Aasta viimane Lääne-Eesti regionaalse kriisikomisjoni istung toimus 1. detsembril Pärnu ühishoones

Üle pooleteise aasta kohtus regionaalne kriisikomisjon taas ühise laua taga. Vastvalminud Pärnu ühishoones toimunud istungil osalesid lisaks ametkondade esindajatele, alates sellest suvest ametlike regionaalse kriisikomisjoni liikmetena, ka kõik 21 lääne regiooni omavalitsuse juhti. Neil, kel sel päeval mingil põhjusel kohale tulla ei õnnestunud, oli võimalik istungit kuulata Skype´i vahendusel.

Kriisikomisjoni esimees Heiki Soodla tegi istungi sissejuhatavas ettekandes ülevaate kriisikomisjoni tööst ning kriisireguleerimise põhimõtetest. Toonitas omavalitsuse rolli kriisireguleerijana ning andis omavalitsusjuhtidele kaasa Päästeameti soovitused kriisivalmiduse tõstmiseks. Need üheksa soovitust on kindlasti heaks sisendiks omavalitsuste järgmise aasta kriisikomisjoni tööplaani koostamisel.

Kevadel läbi viidud kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku uuringust andis ülevaate Lääne päästekeskuse valmisolekubüroo peaspetsialist Meelis Viks. Uuringu eesmärgiks oli hinnata omavalitsuste kriisideks valmisolekut ja seda kõigis olulistes kriisireguleerimise faasides: valmistumine, lahendamine, taastamine ja õppimine. Kokku kasutati hindamisel 55 mõõdikut, mille alusel oli KOV-del võimalik saavutada kas baas-, edasijõudnu- või eeskujulik tase. Uuringust selgus, et lääne regiooni omavalitsustel on täna kõik seadusest tulenevad kriisireguleerimise punktid täidetud, ootused aga täiendavateks lisaülesannete täitmiseks on olemas. Kõikide omavalitsuste tulemustega saab tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel.

Triin Raag Riigikantseleist rääkis valmisolekuseaduse väljatöötamisest, millega soovitakse liita kolm seadust – hädaolukorra seadus, mittesõjalisteks ja sõjalisteks riigikaitsekriisideks erakorralise seisukorra seadus ja riigikaitseseadus. Eesmärgiks on ühtlustada tsiviilkriisideks ning mittesõjalisteks ja sõjalisteks riigikaitsekriisideks valmistumine ning nende lahendamine. Uuenenud valmisoleku seadusega soovitakse sätestada lisaks ka kõikide kohalike omavalitsuste ülesanded kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel. Hetkel on välja pakutud kolm lahendusvarianti, omavalitsustelt oodatakse tagasisidet ja ettepanekuid pakutud lahenduste osas.

Marius Kupper tutvustas kriisikomisjoni liikmetele SitRep keskkonda ning peagi valmivat e-koolitus ja -õppuste keskkonda. Mõlemad keskkonnad aitavad toetada omavalitsusi ning ametkondi kriisiolukordades nii ennetavalt, ettevalmistavalt kui ka hädaolukorra lahendamisel. Kriisireguleerimise e-koolitusekeskkonda nimetas Kupper näitlikult „virtuaalseks harjutusväljakuks“, kus luuakse erinevate sidusrühmade teadlikkus elanikkonnakaitsest, hädaolukorraks valmisolekust, riskide hindamisest ja kriisireguleerimisest.

Kriisikomisjoni lõpuettekande tegi Kaitsepolitseiameti lääne osakonna juht Veiko Germann, kes terve aasta oli oodanud hetke, mil saaks oma aastaraamatut tutvustada nii, et seda ei peaks tegema läbi veebi. Lõpuks see unistus täitus ning soovijad said raamatu ka koju kaasa. Ettekandest jäid kajama järgmised mõtted: põhiseadusliku korra kaitse, vastuluure, küberjulgeoleku tagamine, rahvusvahelise terrorismi tõkestamine ning majandusjulgeolek ja korruptsioonivastane tegevus.

Istungipäeva lõpus arutleti Lääne-Eesti regionaalse kriisikomisjoni järgmise aasta tööplaani üle ning tehti omapoolsed ettepanekud teemade osas. 2022. aasta saab suurenenud kriisikomisjoni kooseisu arvestades olema kindlasti huvitav ning kasulik kõikidele osapooltele.

Järgmine istung toimub juba järgmise aasta jaanuaris, siis on tegemist regionaalsete kriisikomisjonide ühisistungiga.

Eva-Maria Rand

Lääne päästekeskuse valmisolekubüroo peaspetsialist