Lõhkeaine või lahingumoona leid
Mitmetest sõdadest ja sõjajärgsest perioodist on maapõue jäänud palju igasugust lahingumoona. Iga aasta avastatakse Eestist keskmiselt 3500 lõhkekeha. Kõik lõhkekehad võivad välja näha väga erinevad ja välja ilmuda ettearvamatutest kohtadest. Lõhkekehad on ehitatud selleks, et tappa, vigastada või tekitada suuri purustusi. Nende roostes või moondunud välimus võib olla petlik ning käitumine ettearvamatu ja plahvatusohtlik.
Kuidas lõhkekeha ära tunda?
Lõhkekehad võivad olla väga erineva suuruse ning kujuga. Peamised lõhkekehad mida Eestist leitakse on padrunid, miinipilduja miinid, käsigranaadid ning mürsud. Samas on leitud ka mitmeid lennukipomme ja lõhkeainet.
Kui oled leidnud lõhkekeha!
• Ära puutu lõhkekeha. Liigutamine võib selle aktiveerida
• Teavita leiust telefonil 112 ja täida saadud juhiseid
• Hoiata läheduses viibivaid inimesi ja ära lase kedagi leitud eseme lähedusse.
Päästeameti pommigrupid on igapäevaselt valmis reageerima ka pommikahtlustele. Muudatused rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas on teinud elanikud pommikahtlaste pakendite või omanikuta kohvrite osas ettevaatlikuks. Pommikahtlase eseme tuvastamise korral tuleks alati enne mõelda, et milles oht seisneb ning kas leiust teavitamine on põhjendatud.
Kui arvad et tegemist on omanikuta ning plahvatusohtliku esemega siis:
• Ära pommikahtlast eset puuduta. Liigutamine võib selle aktiveerida
• Teavita leiust telefonil 112 ja ole demineerijatele telefoni teel kättesaadav
• Hoiata läheduses viibivaid inimesi ja ära lase kedagi leitud eseme lähedusse.
Maismaal ja siseveekogudes teevad demineerimistöid Päästeameti pommigrupid, kes reageerivad väljakutsetele ööpäevaringselt. Valdavalt ollakse seotud vanade lõhkemata lahingumoona leidude hävitamisega. Samuti ollakse valmis reageerima pommiohu- ning plahvatustega seotud intsidentidele. Kui oled leidnud plahvatusohtliku- või lõhkekeha meenutava eseme siis ära seda mingil juhul puuduta, vaid anna sellest teada telefonil 112.
Peamised müüdid
Müüt 1
Pommigrupp tuleb nii kaua. Ei jõua kohapeal ära oodata!
Pommigrupp on valves 24/7 ning reageerib igale sündmusele koheselt. Kui ollakse hõivatud siis täpsustatakse helistajaga leiu asukoht ja ohuaste. Alati on parem kui leiu asukoht ette näidata kuid kui see ei ole võimalik, siis palutakse helistajal lõhkekeha leiukoht märgistada ja pommigrupp selgitab täpse asukoha telefoni teel.
Müüt 2
Pommi leiust teatamine toob kaasa palju sekeldusi ja mine tea, ehk ka karistuse!
Vabatahtliku lõhkematerjali loovutamine ei too leidjale kaasa liigseid kohustusi. Leiust teatamine on vajalik ohu likvideerimiseks ning on seaduse järgi kodanikule kohustuseks. Lõhkematerjali vabatahtlik loovutamine ei toimu üksnes kampaania raames vaid aastaringselt.
Müüt 3
Mul on küll kahtlus, et tegemist võib olla ohtliku esemega kuid pole kindel. Igaks juhuks ei teata, ehk saan karistada kui ese ei osutu plahvatusohtlikuks!
Lõhkekehad on väga erineva suuruse, kuju ja välimusega. Pommigrupp ei eelda, et helistaja suudaks ohtu iseseisvalt identifitseerida, selleks demineerijad ongi. Juhuks kui ese ei osutu plahvatusohtlikuks siis mingit karistust helistajale sellest ei järgne.
Müüt 4
Roostes ja deformeerunud lõhkekehad ei ole nii ohtlikud kuna nad on nii vanad siis need enam ei tööta
Palju sõltub lõhkekeha ehitusest, kuid üldjuhul on tegelikkus vastupidine. Mida enam deformeerunud ja roostes lõhkekeha on seda ohtlikum. Käivitusmehhanismi sees asuv tundlik lõhkeaine on sama töökorras ja ohtlik ka nüüd, kümneid aastaid hiljem. Kuigi käivitusmehhanism ei pruugi olla enam töökorras, võib väikseimgi pinnase või roostetüki poolt põhjustatud hõõrdumine selle siiski käivitada.
Müüt 5
Väiksemad lõhkekehad on vähem ohtlikud
Mida väiksem on üldjuhul lõhkekeha seda vähem on kaitsmeid selle rakendusmehhanismi töös. Seega on nad pigem ohtlikumad. Väiksemate lõhkekehade plahvatusmõjude ulatus ei ole küll suur, kuid see on piisav, et enda läheduses tappa või tekitada raskeid vigastusi.