Päästeameti töökorraldus eriolukorras

Päästeamet jätkab teenustega ühiskonna ohutuse ja turvalisuse tagamiseks: pääste- ning demineerimistööga, samuti ohutusjärelevalves ehitusvaldkonnale ohutusalase nõu andmise ning järelevalvega. Eesti elanike ohutuse ja turvalisuse tagamises järeleandmisi ei tehta.

Inimkontaktide miinimumi viimiseks ja koroonaviiruse leviku vältimiseks peatab Päästeamet mõned teenused: 

  • Peatuvad kodunõustamised.
  • Peatuvad ohutusjärelevalve inspektorite planeeritud vastuvõtud ning kontrollid.
    • Seoses eriolukorra kehtestamisega ei saa tulla kontorisse inspektori vastuvõtule. Inspektorid töötavad edasi režiimis, kus inimkontaktide hulk on viidud miinimumini. Inspektoriga saab kiirelt ühendust telefoni või e-posti teel. Kontaktid leiad siit. Võtke vajadusel julgelt inspektoriga ühendust.
    • Ehituskontrolli inspektorid menetlevad edasi ehitusprojekti- ja kasutusloataotluseid, mis laekuvad Ehitisregistri kaudu. Kasutusloa ülevaatuseid tehakse, kui sellega ei kaasne viiruse leviku riski suurendamist. Kui viiruse leviku riskid on maandatud, siis ühtegi vajalikku ülevaatust ehituskontrolli osas ära ei jäeta.
  • Peatuvad ekskursioonid ja väliskülaliste vastuvõtt Päästeameti hoonetes.

Päästeametis on kokku kutsutud üleriiklik staap, mida juhib riigi vastutav korrapidaja, ning mille ülesanne on tagada Päästeameti ja ühtse päästevõrgustiku töökorraldus eriolukorra ajal. Lisaks on kokku kutsutud ka Päästeameti regionaalsed staabid ning eraldi staap Saaremal. Staabid seiravad olukorda ööpäevaringselt ning teevad otsuseid jooksvalt uueneva info põhjal.

17. märtsil määras eriolukorra juht Jüri Ratas piirkondlikeks eriolukorra tööde juhtideks Päästeameti päästekeskuste juhid ning lisaks eraldi eriolukorra tööde juhi Saaremaale.  Eriolukorra juhid määrati selleks, et toetada igasugust infoliikumist valitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel ning aidata eriolukorra juhi korraldusi võimalikult tõhusalt ellu viia. Eriolukorra tööde juhi kõige tähtsamaks ülesandeks on kohaliku omavalitsuse toetamine ning ühtses infos hoidmine, regiooni murede kaardistamine ning nende lahendamine.

Päästeamet järgib Terviseameti ja Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni antud juhiseid ja nõudeid ning soovitab nii teha kõigil Eesti inimestel. 

Korduma kippuvad küsimused

1. Kas päästeamet tuleb mulle õnnetuse korral appi, kui mina või mu lähedane on haigestunud?
Kui olete haigestunud, andke häirekeskusele kindlasti sellest teada. Lisaks päästjatele saadetakse teile appi ka kiirabi. Abi tagame kindlasti kõikidele abivajajatele.

2. Kas minule appi tulnud/sündmusele reageeriv päästja võib olla nakatunud?
Haigestunud või nakkusohuga päästjad jäävad kohe koju, samuti jäävad koju päästjad, kes on naasnud välisreisilt või kes võivad olla kokku puutunud nakatunuga.

3. Kas sündmusele reageerival päästeametnikul on vajalikud kaitsevahendid, et vältida nakatumist?
Igas päästeautos on kaitsemaskid, kummikindad ja desinfitseerimisvahendid. Ühtlasi puhastatakse sõidukeid ja päästevarustust igapäevaselt. Kõikidele päästjatele on antud ka juhised, mismoodi nakkusohtu vältida, kuidas sündmuskohal käituda ning milliseid vahendeid kasutada.

4. Mis juhtub, kui kõik päästjad haigeks jäävad või pooled neist? Mis juhtub kui päästjad haigestuvad? Kas päästjad enam ei tööta?
Päästeametis on väga palju päästjaid – ühtsesse päästevõrgustikku kuulub ligi 4000 inimest. Päästjad töötavad vahetustega, nii et alati on olemas vaba päästereserv. Päästeametil on olemas plaan juhuks, kui töötajad haigestuvad. Pääste tuleb ka kõige mustema stsenaariumi korral alati appi, kui ohus on elu

5. Kas päästetöös toimub muudatusi? Kas on karta et pääste ei pruugi jõuda enam nii kiiresti appi?
Päästeamet ei ole teinud päästetöös muudatusi ning päästetööd jätkuvad. Alati reageeritakse väljakutsetele, kus vahetus ohus võib olla inimeste elu, tervis ja vara. Viiruse leviku piiramiseks peatas Päästeamet ajutiselt kodunõustamised ja ohutusjärelevalve inspektorite vastuvõtud.

