseks. Tulekustuti kontrollija (juriidiline isik) peab tegema majandustegevuse registrisse (MTR) majandustegevusteate ning määrama ettevõttes selle eest vastutava füüsilise isiku (spetsialisti) (TuOS § 33 lg 3; § 34 lg 1). Vastutavaks spetsialistiks on inimene, kes suudab lisaks kontrollimisele teostada ja juhtida tulekustutite hooldustegevust ning kellel on erialane ettevalmistus ja vähemalt kolmeaastane töökogemus valdkonnas (TuOS § 34 lg 3).
Sisult tähendab seda, et ilma vastutava spetsialisti kinnituseta ei näita majandustegevuse register, et see isik on ettevõttega seotud. Praktikas on ilmnenud olukordi, kus ettevõtted näitavad nendega seotuks isikuid, kes sellest ise midagi ei tea. Kui paigaldisi ei hooldata või tehakse seda ebapädevalt, võib see ohustada hoonetes tuleohutuse taset.

Millistel juhtudel tuleb teha ladustamise plaan?

Kui objekti territooriumil ladustatakse põlevmaterjali rohkem kui 1000 m3, koostatakse objekti territooriumil põlevmaterjali ladustamise kohta plaan ja esitatakse see kooskõlastamiseks asukohajärgsele päästekeskusele.

Põlevmaterjal tuleohutuse seaduse tähenduses on süttiv materjal või aine, mis sädemete ja lahtise leegiga kokkupuutel ning ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri mõjul süttib, levitab tuld ning eraldab soojust, suitsu, mürgiseid gaase ja kuumi või põlevaid tilku.

Mahutites olevate tuleohtlike vedelike kohta ei ole vajadust teha ladustamise plaani, kuid kui põlevmaterjali hoitakse kuubistes mahutites, siis selle kohta tuleb koostada ladustamise plaan.

Millest need nõuete muudatused tekivad? Tundub juba, et kõik on niigi täpselt kirjas seaduses.

Tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koostamise tingis peamiselt asjaolu, et tuleohutuse valdkonnas on vaja teha muudatusi, mis aitaksid vähendada tulesurmade hulka, kiirendada menetluste kulgu ja suurendada tuleohutute objektide arvu. Eelnõu koostamise tingis ka siseturvalisuse arengukavas ette nähtud tõhusam erasektori roll tuleohutuse taseme tõstmiseks. Nimelt näeb „Siseturvalisuse arengukava 2015–20201 “ ette erasektori senisest suuremat kaasamist ja rakendamist ohutusvaldkonda puudutavates tegevustes.

Kas vastutav isik peab olema juhatuse liige?

Vastutav isik ei pea olema alati juhatuse liige. Vastutav isik tuleb määrata selliselt, et kes on reaalselt objektil olemas, valmis vastutama ja tegutsema/juhendama. Juhatuse liige pigem võiks olla vastutav sidepidamise eest ehk teavitab ametkondi (TTJA, Päästeamet, KOV jne).

Kes peaks olema sidepidamise eest vastutav - kas gaasipaigaldise omanik või see kes on kohapeal?

Vastutav isik tuleb määrata selliselt, et kes on reaalselt objektil olemas, valmis vastutama ja tegutsema/juhendama. Enamasti asub gaasipaigaldise omanik objektist kaugemal ning teda pole mõistlik panna vastutama päästetööde algatamise ja koordineerimise eest. Pigem võib mõelda panna teda vastutama sidepidamise eest ehk teavitab ametkondi (TTJA, Päästeamet, KOV jne).

Mis juhtub kui teavitust ei saada tähtaja jooksul?

Kui teavitust ei saadeta hiljemalt 30. kalendripäeval, siis kindlasti võtab Päästeamet ettevõttega ühendust ning palub teavituse edastada. Vajaduse korral võib Päästeamet teha ka ettekirjutus koos sunniraha hoiatusega.

Häirekeskusel on OE-s ja SOE-s toimuva õnnetuse korral TTJA teavitamise kohustus. Milleks ettevõtjale TTJA teavitamise kohustust HOLP-i sisestada?
Kemikaaliseadus §10 sätestab, et Häirekeskus edastab saadud teabe õnnetusega kaasnenud keskkonnahäiringu puhul esimesel võimalusel Keskkonnaametile, ja kui õnnetus toimus ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
Määrus nr 18 § 5 (hädaolukorra lahendamise plaan) sätestab, et ettevõte peab õnnetuse korral teavitama Häirekeskust, TTJAd, KOV-i. Plaanis on see osa üle vaadata. Pigem jääb edaspidi vastutajaks teavitamise eest ettevõte.

Kui on soov, et teenusepakkuja koostaks dokumendid, siis kuidas tema seda saab teha infosüsteemis? 

Teenusepakkuja saab koostada TTJA infosüsteemis dokumente, kuid selleks tuleb teda volitada. Volitusi saab anda füüsiline isik ja ettevõtte juhatuse liige (mitme juhatuse liikme korral ei oma tähtsust milline). Volitamisel tuleb meeles pidada seda, et volitatud isik näeb kõiki andmeid ehk volitust ei ole võimalik anda piiratud ulatuses.

Kas on mõeldud ka selle peale, et riskianlüüsi kokkuvõtet oleks kõigil võimalikus infosüsteemi sisestada (vastavad väljad täita)?

Hetkel selle peale mõeldud ei ole, kuid kui esmased (kriitilised) tegevused saavad tehtud (arendatud), siis saab mõelda uute arenduste peale.

Millised on konkreetsed tegevused kemikaalialase kompetentsi tõstmisel peale piirkondade ümberjagamist?

Piirkondade ümberjagamise tulemusel saab kemikaaliohutuse inspektor edaspidi tegeleda vaid nende ettevõtetega, kes käitlevad kemikaale ehk ei pea kontrollima enam täiendavaid objekte (nt büroohoone) ehk toimub spetsialiseerumine. Samuti on plaanis panna rõhku inspektorite koolitusele kemikaaliohutuse alaselt.

Kas kemikaali valdkonnas tegutsevate inspektorite haridus ja väljaõpe on avalik info? PäA kodulehel selline info puudub.

Vastavalt siseministri määrusele nr 2 peab ohutusjärelevalve päästeametnik omama kõrgharidust.

Miks ei kajastu Maa-ameti x-gis2 teemakihis "ohtlikud käitised" kõiki SOE ja OE ettevõtteid? Näit. Põltsamaal, Tallinn-Tartu mnt, 2 tanklat, üks on - teist ei.

Kaardirakendusele kantakse kemikaaliseaduse alusel ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Need ettevõtted, kes käitlevad kemikaale alla ohtlikkuse alammäära, siis neid ka kaardirakendusel ei kuvata. Põltsamaal üks tankla on ohtlik ettevõtte ning teine mitte.
Kaardirakendus on SIIN.