Tuleohutus on vaid kättevõtmise kaugusel

Küttekolle Järvakandis
Küttekolle Järvakandis

Eelmise aasta novembri keskpaigas tuli Rapla päästekomandosse murelik korstnapühkija, kel oli näpu vahel ettepanek ühe Järvakandis oleva korteri kohta. Vestluses korstnapühkijaga saime informatsiooni, et tegemist on üheksa korteriga elamuga, ühes neist elab pensionärist meesterahvas, kellel on korteris halvas seisukorras pliit. Pliidi ümbrus olevat täis igasuguseid esemeid ja korralik juurdepääs sellele puudub, sellepärast ta ei saanud pliiti puhastada ega ka korralikult üle vaadata. Korstnapühkija otsustas pliidi kütmise keelata.

Esimest korda seda korterit külastades tervitasid meid ukse peal klähvides kaks väikest koera, kes pärast meie sisseastumist kiiresti teise tuppa pagesid. Korteris liikumiseks väga palju ruumi polnud, sest korter oli täis vanakraami ja prahti. Kõndimiseks oli vaid kitsas rada. Korteri peremees oli meiega viisakas ja tundus, et ta juba teadis, miks me seal oleme. Sujuvalt viisin jutu suitsuanduri peale, sest nägin, et ühetoalises korteris asus suitsuandur õhus, pesunööri meenutava traadi küljes. Sellele vaatepildile oli peremehel lihtne põhjendus – ta lihtsalt ei ulatu suitsuandurit lakke panema ja sellega seal edaspidi toimetama. Hea uudis oli see, et korteris ei suitsetata ega tarbita alkoholi. Kuna meil endal seekord suitsuandurit kaasas polnud, tulid järgmisel päeval Järvakandi päästjad ning paigaldasid korterisse pikendusjuhtmega suitsuanduri. Kui takistusrada pliidini oli läbitud, nägin, et pliidiraud oli mitmest kohast pragunenud ning praeahju sees olid augud ja sellel puudus uks. Lisaks kuivatas korteriomanik pliidi peal kütteklotse, soojad kütteklotsid korjasime kohe pliidilt. Kahjuks tuli meilgi kohapeal kinnitada korstnapühkija sõnu ja pliidi kütmine keelata. Mehe nägu oli sellest morn, sest pliit olevat tema ainuke soojaallikas, lisaks sellele teeb ta sellel ka süüa. Soovitasime tal abi saamiseks viivitamatult pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Omaltpoolt edastasime ka kirjalikult teavituse valla sotsiaaltöötajale.

Jõulude ajal, enne esimest järelkontrolli, sõitsid Järvakandi päästjad kaks korda samale aadressile väljakutsele. Häirekeskusele helistas murelik sama kortermaja elanik, teavitades, et naaber on hakanud jälle katkist küttekollet kasutama. Mõlemal korral lahenes olukord sellega, et päästjad kustutasid pliidi all tule. Kui aeg jõudis järelkontrollini selgus, et päästjate viimased kohalkäigud olid korteriomaniku tõsiselt tegutsema pannud. Korterisse olid ilmunud infrapuna gaasikamin ja söögi tegemiseks gaasipliit. Peremees ütles, et ta olevat üritanud leida pliidile ka uut rauda, mida aga kohalikust kaubandusest leida ei olnud võimalik ja mujalt otsimine oli raskendatud. Mees käis oma murega ka vallas, kuid sealt selgus, et toetust pliidi korrastamiseks pole võimalik saada. Pärast seda tegime vallale ametliku märgukirja korteris valitseva olukorra kohta ja teavitasime neid, et korteri omanik ei pruugi kütteseadme korrastamisega ise toime tulla.

Päev enne vana aasta lõppu saime Järvakandi vallavanemalt kinnituse, et uue aasta alguses püüavad nad aidata katkise pliidi parandamisel. Nii juhtuski, et uue aasta esimestel päevadel sai küttekolle valla abiga korda tehtud. Pärast seda pidid päästjad veelkord sinna kohale sõitma, kuna murelik naaber kutsus. Seekord aga tuvastasid nad sündmuskohal, et pliit on korda tehtud ja vaatamata korstnapühkija akti puudumisele, otsest ohtu polnud. Kuna õues oli rohkem kui kakskümmend külmakraadi, siis võtsime samal päeval ühendust tuttava korstnapühkijaga, kes on meid ka varem sarnastes olukordades aidanud. Rääkisime talle mure ära ja juba järgmisel päeval sõitsime koos uut järelkontrolli tegema.

Kohapeal tervitasid meid jälle kõigepealt kaks väikest koera, kuid mitte enam klähvides, vaid juba tuttavalt saba liputades. Õnneks sai parandatud pliit korstnapühkijalt heakskiidu. Nädalavahetusel pühkis korstnapühkija küttesüsteemi üle ja mõne päeva pärast oli ka korstnapühkimise akt päästeametile esitatud

Järvakandis on nüüd üks kodu juures, kus tänu kohalikule omavalitsusele ja kiirelt reageerinud korstnapühkijale köetakse tuleohutu küttekoldega. Soovime kõigile südamele panna, et kui teiegi teate abivajajaid või muretsete oma ohutuse pärast, andke meile sellest kiiresti teada. Üheskoos leiame ikka tuleohutusprobleemile lahenduse ja teeme igaühe kaasabil Eesti turvalisemaks.

Tiiu Varik

Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo peainspektor Raplamaal