Õnnetusest teavitamine

Kriisikommunikatsioon

Suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte käitaja peab õnnetuse korral tagama õnnetuse mõjupiirkonda jäävate inimeste kohese teavitamise õnnetusest ja käitumisjuhistest. Õnnetusest teavitamiseks kasutatav varajase hoiatuse süsteem peab vastama käitisest lähtuvale ohule ning tagama õnnetuse korral kõigi ohustatud inimeste teavitamise.

Ohualasse jäävad isikud saavad õnnetusest teada:

  • sireeni kuuldes;
  • nähes/haistes tuld või suitsu;
  • tundes harjumatuid lõhnu ja enesetunne halveneb - tekib iiveldus, silmade ärritus jms;
  • märgates päästesõidukeid;
  • sellest teatab inimene või meedia.

Hädaolukorra sireen

Sireen on paigaldatud ohtliku ainega tegelevasse ettevõttesse või ohustatud aladele. Sireeni kasutatakse tähelepanu köitmiseks kõikide ohtude korral.

Minutipikkune tõusev ja langev heli. 30sekundilise pausi järel korratakse seda vähemalt kolm korda.

Kasutatakse kõigi ohtude puhul. Tähendab, et ohu kohta on oodata lisateavet ja täpsemaid käitumisjuhiseid.

Ühtlane minutipikkune heli. Edastatakse üks kord.

Tähendab, et oht on möödas.

Ühtlane pidev heli üldpikkusega kuni 7 sekundit.


Tähendab, et sireeni testitakse. Inimestele kohustuslikke tegevusi kaasa ei too.

Võimalikud tegevusjuhised ohtlike ainetega seotud õnnetuse korral:

  • väljas viibides kata nina ja suu rätikuga ning liigu risti tuule suunaga õnnetuspaigast ja ohualast kaugemale;
  • mine lähimasse hoonesse, võimaluse korral kõrgeimale korrusele ja hoone keskele;
  • sulge korralikult uksed ja aknad ning kõik ventilatsiooniseadmed ja tuulutusavad;
  • kustuta tuleasemed kaminates ja/või ahjudes ning sulge siibrid;
  • autos olles sulge uksed ja aknad, lülita välja ventilatsioon, sõida ohualast kaugemale, lähima hooneni ja varju;
  • teavita ning abista naabreid ja lähedal asuvaid kodanikke;
  • lülita sisse üks kahest Eesti Rahvusringhäälingu raadiost (Vikerraadio, Raadio 4) ja kuula seal antavaid käitumisjuhiseid;
  • lülita sisse telekanal ETV ja kuula seal jagatavaid käitumisjuhiseid;
  • informatsiooni saad ka http://www.rescue.ee ja päästeala infotelefonilt 1524;
  • harjumatu lõhna esinemisel hoia suu ja nina eest niisket rätikut;
  • ära suitseta ja kasuta lahtist tuld;
  • kasuta telefoni ainult tõsisel vajadusel.

Avalikkusele mõeldud infot on võimalik leida Maa-ameti suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete kaardirakendusest: Flash versioon ja HTML versioon.

Riskikommunikatsioon

Avalikkusel on õigus teada, millised ohud neid puudutavad, ja riigil on kohustus tagada, et selline teave avalikkuseni jõuaks. Seetõttu suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja teavitab avalikkust ja ettevõttest lähtuva õnnetuse mõju piirkonda jääda võivaid isikuid ennetavalt ettevõttest lähtuvast suurõnnetuse riskist, ohutusabinõudest ja õnnetuse korral soovitatavatest käitumisjuhistest.

Suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitajal tuleb koostada nõuetekohane teave ohutusabinõude ja õnnetuste kohta, mis peab vastama Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele1“ (edaspidi määrus nr 18) § 6 lõike 1 nõuetele.

Kui ohtliku ettevõtte ohualasse jääb elanikkond (nt ammoniaaki või ammooniumnitraati käitlevad ettevõtted), siis soovitame ka sellistel käitajatel koostada teabe ohutusabinõude ja õnnetuste kohta.

Teabe edastusnõuded

Teave, mida suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja avalikkusele ja ettevõttest lähtuva õnnetuse mõjupiirkonda jääda võivatele inimestele annab, peab olema ettevõttest paberil kättesaadav ja avaldatud ettevõtte veebilehel. Veebilehe puudumisel avaldab suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja teabe muul veebilehel ja teavitab sellest Päästeametit.

Ettevõtja levitab teavet käitisest lähtuva õnnetuse mõjupiirkonda jääda võivatele inimestele vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Teabe levitamisel esitatakse see otsepostitusena või viisil, mis tagab õnnetuse mõjupiirkonda jääda võivatele inimestele teabesaamise tasuta.

Teave tuleb üle vaadata ja vajadusel ajakohastada vähemalt kord kolme aasta jooksul või kemikaaliseaduse § 23 lõikes 1 nimetatud juhtudel.

Juhendid:

  • Juhend - Teave ohutusabinõude ja õnnetuste kohta.