500 kodu tuleohutusprojektis saavutati esimesed kokkulepped
Siseminister Andres Anvelt ja Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu külastasid 5. veebruaril Jõhvi vallas elava Tiina kodu, mis on üks tuhandetest kodudest, kus on tuleohutus mureks.
Tiina kasvatab üksi kolme last ja terviseprobleemide tõttu ei saa teha täiskohaga tööd. Ta on proovinud omal jõul vana maja elektrisüsteemi uuendada, kuid vahendeid napib. Tiina kodu on üks kodudest, mis tehakse tuleohutuks Päästeameti „500 kodu tuleohutuks“ projekti raames, mida rahastab 1,5 miljoni euroga Siseministeerium.
Siseminister Andres Anvelt rõhutas, et ohutus ei ole luksuskaup ning ühiskond peab aitama inimesi, kes end ise aidata ei saa. „Oleme jõudnud tulesurmade ennetamise ja vähendamisega paigalseisu, millest edasi minekuks on vaja täiesti teistsugust lähenemist. Seepärast investeerimegi koos kohalike omavalitsustega kodude tuleohutuse tõstmisse,“ ütles siseminister.
Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul on ohutuskultuur ennetustööga oluliselt paranenud, põhjamaade tasemele jõudmiseks vajame aga uusi tegevusi, kuhu on kaasatud laiemalt kohalikud omavalitsused ja kogukonnad.
„10-aastase aktiivse ennetustööga on Päästeamet teinud 83 355 kodunõustamist, mille tulemusel on tules hukkunute arv vähenenud neli korda ja üle kolme korra vähenenud eluhoonete tulekahjude arv,“ selgitas Kuno Tammearu. „Tehes kodunõustamisi, on meil teadmine, et täna vajab 5000 kodu tuleohutuse parandamist,“ lisas Kuno Tammearu.
Suurimad probleemid kodudes on katkised küttekolded, hooldamata korstnad, rikkis elektrisüsteemid, suitsuanduri puudumine. Käimasoleva projektiga „500 kodu tuleohutuks“ hõlmatakse kõik 79 omavalitsust. Omavalitsusele on tagatud miinimumsumma 3500 eurot vähemalt ühe kodu kordategemiseks. Päästeamet ootab omavalitsustelt riigiga samaväärset panust.
Jõhvi vald saab projekti raames ligi 14 000 eurot, millele lisandub valla oma panus. Vallavanem Aleksei Naumkin ütles, et varasematel aastatel on omavalitsus oma vahenditega proovinud probleeme lahendada. „Riigi ja Päästeameti projekt annab võimaluse rohkemate abivajajateni jõuda,“ rõhutas Naumkin.
Iga kohalik omavalitsus saab oma elanike elamistingimusi parandada sellega, et panustab omalt poolt projekti sama suures ulatuses, kui riik on omavalitsusele eraldanud – nii saab loodetavasti tuleohutuks teha ligi kaks korda rohkem kodusid.
Projekti „500 kodu tuleohutuks“ juht Anni Alev ütles, et tänaseks kindel, et projektiga liituvad kõik kohalikud omavalitsused. „Hetkel käivad tööd kodude nimekirja koostamiseks ja esimeste konkreetsete tegevusteni jõutakse märtsis - aprillis, kui kohalikud omavalitsused on leidnud tööde teostajad ning sõlminud lepingud,“ lisas Alev.
Päästeamet 2017
2017. aastal hukkus Eestis tulekahjudes 38 inimest. Kõige halvem kuu oli detsember, mil hukkus üheksa inimest. Eelmisel aastal hukkus ida Päästekeskuse piirkonnas kokku 8 inimest. Lääne-Virumaal 4 ja sama palju Ida-Virumaal. Aasta varem oli tules hukkunuid 7 (Lääne-Virumaal 1; Ida-Virumaal 6).
Enamus hukkunuga tulekahjusid toimusid eluhoones või muus aastaringseks elamiseks kohandatud hoones. Ülekaalukalt enamus hukkunutest (74%) olid vanadus- või invaliidsuspensionärid.
2017. aastal uppus veeõnnetustes 42 inimest, novembris ja detsembris ei uppunud ühtegi inimest. Kõige rohkem uppumisi oli augustis. Vette kukkumise tõttu uppus 24 inimest, viimastest 13 kukkusid vette ja uppusid koduses keskkonnas.
Uppumise tõttu kaotas mullu ida Päästekeskuse piirkonnas elu 10 inimest, neist 1 Lääne-Virumaal ja ülejäänud Ida-Virumaal. Aastal 2016 uppus samas piirkonnas 7 inimest (Lääne-Virumaal 2 ja Ida-Virumaal 7).