6. Kuidas ma tean, et kodunõustamist teostav päästeametnik ei ole viirusekandja? Kas ma võinkodunõustamisest keelduda?
Hetkel on päästeamet kodunõustamised peatanud. Kui kodunõustamistega taas jätkatakse, on inimesel õigus kodunõustamisest keelduda.

    7. Mida päästeamet eriolukorra ajal minu heaks teeb?
    Päästeameti ülesanne on igakülgselt kaasa aidata, et kriis saaks lahendatud ja viirus ei leviks. Kui te ei saa ise liikuda, lähedased-naabrid ei saa aidata ja teil hakkavad kodus lõppema toiduvarud või muu eluks hädavajalik, andke sellest kohalikule omavalitsusele teada.

    8. Kas päästjad jätavad mõned väljasõidud tegemata?
    Päästjad reageerivad alati väljakutsele, kui ohus on kellegi elu või tervis. Kui mõni komando jääb nakatumise tõttu eemale, siis kaetakse väljakutsed lähima(te) komando(de) abiga. Abivajaja jaoks ei muutu midagi.

    9. Kas eriolukorras jõuavad päästjad abivajajani sama kiiresti kui tavaolukorras?
    Päästjad jõuavad ka eriolukorras inimesteni sama kiiresti kui tavaolukorras. Oluline on see, kui tõsiseid väljakutseid on väga palju, näiteks tormiga. Siis tekib väljakutsetest järjekord ja kõige kiiremini reageeritakse sinna, kus ohus on kellegi elu või tervis. Eriolukord reageerimiskiiruses rolli ei mängi.

    10. Kas Läti päästjad võivad sõita appi ka üle piiri Eesti territooriumile?
    Lõunanaabrite päästjad võivad meile endiselt vajadusel appi sõita, eeldusel, et neil endil piisavalt vaba ressurssi on. Piiriülene päästetöö käib hoolimata sellest, et Läti oma piirid sulges, samamoodi nagu varem. 

    11. Mida ja mis koguses soovitab päästeamet selleks kriisiks varuda?
    Kodus võiks olla toitu ja muid vahendeid nii, et pere saab vähemalt nädala ilma poodi külastamata hakkama. See võiks olla tavapärane toit, mida pereliikmed iga päev söövad, lisaks kauasäilivad toiduained (konservid, küpsised jne). Soovitusliku nimekirja ja kogused leiab www.kriis.ee kodulehelt.

    • Soovitused kaubanduskeskuste külastamiseks:
    • Külasta kauplusi nii harva kui võimalik, planeeri vajalike toodete ostmist pikema perioodi peale
    • Planeeri külastus väljaspool tippaega
    • Väldi lähikontakti teiste inimestega
    • Osteldes ära puuduta kaupa ilma põhjuseta
    • Pakendamata kujul ostetud puu- ja köögiviljad vajavad kodus korralikku pesemist, soovitame üle pesta ka pakendid
    • Väldi ostude eest tasumisel sularaha kasutamist
    • Kasuta nii palju kui võimalik kaupade koju tellimise võimalusi
    • Pärast kaupluse külastamist pese kindlasti käed korralikult puhtaks

    12. Kas vabatahtlikud päästjad omavad sama väljaõpet ja varustust kui kutselised päästjad?
    Vabatahtlike päästjate väljaõpe ja varustus erineb kutseliste päästjate väljaõppest ja varustusest. Väljakutse puhul saadetakse päästesündmusele just selle sündmuse lahendamiseks vajalike oskuste ja varustusega päästjad, olgu nad siis kutselised, vabatahtlikud või hoopis kutselistest ja vabatahtlikest koosnev päästemeeskond.

    13. Kas PÄA vajab appi uusi vabatahtlikke päästjaid? Millised on käitumisjuhised aktiivsetele elanikele, kes sooviksid riiki aidata? Kas saan vabatahtliku päästjana kaasa lüüa?
    Vabatahtlikud päästjad on alati oodatud. Selleks tuleb läbida koolitus ja sooritada päästekeskuse korraldatud eksam. Viirusest tingitud eriolukorra tõttu on koolitused ja eksamid hetkel edasi lükatud, kuid vabatahtliku päästja e-õppe saab iga soovija juba praegu läbida. Info ja vajalikud taotlusvormid vabatahtlikuks päästjaks kandideerimise kohta leiab päästeameti kodulehelt www.rescue.ee.

    Praegu on parim abi päästele see, kui väldite asjatut liikumist rahvarohketes kohtades, järgite hügieeninõudeid ja koduseid tuleohutusnõudeid ning jagate ka oma lähedastele asjakohast infot. 

    Mida tuleks teada koroonaviiruse haigusest COVID-19?

    2019. aastal koostati käsiraamat, kuhu on koondatud eesti, vene ja inglise keeles juhised, kuidas toime tulla erinevate kriisiolukordadega.